õudne lugu

27. sept. 2016

Mis saaks olla õudsem, kui elad üksinda (no koos kassiga), lähed õhtul voodisse magama, ütled kassile “Head öööööd!”…. ja vastu tuleb pimedast toast jäme “Head ööd!”……

Ei, minuga nii ei juhtunud, aga just enne magamaminekut mõtlesin, et kui nii oleks, kui kiiresti ma siis neljanda korruse aknast alla hüppaks, kas kiiresti või väga kiiresti? :D

suvi läbi, tere sügis

26. sept. 2016

Uuuh. Aeg on jälle märkamatult mööda hiilinud ja õues on täitsa sügis juba. Praegune ilm- natuke krõbe ja karge, aga piisavalt soe- meeldib mulle nii tohutult. Lisame siia värvilised lehed, sügisannid ja õhtused kuumad kakaod ning elu on ju täitsa ilus.

img_0493img_0514

Mmm, ja kujutage veel ette seda idülli, kui on vaba päev, väljas sajab vihma ja ise saad pugeda üleni sooja teki alla, üks pisike Nässakas kaisus.. Gotta love sügis!

img_0461
Mõni päev tagasi oli õues nii kutsuvalt hall, et jalutasin natuke mööda linna ja pildistasin. Selle kutsuvalt halliga oli ainult see probleem, et mingi aeg kujunes see vihmaks üle. Üldse ei tahtnud siis kaamerat välja võtta. Küll aga hüppasin kiirelt Wernerisse, kus mind ootas soe kakao ja meeldiv seltskond Juhani näol. Kutil on kogu aeg nii kiire, et pole üldse aega rahulikult maha istuda, nüüd sain õnneks jaole.

img_0465img_0471img_0485 img_0489

Sain eelmine kord ühe soovituse ilusa Tartu koha jaoks- vana kiriku Karlovas. Otseloomulikult seadsin sammud sinna. Ainult sellest ei saanud ma aru, kas tegu on mahajäetud kirikuga või on seal tavaks kõik väravad kinni keevitada :D Iseenesest kahju, sest oleks tahtnud aiast pilte teha + natuke nadi oli aia piirides õigeid nurki leida.

img_0501img_0504img_0509

Okei, nüüd kui ma pilte vaatan, arvan juba kindlamalt, et tegu on mahajäetud kirikuga :D Ega ta muidu räämas pole.. Aga miks see maha jäeti? Kas keegi seda renoveerima ei hakka? Nii uhke ja suursugune kirik ja siis lihtsalt.. seisab nii või?

img_0513 img_0521
Vahepeal jõudsin ka natukeseks Elvasse. Nimelt on mu sugulased end sinna mõnusalt sisse seadnud ja mu vend neil päris tihti külas käinud. Loomulikult lõi minus kadedus välja, et mismõttes mina polegi seal käinud ja poolkogemata kutsusin end ise külla. Koos vennaga muidugi :D Ma tegelikult ei plaaninud üldse pilte teha, aga Krista aed oli nii kutsuvalt värviline, et tegin veidi enne hämardumist paar-kolm kiiret klõpsu.

img_0538 img_0541
Elva ise on aga nii mõnus ja unine linnake. Ma siin vaikselt olen omaette mõelnud, et võiks oma õnne äkki proovida Tallinnas… aga ma vist ikka liiga väikelinnainimene. Mulle meeldib see rahu ja tsill kulgemine. Aga samas jälle on selles pealinnas midagi nii kutsuvat.

img_0550img_0579img_0553
Igaljuhul, veetsin ülilahedalt aega, uudistasin Krista ja Raineri vinget kodu ja sai jälle palju juttu aetud. Isegi Raineriga, kes minu mäletamistmööda rääkis ainult maksimaalselt kolm sõna päevas… Šampus voolas ojadena (sõna otseses mõttes), ühe neiu sünnipäeva (ja suve lõpu) puhul sai üks korralik lõke tehtud ja lõpuks vaatasime üle ka kohaliku peomeka- klubi Paradiisi. Noh.. ütleme nii, et see oli päris omamoodi kogemus ja kuigi mind üritati enne ette valmistada, siis tegelikkus oli midagi muud :D Midagi halba samas öelda pole, hea, kui inimestel on, kus pidutsemas käia + nii väikse koha kohta pole midagi suuremat ju vajagi, aga selline.. teistsugune oli :D

img_0604 img_0563img_0574-2

Õhtu hitiks oli loomulikult poksimasin, mida kõik järjest tampisid ning isegi esineja oli! Bänd Kapriiz laulis kovereid vanadest headest lugudest ning kuna Paradiisis lava pole, tegid nad seda põhimõtteliselt tantsupõranda ühte nurka visatud porimati peal :D Muidu oli kõik timm, aga ma ei tea, miks oli tegu duoga, sest põhimõtteliselt laulis (ja suhtles publikuga) ainult üks tsikkidest. Ok, teine laulis ka, aga teda polnud kuulda, sest esimesel oli kõvem hääl :D Mina lõpetasin peo küll varakult, sest järgmisel päeval oli vaja tööl usin olla, aga teistel läks kuuldavasti see edasi. Varahommikune Elva oli oma päikesekiirtes NII ilus, mul on päris kahju, et polnud aega korraks peatuda ja pilte teha.

img_0587

Jaaaa…ega mul suurt rohkemat rääkida olegi. Tahtsin tegelikult lihtsalt pildid blogisse üles visata, sest muidu nad jäävadki mul kuhjuma. Reedeks on aga plaanis üks mahe fotoshoot vana hea Kariniga ja loodetavasti hüppab ka Mairi punti. Seniks aga ilusat algavat nädalat, semud :)

img_0458

pealkiri

20. sept. 2016

Mõtlesin, et enne tööle minekut viskan kiirelt ühe outfiti-postituse üles. Sain nimelt hommikul Kadiga kokku ja tegime ta sünnipäeva puhul kiire kohvi-koogi, nomnom. Hiljem tegime paar pildikest mu kodu lähedal olevas pargis. Tuleb ikka rohkem väljas käia, sest ma näiteks ei teadnud pikka aega, et mul põhimõtteliselt vaja kolm sammu teha, kui juba metsas olen :D

img_0364img_0404img_0408

Ja sa vana jeeeeesus, kui hea on uue arvutiga pilte töödelda. Nüüd ma saan täiesti aru, kuidas teistel blogijatel postitused kiirelt üles lähevad- mul kulus varem ainult ühe pildi Lightroomist arvutisse eksportimiseks pea kaks minutit :D Rääkimata siis sellest, kui neid pilte oli 20…

img_0397

Selle tagi sain muuseas oma emalt, kes on seda megakaua kasutanud…aga välja näeb see ikka nagu uus! Kõige suurem mure on ainult, mis pükstega seda sobitada, sest mulle üldse ei meeldi, kui ollakse üleni samavärvilises teksas :D

img_0414 img_0416

Ja te vaaaaadake, mis mu juustega toimub.. ma ei saa aru, kuidas seekordne värv nii kehvasti peal püsib ja nii lollisti maha kulub. Mul peas reaalselt 10 tooni praegu. Ainus hea asi on see, et kulumisaste on enam-vähem ühtlane. Sellessuhtes, et pole laiguline, vaid kuidagi.. loomulikumalt :D Aga noh, nii palju siis mu lillast värvist- pea on juba hall :D

img_0440 img_0443

midagi uut

19. sept. 2016

Brrrr, tulin just Nässukaga õuest ja niiiiii külm oli! Tavaliselt teeme tunniajase ringi, seekord jooksis kiska ise juba pärast poolt tundi toa poole. Kuidas see sügis küll nii kiirelt kohale jõudis? Mul pole isegi normaalseid saapaid :D

img_0361
Mõned päevad tagasi tegin teoks aga ühe väikese-suure soovi ning ostsin omale lõpuks uue arvuti- Macbook Airi. Ma reaalselt ei julgenud seda alguses karbistki välja võtta ja lihtsalt passisin kilesse mähitud arvutit oma tund aega :D Ma ausalt kartsin, et panin kogu selle raha magama ja siis lõpuks ma kas ei harju Maci süsteemidega ära või pettun arvuti võimekuses või mulle lihtsalt ei meeldi see. Nüüd, kui ma natuke aega seda kasutanud olen, võin öelda, et so far so good. Eks (ümber)harjumist on veel täiega ja pooli asju pean ma googeldama (no näiteks, kuidas autocorrecti maha saab :D), aga… olen rahul.

img_0350
Ma mõtlesin ikka väga pikalt, kas otsustada Maci või mõne muu (ja odavama) läpaka kasuks.. aga siis veensin end selle lihtsa argumendiga ümber, et no kurja, ma terve suve põhimõtteliselt tööd rabanud ja mitte üldse puhanud, võin endale midagi head ja ilusat ka lubada. Noh, selline veenmine juba toimis :D Eks mul nagunii oli plaanis uus arvuti osta, sest vana polnud piltide töötlemiseks just eriti hea- ekraan väike ja virvendas vahel ning värvid olid nässus. Üldse oli see juba ajale jalgu jäänud ning vigu oli rohkemgi- kas või see, et ma ei saanud enam wifit kasutada, ilma et arvuti poole tunniga asju kokku ei pakiks.

img_0355
Eile veetsin aga terve päeva Eesti esijuutuuberite videosid vaadates. Miks ma kõik need tunnid 16aastaste juttu kuulates veetsin.. ei oska ise ka vastata :D Küll aga avastasin, et nad on kõik koos Tartus-Tallinnas mingid üritused korraldanud ja tsillivad koos ja siis mõtlesin, et youtuberid hoiavad nagu rohkem kokku, kui blogijad. Või noh, ma ei tea ka, ma pole nende maailma väga süvenenud, aga tundub kuidagi, et blogijatel on reaalselt oma klikid, kes kellega suhtleb ja kellega mitte, pidevad draamad jms. Neil tundub asi kuidagi tsillim ja mitte nii.. võistluslik vms :D

Iiiiigaljuhul, tõmban oma väikse postituse otsad kokku (ja lähen vaatan neid videosid edasi :D)

img_0347

lapsepõlve klassika

15. sept. 2016

Otsisin ühel õhtul endale mingit filmi vaatamiseks ja unustasin end paariks tunniks IMDB’sse. No teate, kuidas youtube’il on see tume pool, et lähed üht konkreetset videot vaatama ja lõpuks avastad end neli tundi hiljem jälgimas, kuidas mingi kutt õpetab tavalist väravat lahti tegema või võluriks riietatud vanamees teeb suitsu.. terve video vältel, mis on 13 minutit pikk :D

Mul on sama asi IMDB’ga. Lähen mingit konkreetset sarja/filmi otsima ja lõpuks olen mingite suvaliste näitlejate lehtedel, loen nende elulugusid ja olen väga vanade filmide trivia-goofsid-tsitaadid pähe õppinud. Igaljuhul leidsin end lõpuks “Võimsate partide” lehtedelt jaaaaa oligi otsustatud, mida õhtul vaadata- loomulikult “The mighty ducks“-triloogia.

mighty
Jeesus, kus see tõi lapsepõlve meelde. Vanasti olid need mu lemmikfilmid! Nüüd vaadates tunduvad ikka väga paljud (kui mitte kõik) asjad täiesti ebaloogilised. No kas või see, kuidas Goldberg uisutab oma 10 km tagurpidi kordagi kukkumata või kuidas tegelikult täiesti lambised noored said olümpiamängudel USA’d esindama :D Aga omal ajal sai nii suure vaimustusega neid vaadatud. Mäletan, kuidas meil Karinega olid pea kõik laused peas ja kerisime VHS-kassette pidevalt edasi-tagasi, et oma lemmikstseene uuesti vaadata.

mighty-ducks-cast
Jäin siis mõtlema, et tegelikult oli 90ndatel nii palju häid noorte/lastefilme. Selliseid, mis olid põnevad, täis actionit, hea-paha vastuseisu, kus hea alati võitis.. õppetunde usaldusest ja ustavusest.. Üldse oli palju neid, mis keskendusid sõprusele ja spordile. Lisaks “Mighty Ducksile” tuleb kohe meelde ka “Sandlot” või “The Big Green“. Ma küll ei tea, et praegu oleks just noorematele teismelistele mingeid lahedaid filme, just selliseid, kus tegelased ongi a’la 12-14. On multikad, siis üsna tühi auk ja tulevad juba ameerikapirukalikud linateosed, kus põhirõhk on suhetel ja seksil ja joomisel ja pidudel.

d2-the-mighty-ducks
Kuigi selle triloogia puhul oli mul endiselt teada, mis kõik juhtub, oli siiski päris põnev vaadata. Selline mõnus lapsepõlvenostalga, pärast mida ma veetsin taaskord tunde googeldades, mis nendest lapsnäitlejatest tänaseks saanud on :D

rs_600x600-140922114232-600-mighty-ducks-d2-reunion1

See oli ka päris huvitav, et mäletasin vanast ajast, kes mulle siis nendest ilusatest hokimängijatest kõige enam meeldisid… ja nüüd avastasin, et need, kes mulle tookord üldse ei meeldinud, on hoopis ilusamad! Ok, panin selle lause kirja ja endal hakkas ka imelik, et vaatan siin 13-15 aastaseid poisikesi, kui nunnud nad on :D :D

Igaljuhul, olen endiselt nostalgialainel ja kavatsen täna “Sandloti” ära vaadata, sest noh.. Mike Vitar siiski :D

mv5bmjawmzm5nteynv5bml5banbnxkftztywmjgxnzy2-_v1_