Alustuseks üks hea laul:
Veebruari lõpus oli Merilii sünnipäev, kus sai tehtud rohkem kui kaks pitsi Nipernaadit. On vaja ju nende Lättingu-poistega sammu pidada. Noh, läks veidi ülemeelikuks ära, tuli üks vallatu video ja punkt 12 olin kodus :D
Käisin Venemaal…peaaegu. Viisime tööjõudu Kohtla-Järvele. Ma olin tööst nii väss, vaatasin aknast välja ja ise mõtlesin, et kurat, kui nii 80ga edasi sõidame, siis me ei jõua hommikuks ka mitte Jõhvi. Heitsin siis pilgu spidokale ja korralikult 140 oli rauas. Suurte autode viga ilmselt, ujuvad nagu laevad. Vahepeal oli katsetuste periood, kus tõmmati 200 ära. Kartsin küll, jah :D Tagasiteel pugisime komme ja krõpse ja imetlesime kuud.
Vahepeal kasutasin oma nuudlivarud ära, ehk meil käisid külalised. Sai korra ka Illukas käidud, kus endiselt peksab bass nii üle, et süda väriseb (sjen pjidu sjinu sjees). Laupäeva alustasin oma lemmiku piparmündikakaoga, mis äratas ilusasti üles ja pühapäev möödus pead valutades.
