Feed

6. dets. 2012

Mul on peaaegu võimatu minna raamatupoodi, ilma et ma sealt mõne uue ostuga ei väljuks. Vahel tasuvad need impulssostud ära- sest olgem ausad, raamatutest pole kunagi küllalt- vahel aga läheb kehvasti… Nagu näiteks see “Veidrad inglid”. See tundus NII hea olevat, nii paljutõotav, ja kui ära lugesin, siis.. õõõh, mõttetu. Mind nii häirivad need raamatud, kus on mingi JÄRG. Nagu. Miks? On raske teha üks ilus terviklik romaan?

Nüüd hiljuti ostsin endale oma esimese (!) zombi-raamatu. Ingliskeelne ja pealkirjaga “Feed”. Sellel on ka mitu järge olemas. Tükk aega kahtlesin, kas osta või ei, aga cmon- zzzzombied. Alguses pettusin, sest teos räägib tulevikust- kui zombid on juba üle 20 aasta olemas olnud. Mulle meeldivad rohkem need filmid/raamatud, kus kirjeldab ka kõike seda, kuidas outbreak alguse sai. Lisaks mingid utoopilised vidinad ja gadgetid, sest noh, tulevik ju!!! Aga mida enam ma lugesin, seda põnevamaks muutus ja praegu olen ostuga ikka väga rahul. Lisaks oli seal zombide põhjuseks täpselt see, mis minagi arvan, et kuidas oleks selline asi üldse võimalik- viiruse muteerumine vabas õhus (okei, teoses oli see kasvaja-ravimi ja külmetuseravimi omavahel ja/või loodusega muteerumine, aga PUNKT MULLE)

Seal on muide põhitegelased blogijad ja blogimine üldse on väga tähtsal kohal (sest keegi ei julge tavalisi uudissaateid teha). Ma arvan samamoodi, nagu teoses, et kui mingi selline suur katastroof peaks juhtuma, siis see on blogijate tähetund- inimesed, kes algusest saadik avaldavad oma emotsioone ja kogemusi vahetult. Kui mingi apokalüpsis peaks juhtuma, on vägagi võimalik, et riik üritab alguses asja kinni mätsida,  et vältida paanikat/hoida inimesi teadmatuses- mis ei lase inimestel end õigesti kaitsta. Ajakirjandusel on  mingid regulatsioonid, mis takistavad kõike avaldamast, neil on teatud protseduurid-allikate uurimine jne, samas kui blogijad annavad ülevaate sellest, mis tegelikult toimub.

Lõik ka sellekohta:
“Before them, blogging was something, people thought should be done by bored teenagers, talking about how depressed they were.  Then the zombies came and everything changed. The “real” media was bound by rules and regulations, while bloggers were bound by nothing more than the speed of their typing. We were the first to report that people who’d been pronounced dead were getting up and noshing their relatives. We were giving tips on self-defense, when everybody else were barely beginning to admit that there might be a problem. There was a war on, and the ones whose responsibility it was to inform us, wouldn’t even admit that we were fighting it. But some people knew, and we screamed everything we understood across the Internet. Yes, the dead were rising, said the bloggers; yes, they were attacking people; yes, it was a virus; and yes, there was a chance we might lose, because by the time we understood what was going on, the whole damn world was infected.”

Sattusin jälle elevusse :D No kuidagi peab oma ebasurnute laksu kätte
saama, kui mu lemmiktelesari oma hooaja vahepausile läks. Miks selline
asi üldse välja mõelda?

Tööajal lugesin, bibi kommid kõrval ja näpus uus lempar-sõrmus, mis näeb välja nagu marmelaad

                              Kassule meisterdatud scrap-book, minu ja Kadi edition.


                   No niiiii mõnus oli meisterdada, näpud liimised ja põrand sädelust täis


Kogu aeg käisin seda ristidega särki piilumas, 20 euri oli palju maksta, 10 mitte nii väga


Ja kuiii mõnusad on need veini-viskiõhtuuud

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Mariliis Anger 19. dets. 2012 at 14:03

    Nüüd mind hakkas see Feed raamat huvitama (ja tavaliselt on zombi teema minu jaoks no no) , tundub nii põnev, et peaks isegi lugema :)

    jaaa apppiiii kui ilusad juuksed ja sulle nii sobib :) (ja ma nii tunnen enda omadest puudust :( )

    • Reply mesiliis 19. dets. 2012 at 15:02

      Minu väikeseks pettumuseks oli kogu see zombie teema võrdlemisi tagaplaanil, hästi suur rõhk oli blogimisel/ajakirjandusel ja poliitikal – teos rääkis pmst presidendivalimistest(ja selle telgitagustest) maailmas, kus on paar aastakümmet valitsenud zombid. Aga kuigi minu jaoks jäi zombide osakaal lahjaks, oli tegu ikka väga huvitava raamatuga :)

      Aitääh :) Ma kusjuures olen alati Sinu juukseid imetlenud :D

    Leave a Reply