Sometimes three breaths is all you got

21. nov. 2012

See ilus sügismasendus hakkab vist minuni ka jõudma. Kogu aeg on nii väss olla ja üldse on raske mõelda mingit head põhjust, miks peaks sooja teki alt välja tulema. Aga noh, töö ootab, ja sõbrad ja ELU ja internet (ehk ELU)

Kadiga saingi täna kokku, ostsime paar meisterdamisasja (mul elutoa põrand vist sädeleb elulõpuni, sest see ei tule enam maha) ja läksime Rändurisse istuma. Võtsime lastepraed, mis olid tõesti niiiii väikesed, oleks pidanud niisama friikad viineritega võtma vist, ja kohvitassi taga sai 101+n asja läbi arutatud. Tegime igasuguseid plaane ja kuulasime emomuusikat. Päris tihti on nii, et kui ma muret kurdan, siis Kadil on täpselt sama situatsioon olnud ja vastupidi. Hea teada, et ma pole üksi kannataja :D

Üldse on elu praegu bueno, lihtsalt see kohutav väsimus. Viimased neli-viis päeva lihtsalt iga õhtu juba 8-9 ajal silma looja lasknud, et hommikuni välja magada. No mis sa teed. Kahtlesin veits ka Tallinna minekut, sest isssssssssand ma kujutan juba ette, kui palju ma raiskan ja juba hakkas süda valutama :D Aga samas lugesin töötunnid üle ja noh, meeldivalt tuli neid ikka, niiet veits ju võib puhkust lubada.

Uus tatoveering on ka pikemat aega mõttes mõlkunud. Aga veits palju suurem, kui eelmised. Ja veits palju valusamas kohas. Ehk tuleb selline ilusam uusaastakink iseendale?

               Mida ikka tööjuures teha, kui avastad, et oled tund aega varem kohale tulnud? :)


You Might Also Like