I blog about you

13. mai 2013

öläölüp, mul nii vingumistuju, et ma ei tea isegi, kust alustada. Ikka sellest, et võtke osa mu GIVEAWAYST! :D

Ma tahaks täiega minna rattaga sõitma, aga mul on selleks mingit mutrivõtit vaja, mis on maal. Ja nii ma siis unistan aegadest, kui ma sõitsin iga päev Õvilt põhimõtteliselt linna välja ja kuradi hea oli pärast olla. Eks ma väntan siis oma trenažööril, mis teeb sellist häält, nagu oleks seal viis koera sabapidi vahele jäänud ning maja hakkaks ümberringi lagunema.

Ja mul on homme kell kuradi 8 autosõit, ma ei tea, kes mu mõtteid siis valitses, et lasi mul selle aja kirja panna. Sest terve ülejäänud päev on mul vaba, ärkan lihtsalt mingi 7 üles, et tund aega sõita.

Magamistoa akent ei saa öösiti lahti hoida, sest meil on mingid riiukuked siin Raadil. Eile oli ikka hull sõda lahti. Ning kui nemad ka ära koju läksid, hakkas see äiksetorm pihta. Ehmatasin end müristamise peale üles ja esimene mõte oli “Oh kurat, kas välisuks sai kinni!” :D Kartsin vist, et keravälk lipsab sealtkaudu sisse.

Hommik väga targem polnud, korraliku äiksega tööle, sada vammust seljas, niii külm oli… ning töölt tulles sulasin peaaegu ära.

Praegu tuulan buduaaris ning esimene teema, mis silma hakkas, oli pealkirjaga “heaküll tegelt ka nüüd tõsine teema”. Mina mõtlesin, et peab kedagi enekast ümber veenma hakkama, aga näed siis: “ustame selle tüübi kes tahtis mulle meeldida ja keskendume sellele isikule, kes mulle endale meeldib nimelt on asi selles, et ma ei ole talle seda öelnud..niinii…peaaegu 6
aastat minu arvutuste järgi ja nüüd ma nagu olen piisavalt vana, et
seda teha..või parem ootan veel mõned aastad?! mis arvate?
niipalju temast: ma arvan(loodan ka muidugi),et ma talle meeldin.vähemalt on jäänud mulje…”

Okk… miks minu tõsised mured ei võiks sellised olla?

Reedel sammusin oma kõliseva õllekotiga mööda linna bussikasse. Kadi võttis Lähtelt peale ning läksime Juku sünkarile…kus olid kõik ta meeskonnakaaslased ja perekonnaliikmed. Veits outsider oli olla :D Aga sai vähemalt vana endise õpetajaga neli sõna juttu ajada ja Juksile õllepudeliümbriseid meisterdada. Seina valisime ka piltide jaoks välja!

Eile käisin maal ka, sai üle pika aja issiga natuke nalja tehtud. Luud-kondid selle tagajärjel küll valusad, aga mis seal ikka. Ja ma ei tea… iga kord seal käies tunnen end totaalse külalisena, peretuttavana. Ma ei tea enam isegi, kus asju hoitakse. Naljakas. Ma olen seal majas pea sünnist saadik elanud, kuni 19aastaseni, ja nüüd siis nii… Kõik on nagu sama ja jälle ei ole ka. Eks see ole see suureks saamine. Mis toob mu järjekorras viienda vingumisteemani, issssand ma olen nii vana -.-

Taylor Swift laulab oma “22” hitis, et jee, öö läbi pidu ja hipsteriteks riietumine, eksidest rääkimine, jee. Samal ajal kui mul on miljon maailmamuret õlgadel ja mõtlen, kuidas küll oma praegust täiskasvanuelu planeerida, et ma tulevikus saaks normaalset tööd kah teha.

Järka nädalavahetus on sünnipäev, ja ma absoluutselt ei tea, mida sellega ette võtta või kas üldse midagi teha. Iseenesest tahaks küll, siis jälle mõtlen, et ei viitsi, nii palju oleks orgunnimist, et mu Tallinna sõbud saaks ka tulla.. Ja siis kuradi Sixten röövis ka mu õige sünkari päeva ära!! :D:D Või see, road trippp….

Mul on pea kah katki, sest üks teatud isa toppis eile mulle kalaluud pähe ja ilmselt tõmbas otsaga katki, sest räige koorik on ja terve peanahk valutab.

Ja kurat, ma tahaks juba Walking Deadi vaadata, vanad osad on kõik nii peas :(

äöäöüöü, mul nii kehv tuju, et ma ei viitsi tööl ka olla. Tahaks koju teki alla pugeda ja ma ei tea, Harry Potterit lugeda.


Märt tellis Sportsdirectist miljon asja jälle. Tuli koju, vaatas tükk aega pakki ja küsis “Kas kuller sai su kätte? Tõi sulle paki ära?”. Eii, hoian lihtsalt suurt kilekotti diivani vastas…

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply