I feel loooooove

11. nov. 2012

 Peaks end uuesti käsile võtma, et vahepeal ka korralikke postitusi tuleks. Samas on mul miljon muud tegevust, mida ma väga väga tahaks teha, aga ma lihtsalt ei leia seda aega-jaksu, et ots lahti teha.

Mul on oma pesa vaja. Sellist nurka, mis võib olla ükskõik kui sassis, ilma et piinlik oleks. Kuhu ma saaks lihtsalt peituda ning kirjutada, joonistada, kritseldada, mõelda. Sellist kohta, mis oleks lihtsalt minu väike pesa. Sest diivan ja voodi on küll ülimalt mugavad, aga need on ka Märdi omad. Sissetungija -.-

Nädal on jälle maru kiirelt läinud. Esmaspäev ja teisipäev möödusid ootusärevuses olles. Kolmapäeval saime Kadiga bussijaamas kokku (Kadi muidugi eksis paar korda ära :D), ning lõpuks jõudis meie kallis Maasikapõllu-Liisa Tartusse. Lihtsalt niii hea oli teda näha. Võtsime suuna Ženžen-buffee söögikohta, kus olid niiii head nuudlid krevetiga ja meekana (honey-chicken), mmmm. Tuulasime kõik head kaltsukad läbi ja issssand, ma pole poodides mittte kunagi nii palju naernud, kui siis.

Haarasime Konsumist sööki, vedelesime minu juures, vaatasime filme…ja kõik lihtsalt klappis. Selline mõnus rahulik õhtu super inimestega. Hommikul tuli Kadi kaheksaks kohvi jooma, võtsime Sirkast hommikusöögi ja läksime Mängukale tööle-mängima. Kui tööpäev läbi, võtsid neiud mu uuesti peale, tegime tiiru Metros ja juba pidime oma Liisaga hüvasti jätma. Õnneks mitte kauaks, sest uue kuu võtame Kadiga vastu juba Tallinnas.

Reedel käisime Mariiniga Elvas, noh, see usual-värk, et viskasime prügi metsa alla ja… Pärast sai ülihead kooki kah :D Märt põrutas semudega Tallinnasse, oli kange tahtmine ka oma reedega midagi korraldada… aga kui töö lõpuks läbi sai, olin ma nii väsinud, et see oli puhas tahtejõud, mis mind viiendale korrusele vedas.

Tegin Somersbyga endale ühe mõnusa õhtu, sodisin scrap-booki, tegin visandeid ja lihtsalt kirjutasin, alguses siidripudel, hiljem aurav kohvitass kõrval. Miljon paberit põrandal, käed tindised, kohvimaitse suus… ja kui ma oleks suitsetaja, siis oleks üks mentooliga slims asja veel ideaalsemaks teinud.

Laupäeval ei viitsinud veel oma kirjutaja-kestast välja tulla, alustasin hommikut veel ühe tassi kohviga, lugesin, sirgeldasin tühipaljaid sõnu, mis omavahel ei haaku ja lihtsalt tundsin mõnu üksi olemisest ja päikesest akna taga.

Hiljem muidugi pidin kõik ära koristama, sest Märt tuli koju ja see lummus kadus. Mul on vaja oma pesa, kus võib kõik segamini olla, sest mina näen seal seaduspärasust. Kus tühjad paberilehed vaid ühe pisikese sõnakritseldusega hoiavad seda lumma ja seda tunnet, millest ma vahel niii puudust tunnen. (Tuleb ikka kõrvalkorter ka ära osta)

Et lõpetada postitus ikka rõõmsa noodiga, siis ostsin täna uued kõrvaklapid ja mul on tunne, et viimased pool aastat olen vales elanud, sest uute klappidega on muusikal hoooopis teistsugune kõla (ausalt, pooled laulud on hoopis teistsugusemad, kui ma arvasin). Ja lõpuks!! sain ka omale kaua otsitud ehetepuu. Nüüd mu väikesed kaelaketikesed ei olegi karbis sõlmes, jeii.

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Anonymous 11. nov. 2012 at 13:58

    kust sa selle ehtepuu leidsid? need one too :D

  • Leave a Reply