Busyuzy

10. sept. 2012

Nothing is truer, than that..


 Täna on üks korralik shitty-day. Juba seitsme ajal äratas mind trepikojas röökiv vene laps. Sest ta “ei tahtnud” midagi/kedagi/kuskile minna, mis iganes, ma muust aru ei saanud. Ja ta lihtsalt karjus (mitte ei nutnud või jonninud), ja röökis, nagu oleks teda tapetud. Ema üritas teda jumala vaikse häälega rahustada (ma ei tea, kuidas ta suutis ise mitte karjuma hakata) ja see poisijõmpsikas kisas, nagu teda oleks piinatud. Ajuvaba. Üks “rõõme” elada korterelamus. Ma ei kuule muidu mitte midagi, mida kõrvalnaabrid teevad/alumised inimesed. Aga kui keegi kas või sositab trepikojas, siis kajab terve korter. Funny, not.

Õhh, ma nii väsinud. Viimased nädal aega suht magamata, sest ma plaanin ja mõtlen ja arutan ja meisterdan ja paanitsen. Mingi loll komme on, et kõige paremad ideed tulevad öösel, enne magamajäämist.
Kõik  p e a b ideaalne välja kukkuma. Ja kui satub hetk vaba aega, veedan selle tööl. Nüüd catchisin endale mingi väikese haiguspoisi ka külge, niiet mul on lausa rõõm siin tööl olla.

Aga everytimez i sad, vaatan ma seda pilti ja siis ma enam pole kurps :D

Eelmine reede, kui ma veel nii väsinud polnud, sain Kadiga kokku. Tuli selline maiustamistuju, seega võtsime Pangest Kung Po kaasa, vedasime end Taskusse, kus koos Coffee Ini kakaoga hea maitse kätte ära surime. Uurisime poodides ringi, kust pole mitttttttte midagi osta ja proovisime ära paljukiidetud YO! külmutatud jogurti. Ja see OLI hea! Mmm, maasikad ja kiivi ja ananass. . . Kuigi seal võiks olla ka mingid istumiskohad, mis on vist ainus negatiivne pool, mida välja tuua.



Plaanisime kinno “Puhastust” minna vaatama, aga ilmselgelt tulid muud plaanid, sest jalka oli ju! Lähtekad vedasid end kohale, vaatasime poole silmaga mängu, teise poolega X-Factorit ja pärast ka “Vasaku jala reedet”. Esimese korra ajal vaatasin ma viimast ainult mõniteist minutit- no polnud mu maitse järgi, aga ma suht magasin ka ja ei saanud midagi aru. Nüüd, teistega koos vaadates, väike siider näpus, oli see palju kihvtim. Naerda sai korralikult, omamoodi tõsieluline oli see ka ja ühesõnaga meeldis! Söötsin poistel kõhud pooltäis, Märt läks kluppi ja ma paari peenema härraga Fastersisse.

Nädalavahetusel olin rõõmsalt tööl ja nüüd ma loodan, et mulle leitakse õhtuks asendaja, sest mul on mõtteis ainult voodi, tass teed ja hea raamat.

Ja kujutage te ette, kui mõnus on reede hommikul teha pannkooke, kui taustaks mängib keegi nii nii kallis oma saksofonil lemmiklugusid (muuseas lood, nagu “We are young“, “Bohemian rhapsody“) ja tuntud Eesti klassikat…

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply