Greygreygrey

1. apr. 2013

Mul oli hommikuks nii palju ilusaid plaane ja tahtsin vara ärgata, aga õues oli niiii hall ja vihmane, et ma ei viitsinud üldse voodist välja end vedada.

Ja siis ajas see kuradi Märt mind ka juba hommikul niiii kettasse. Nagu. kjsafskdf. Kui ma pean varem ärkama ja tema alles magab, siis ma teen kõik oma toimetused vannitoas, olen vaikselt, üritan teist mitte häirida ja ühesõnaga käitun, nagu mul on magav inimene korteris.

Kui Märt ärkab varem, hakkab tema elevante imiteerima. Trambib ringi, jätab magamistoa ukse lahti, tõmbab kardinad kolinaga eest, plaanib neli korda külmkapi ja kaks korda tavalise kapi uksega (ei suutnud otsustada vist, mis süüa tahab), kolistab lauanõude sahtlit lihtsalt edasi-tagasi kinni-lahti-kinni-lahti, krabistab kilekotiga viis minutit (ei leidnud vist ava üles), viskab võtmekimpu KAKS korda suuure kolinaga lauale, laseb kraanist vee nii suure survega mingi räigekauaks ajaks jooksma, et mul tekkis kahtlus, et ta tahab korterit üle uputada.

Mul on kogu aeg nii, et kui pärast äratuskella need viimased minutid on hea unega, on terve päev hea, kui miski mind segab, siis on tuju ka nullis. No Märt ei lasknudki mul seda paljuvajatud üht lisatundi magada ja siis ma olingi nii pahur, et ma ei tahtnud isegi kohvi termostassiga kaasa teha. Pärast bussis kahetsesin.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply