KöögiKata tegutseb vol 1

17. märts 2012

Viimasel ajal ainult süüa teekski. Ma arvan, et süüdi on mu uus (kellele uus, kellele vana) köök, mis on nii valge ja mõnus, et õõõ, ma seal ainult olekski. Ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui me uue köögimööbli saame ja kõik korras on.

Mõtlesin siis, et teeks midagi esimest korda ja valik langes seenepastale. Kuna aga mõni mees peab kasvama ja tahab liha ka toidu sisse, siis otsisin retsepti, kus oleks nii liha kui seeni (sest šampinjonid lihtsalt istusid mul kapis ja nurusid söödud saamist). Ja mitte midagi ei leidnud, miksisin kaks retsepti omavahel kokku ning valmis sai koorene kana-šampinjonipasta. Alguses muretsesin ikka korralikult, kuidas maitsed sobivad, sest toidud tundusid nii erinevad ja no, kuidas saab tšillikaste hapukoorega hea olla, eks? Aga mis seal ikka.

Kõigepealt viskasin pannile tükkideks lõigatud kanafilee. Ahjaa, tegin kõike wok-panniga, sest see oli suurem ja kõrgema äärega. Üldse on wokiga kana parem praadida.

Päris valmis ma kana ei teinud, lisasin talle hulka šampinjonitükid ja hakitud küüslaugu. Praegu mõtlen, et oleks võinud rohkem seeni  lõigata, kui pool pakki.

Lisasin Felixi magushapu kastme (ananassi- ja paprikatükkidega). Retseptis oli küll öeldud tšillikaste, aga see konkreetne Felixi oma on mu uus lempar, see on mõnusalt mesine ja sobib kanaga ülihästi. Umbes pool purki läks seda juurde. Pidin kogu aeg meeles pidama, et kui kastme peale valan, viin pliidi miinimumini, sest muidu kõrbeb see lihtsalt panni külge. Noh, läks meelest korraks :D

Lasin segul natuke aega podiseda, et kana ikka valmis saaks ja maitset omandaks. Hiljem lugesin, et kanafileetükid võib panna paari supilusikatäie sama kastmega külmkappi seisma, pidi maitset paremini võtma. Eks järgmine kord tean. Aa, pasta panin ka vahepeal keema. Siis lisasin pool klaasi hapukoort ja pool klaasi piima. Segasin ilusasti kokku ning panin juurde ka sinihallitusjuustu tükke. Ka seda oleks võinud natuke rohkem olla, aga samas oleks siis juustu maitse domineerivam olnud ja poleks ehk nii hea ka saanud.

Vahepeal, kui lasin oma möginal podiseda ja juustul sulada, lõikasin ananassi. Kahtlesin küll, kas seda panna, aga no… ananass tasub alati ära :D

Siis sai pasta valmis ning lükkasin selle ka pannile. Mul tavaliselt üldse ei joppa makaronide/pasta keetmisega, kunagi ei tule välja, jääb liiga kõvaks või kleepub kokku, aga seekord tuli kõik lihtsalt ideaalne.


Kõige lõpus lisasin ananassitükid, lasin paar minutit haududa, ning valmis kõik saigi. Serveerisin parmesani juustu ja tomatilõikudega :)

JA ISSSSSSSSSAND KUI HEA SEE OLI!!!

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply liisotshka 30. märts 2012 at 16:02

    selge, nüüd tean, mis õhtuks süüa teen :)

  • Reply MesiLiis 30. märts 2012 at 17:04

    Jeii, head isu siis :)

  • Leave a Reply