Need kesköised seiklused

3. jaan. 2013

HEAD UUT! Mõtlesin selle blogipausi täiteks jagada kaht öist seika, seniks kuni ma viitsin end kokku võtta ja normaalselt kirjutama hakata.

(Tegelikult võiks ma iga öö kohta midagi kirjutada, urrr)
Iiigastahes, Märt mul on selline krutskeid täis kutt, et öösiti igavuse peletamiseks (?) hakkab läbi une asju sogama. Mina ärkan alati üles ja vahel ei saa aru, sest ta podiseb patja. Aga kui ma ilusti küsin, siis ta kordab ka- kuni kaks korda, sest pärast seda ärkab juba tema üles.

Ükskord aga hakkas ta konkreetse vene aktsendiga rääkima: “Mjulllivjanni tahaan, mjullivanni. Kohje! Kohje tahan mjullvanni.” Ise ärkas veel üles korra: “Hehh? Rääkisin midagi just? Ma ei mäleta mida, aga nagu rääkisin hehehehe” ja siis magab edasi. Hommikul ta seda ei mäletanud.

Teine kord ärkas(?) ta keset ööd üles, tõusis istukile ja hakkas tekiga mässama: “Kus see on? Tra KUS SEE ON? Kus panid selle?” Küsisin mitu korda, et mida kuradit ta otsib, liimipulka? (See oli tõesti voodis miskipärast :D) ja siis käratas ta mulle vihaselt AH EI MIDAGI, keeras selja ja võttis kõik teki ka endale. Hommikul ta seda ei mäletanud.

Ei möödu öödki ilma selliste seiklusteta. Mõnikord tullakse lennukitega (kes? apache’iga?), mõnikord (pärast seda, kui ütlesin, et ta võiks oma padja peale minna, sest mul oli oma padjast ainult nurk) ollakse solvukott, sest ma “kiusan kogu aeg”.

Selline nali siis. Ega ma ainult sellepärast kirjutasin, et Märt saab raudselt kurjaks, sest ta ei salli mu blogi ja noh… meil elu igav :D

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply