Natuke järjele saamist

2. mai 2013

Vahepeal on jälle mingi kaks nädalavahetust siiski üks nv mööda läinud ja mul jälle kõik recap-blogid tegemata. Pildid ning draftid aina kogunevad, aga miskid kirja ei saa. Eks peab siis kuskilt otsast peale hakkama :)

Eelmist nädalavahetust alustasime Märdi sünnipäeva tähistamisega. Õnneks see aasta läksime kergema vastupanu teed, ostsime valmistoidud, mitte ei olnud nii, nagu eelmine aasta, kus Märt nädal aega rääkis, et ei pea sünkarit ning siis samal päeval viskas vorstid letti, et tee üks salat :D

Oli selline vaiksem istumine, nägin jälle üle pika aja Anut, sai kolm nalja tehtud  ning viskasime paar tiiru Aliast. Kuigi kõik olid parajalt svipsis, pidime ikka väga rangelt reeglite järgi mängima. Õhtul tulid veel ühed ootamatud külalised (sealt ka telliskivi-kingid) ja ma lõpuks avastasin, et ma olen jõudnud sellisesse ikka, kus mitte-alko joomine põhjustab paratamatult küsimuse “On perelisa oodata?”

Ma ei tea, kui palju ma seda õhtu jooksul kuulsin. Alguses oli naljakas, hiljem enam mitte. Eriti kuna ma ju tegelikult jõin koksi :D Need on need mehed, midagi tähele ei pane, eks.

Hommikul oli esimene kord ma ei tea, mitme kuu jooksul, kui mõlemad Märdiga saime sisse magada ja seda lausa kella kolmeni! Tsillisime ringi, tegin süüa ning perekond Raudne Pedak viskas mu kesklinna. Sain kokku oma imearmsa LIIIISAGA ning veetsime kaks väga meeldivat tundi Kapriisis. Seal on ülimaitsev jäätisekokteil, muide!


Õhtul tahtsin väga kinno minna, aga mõned eelmise päeva pidulised maandusid meie juures, vaatasime “The three stooges’it”, mängisime veeeelkord Aliast ja sõime torti ka! Selline mõnus rahulik leboõhtu.

Volbri võtsime vastu Sirle juures, kes meile lahkelt pinda pakkus. Vaatasime väga elavate emotsioonide ja kriisete saatel jalkat ning oli põneev! Töörahva püha veetsime Märdi vanaema juures veidi tööd tehes ning hiljem mängisime reaalselt mingi neli tundi MONOPOLI! Sain need kaks tumesinist luks-platsi endale ja olin uhke.

Ja nüüd peakski hakkama oma desktopil korda looma, sest mul ei mahu mitte ükski kaust sinna enam ära. Ei tea, kuidas ma kõik nii ülekäte lasknud olen.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply