Ripped jeans, skin was showing

21. apr. 2013

Mind ajavad vahel need vanamutikesed bussis niii vihaseks. Sellessuhtes, et ma olen (vähemalt enda arust) üsnagi viisakas noor inimene, seda just eriti suheldes endast vanematega. Kui bussis pole vabu kohti, olen ma ALATI lasknud istuma selle, kellele seismine nii kerge pole. Seda ma ütlen küll, et kui bussis on vähemalt üks vaba koht, siis ma ei näe tõesti selleks põhjust (no kui just see koht pole vanakesest väga kaugel…).

Ja siis on mingid lollakad oma õigust taga ajavad mutikesed, kes
kupatavad rasedaid ja teisi endast-paar-aastat-nooremaid mutikesi püsti. (“Sina oled ju 67 ja mina 71, ma läksin kolm aastat varem sust pensionile, mul oli raskem töö kui sul, mul on mees surnud” jnejnejne. Mis Tartu mutid kõik teavad kõigi vanust? See mingi pensioniga kaasnev supervõime?) Mind häirivad tohutult sellised vanainimesed, kes i s e istuvad ja siis
kui keegi bussi tuleb, hakkavad valju häälega üle terve Tartu ohkima,
kui hukas noored ja lihtsalt ähivad ning puhivad (kuni põrsakeste maja
on uppis)
ja nügivad teisi, et tõuse nüüd püsti, kassaeinäe, et teine tahab istuda???” 

Nagu ükskord oli, kui bussis oli üle kuue vaba istme (sealjuures minu kõrval ka, istusin akna all), ning mingi asjasse puutumatu suvaline mutt hakkas õiendama, et ma peaks püsti tõusma ja vanainimesele istet pakkuma. Ise ta istus ning bussi oli tulnud ainult üks inimene…

Täna oli ka juhus, kus neljal pingil (need, mis vastastikku asuvad ja on mõeldudki vist vanurite/lastega inimeste jaoks) istus ainult NELI mutikest. Igal pingil üks ning kõrvalistmele oli tähtsalt asetatud kott. Seda pühapäeval, kui buss oli päris tihedalt täis pakitud. Terve sõit vahiti uhkelt aknast välja, sest ilmselgelt, kui seisjaid ei nähta, siis neid pole olemas. Ning kui mõni vanem daame bussi peale tuli, ega siis oma kotikohta loovutatud, selle asemel hakati valjult arvamust avaldama, kuidas noored nii jultunud on ja vanadele istet ei paku ning kuidas nemad peavad oma reumahaigete jalgadega seisma, õhtul viinasokke tegema ja üleüldse Egiptuse kümne katku käes vaevlema… Ajuvaba lihtsalt.

Bussijuttudega edasi minnes, siis kõik Tartu omad teavad vist seda ilma jalgadeta ratastoolis joodikut… Noh, minu arust peab bussijuht ta maha laadima, kui ta mingit nuppu on vajutanud. Ühe korra, kui ta maru kinni oli, tahtis ta ka maha saada, aga bussijuhil oli ilmselt muud targemat teha.

Nii palju kui ma teda bussis näinud olen, on kõigil temast savi olnud, seda suurem oli mu üllatus, kui üks noormees võttis lihtsalt kätte ning aitas ta välja. Joodikmees kukkus aga natukese aja pärast ratastoolist maha ning jälle tõttas appi sama noormees, lisaks bussist üks teinegi. Jamasid ja maadlesid selle lakku täis mehega, aga istuma ta jälle said. Bussijuht vaatas terve aja pealt..vähemalt ta ootas neid ja andis kätepuhastuspaberitki…

Siis ma mõtlesin endamisi, et vohh, on ikka abivalmid kutid küll. Ja veel sellised, kellest ma seda näiteks oodanud poleks. Üks oli peene mantli ja kingadega, teine rohkem pungilikum… No need eelarvamused :D Igastahes, väga lahe!

Muust teemast rääkides, siis kõigil vist on oma teatud laulud, mis nostalgia toovad. Ma ei mõtle neid bittersweete, mis tuletavad meelde kindlat hetke vms, aga tervet.. ma ei tea, olustikku. Näiteks iga kord, kui ma “Call me maybe’it” või “Wild childi” kuulan, tuleb mul niiiiiii suvetunne peale, sest terve kevad tööl olles olid need kaks Spini põhilauludeks. Ja olgugi et meelde tulevad sada konkreetset hetke, loovad need laulud mingi erilise tunde… nii mõnus. See seletab muidugi ka seda, miks mul jaanuari keskel juba suvetunne oli :D

Ja üldsegi, peaks ma praegu töö juures Märdi sünnipäevakinki meisterdama, mitte õhtuks zombikaid otsima…sest ma pean ilmselt ka siis liimima-lõikama-kleepima-siduma. Võiks ju hoiduda sellest paanikast, et käes on homseks on asja vaja ning kõik on tegemata, as usual. Aga eiii, selle asemel on vaja buduaaris olla, fanfictioneid lugeda, twitteris kuulsusi stalkida, facebookis kõigi peale närvi minna ning geisha komme süüa… blah.

 Käisin ükskord teeeeeed joomas

See kanakints tundub nii väike siin :D… aga noh, jätsin oma ehitajale suuremad tükid :D
  
Ja üks eriti kehva kvaliteediga foto (no pildist pilti ei tee, eks), aga ma lihtsalt nii hambutu ja Margit on konkreetne kõrvitsapea :D:D

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Anonymous 21. apr. 2013 at 17:22

    oii kui pikad juuksed juba

  • Reply mesiliis 21. apr. 2013 at 17:30

    Jaaaa, ise ka imestan :D

  • Leave a Reply