Igal pingil on oma lugu

8. okt. 2012

Pärast pikka ja stressirohket tööpäeva ja Konsumis shoppamist, jõudsin ülitäpselt kesklinna bussile, et ülitäpselt kodubussile jõuda ning kodus telekat käima pannes avastasin, et “The walking dead” on just hakanud. Talk about luck, eeey? Ei jõua üldse kolmandat hooaega ära ooodata.

Panin just imehea Joiki Creme Brùle küünla põlema ning tuba on niiiiii head lõhna täis. Lisaks kõrvale tass tomatisuppi (mis on naljakas, sest ma vihkan nt tomatimahla, aga see on häää).

Vahepeal on ikka nii mõndagi juhtunud. On olnud meie juures rahulikke istumisi, Märdi tuletõrje-kamraadi võõrustamist ning tema kogemuste kuulamist kell viis hommikul (mis olid oi-kui-tõsised ja…silmiavavad), Varal oleme käinud, Lähtel.. Kadiga mitumitu korda kokku saanud, et piparmündi- ja Kuningakakaod nautida, Metrost wrapi võtta ning üksteist asjadega kurssi viia.

Käisin uuesti Marteni ja Taunoga mööda Tartut filmimas. Nende kahega on lõbus kvaliteetaeg garanteeritud, lihtsalt südamest saab naerda! Ja muidugi tahaksin veelveelveel rohkem filmimisega tegeleda, kui vaid oleks aega ja viitsimist. Üks suur soov on nüüd mingi korralikum kaamera endale soetada- isegi kui mu peadpööritavast filmikarjäärist välja ei tule midagi, siis koduvideosid mõistan teha ikka.

Ükspäev külastasin oma kodupaika. Üle pika pika aja istusime tädi juures, jõime kohvi ja sõime šokolaadi. Õhtul vend oli muidugi kiusamistujus, aga see oli kirjeldamatu, kui hea oli kodus olla. Mingi aeg olin Lähtel, empsi tööjuures, aitasin lapsi karjatada valvata ja rahvastepalli õpetasin ka veits… aga ilmselgelt pole mul selle jaoks nõutud haridust. :(

Siis tuli õpetajate päev ning ulatasin abiturientidele abistava käe, olin saksa keele õpetaja. Mõnus oli. Lapsed olid palju toredamad ja viisakamad, kui minu päris-õpetajatepäeval..aga noh, kuidagi organiseerimata mulje jättis kogu värk. Näiteks kas või see, kuidas äkki taevast tuli, et ma pean tervisõpetuse tundi andma- no milleks kogu seda sebimist ja lahmimist, võiks kõik korralikult ära teha ju. Hilisem õpetajate tund oli siiski päris vahva, sest noh.. Ungari ja muud naljad.

Kiirelt linna tööle, hiljem Äksi, Eveni ja Kristo sõjaväkke-saatmis-peole. Noh.. mis ma öelda oskan. Mariiniga sai miljon asja läbi arutatud, Ken lõi peaaegu piljardipalli näkku ja nägin Joosepit..aga muus osas oli kuidagi lahja pidu. Ei läinud kuidagi käima, rahvast oli vähe ja enamik minu jaoks võõrad. Mis seal ikka, paarutasime Ahju, tekkis dramamama Hentsi jopega ning siis Poolde Kuude. Ilmselgelt tellisid kõik järjest praade ja värke, Mariin käis muudkui neid tühistamas ja karjatas neid väikseid joodikuid. Korra või paar sain Märdi peale kurjaks ka, sest ma ei saaaa aru, miks peab purjus peaga lihtsalt röööökima. Õhh.

Öösel jäin mina linna, sest mul oli viis tundi magamisaega, et tööle minna. Märt ajas mu üles, sest ta ei leidnud autovõtmeid. Okei, minu käes polnud. Peaaegu jäin uuesti magama, kui Märt saatis väga valju sõnumi, kuidas ta leidis võtmed üles ja alles ist gut. No selge :D

Eile vaatasime Märdiga kinos “Puhastust”. Lihtsalt masendav. Okei, raamat oli samasugune, aga ma poleks arvanudki, et nad nii…räigeks selle teevad. et nii truuks raamatule jäävad. Ilmselt on see praegu ainus teose järgi tehtud film, millega ma väga rahul olen (vastandiks näiteks Harry Potteri…kõik osad?). Kõik jäeti samaks, midagi ei muudetud, super! Mis aga häiris, oli see kuradi dubleering. Oleks võinud selle asemel supakad olla. Dubleering oli lihtsalt niiii mööda, lakooniline ja nagu raamatust loetud. Mingit emotsiooni ei olnud. Ja noh, oli naljakas, kuidas mingi söömishääled ja suitsutõmbamis-sisin oli kohati valjem, kui tavaline rääkimine. Samamoodi, nagu raamat, jättis ka film heasmõttes halva maigu suhu ja mõttesse…

Igastahes jah. Võib eluga rahul olla. Mu kõik ilusad ebayst tellitud ehted jõudsid kohale (okei, mõnega ma rahul polnud, andsin nood empsile), mul on kaks vaba päeva ees ootamas ja tomatisupp maitseb nagu kunagine kiirkeedu-topsi-spagetti-bolognese (miks seda enam ei teha, minu mõistus ei võta).

Ostsin uue raamatu ka, “Veidrad inglid”– no põhimõtteliselt kaanepildi järgi ja sisukokkuvõtte pärast, aga no, ma ei tea nüüd. Iseenesest huvitav ja uus lähenemine noortekatele, aga kuidagi nii venib see ja pole eriti selline, nagu ma oleks oodanud. Eks näeb selle lõpus, mis ma oma 17 euri eest sain :D

Kahjuks pilte pole panna, sest mu arvuti mõtles tigusid toetada ja nende kiirusel liikuda. Sorz.

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Anonymous 13. okt. 2012 at 20:27

    sa olid õpetajatepäeval nagu üli(hoor)

    • Reply mesiliis 13. okt. 2012 at 22:09

      Mina julgen seda kommentaari avaldada ja öelda, et ise olin rahul. Kas sina oma nime alt kommenteerida julged? Haa, seda ma arvasingi ;)

    Leave a Reply