Tartu söögikohad: Yakuza Sushiiii

5. mai 2012

Üle pika aja oli eilne päev selline, et sain magada kaua tahtsin. Tavaliselt olen kõik kohtumised ja värgid vabadeks päevadeks planeerinud, siis samamoodi 8 üles. Seekord siis saatsin Märdi füüsilistele katsetele ja sain ise edasi põõnata. No, teoreetiliselt. Sest päriselt läks mul uni juba äratuskellaga pool kaheksa ära ning tagasi ei tulnudki.

Mingi aeg käisime Lõunakas, kus tahtsin seda uut imepoodi Tally Weijl’i uudistada. Mis ma öelda oskan.. ilus pood, riided tunduvad ilusad.. aga valik oli kuidagi nii väike. Ja selliseid asju ei olnudki, mida nähes oleks “Oh-gotta-have-that” tunne olnud. Üldse oli seal kõik nii…segamini. Ühtesid väga vingeid kingi nägin, aga üldse ei kutsu neid kättegi võtma, kui nad riidestangede all sassis on ja igatpidi pikali, üks paariline ühes kohas, teine kuskil mujal..

Kuna koju veel ei viitsinud, sai Yakuza Sushi Bar ära proovitud. Toolid-lauad olid väga mugavad, õhkkond mõnus ja üldmulje stiilne. Natuke jäi häirima alt Cinamonist tulev popkorni lõhn, aga no, me istusime ka kohe kõige ääres. Kaugemal poleks seda muret vist olnud.

Tellisime ühe kanawoki, kanasalati ja kaheksa rollsi (4 California Makit, 4 Katana Makit). Kanasalat oli lihtsalt niiii hea, üks parimaid, mida söönud olen.  Seesamiseemned andsid päris huvitava maitse juurde ja taldrikus oli korralik portsjon ka. Wokki sõi Märt, talle maitses. Oli mõnusalt vürtsikas. Kui mina maitsesin, siis tundus see kuidagi liiga terav- vist sellepärast, et mu enda salat oli hästi mahe.

Sushist nii palju, et esimest korda proovisime. Mõtlesin küll, et pärast ei maitse see üldse, sest ma väga kalafänn pole. Aga üllatuslikult oli väga hea. California Maki maitses kõvasti rohkem, Katana omas oli kalamaitse liiga vänge ja seda esimesena süües ehmatas korra ära. Aga kui juba teada, mida oodata, siis pole see maitse nii häiriv.

Igastahes, väga meeldiv maitseelamus, ooteaeg oli peaaegu null (okei, paar minutit ikka läks, aga võrreldes teiste kohtadega oli see tõesti null), teenindus olimeeldiv ja kõht sai hästi täis. Kahepeale polnud hindki teab mis krõbe :)







Koju jõudes hüppasid Merilii, Margit ja Karl-Oskar läbi- nunnukamat last on raske leida. Kunagi õhtul võtsime siidrid ligi, tuli üks väike arg telefonikõne (:D:D:D:D:D:D) ja lähtekad leidsid ka tee Muru tänavale, hiljem ka kluubi… Ja nii see rahulik reede lõppes.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply