Weekend get-away

22. mai 2013

Juhhei! Olen elusalt (aga mitte nii väga tervelt) nädalavahetuse tripilt tagasi ning lõpuks kogusin jõudu, et üks väike blogi kirja panna.

Laupäev algas mul, nagu arvata võiski, ülimõnusalt. Kahjuks ainult kohvi asemel pidin hommikul teed jooma, aga mis seal ikka. Pool hommikut pakkisin asju kokku-lahti, sest see on lihtsalt jube, kui palju asju läheb vaja kaheks reisipäevaks. Oma kodinatega suundusime Lähtele, tegime poe ees väikese kogunemise lillede ja šoksiga (aitäh teile) ning pakkisime end ümber Andruse autosse. Sihtpunktiks oli Luunja Haanja ning sõit võis alata!

Vahepeal põikasime läbi Munamäe-tornist, kus ma käisin esimest korda ning mis ma ikka öelda oskan- niiiiiiii ilus oli, ja Ööbikuorust, kus ma olin juba teist korda.

Lõpuks jõudsime Sixteni vanaema maale, mis oli no maailma kõige
idüllilisem maakoht ever. Kanade ja kasside ja sauna ja päris ehtsa
rehealusega. Lisaks veel mõnus saareke grillimismajaga keset tiiki. No
super!

Sai korralikult süüa ja juua (kes rohkem, kes vähem) ning lihtsalt väga mõnusalt aega veedetud. Okei, mul väga mõnus ei olnud, sest köha hakkas korralikult tapma ja nii ma väga midagi  teha ei viitsinud. Aga noh, teised tegid see-eest kõike minu eest ka :D Ja kuna Brittal oli ka sünkar, siis oli sünnipäevalapsi seal rohkem kui rubla eest.

Aida alla. Aiiiida alla? Aida alla! AIDA alla!

 Õdakul kogunesid peaagu kõik pisikese teleka ette, et Eurovisiooni vaadata. Kõik on juba oma analüüsidest ja arvamustest bloginud, et ma väga põhjalikult seda lahata enam ei tahakski, aga kellele siis ei jää meelde uuestisündinud Jeesus (kelle keskmine nimi oli kindlasti puhmaskulm), üks hipsterist esineja, kes oli justkui lavale eksinud ning meeleheitel pruut. Kihvte esinejaid oli ka, mulle näiteks hullult meeldis Aserbaidžaan, Itaalia ning natuke isegi Rootsi. Kui nüüd korraldusest rääkida, siis alguse lipumarss oli vägev ja noh, lahe, et rootslased oskavad enda üle naerda ning nalja visata, aga kogu meelelahutuslik programm ehitadagi üles ainult enda naeruvääristamisele on ka veidi….noh, naeruväärne :D Ja üldse ei meeldinud see, et võitja öeldi ära enne, kui kõik hääled olid antud. Mis siis, et need poleks midagi muutnud, aga ikkkkagi. Nii ei ole viisakas.

Pärast eurotralli oli juba nii halb olla, et tahtsin magama minna, aga iga kord, kui ma voodini jõudsin, läks uni jälle ära. Nii ma siis kuulasin-vaatasin, kuidas Teele plaksutas, konnad paaritusid ja Britta sosinal klatšijutte rääkis :D Ja kui tahtsin sauna magama minna, otsustasid teised ka sinna jooma kolida ehk pidu läks edasi. Pool ööd pidin kuulama, kuidas Erki magamiskott haiseb ja tal on tunne, nagu ta oleks spordikotis, teine pool ööd rääkis ta, kuidas üldse ei taha magada, üldse pole väsinud, kohe ÜLDSE ei viitsi magama jääda… aga üles ka ei tõusnud, et teiste juurde minna :D Lõpuks, kui mul oli mõnusalt soe olla ja uneke juba silmapiiril, hüppas Are ka meile voodisse kolmandaks ning nii soojus kui uni olid jälle kadunud.

Hommikul oli vara äratus, sai pannkooke, lebotasime niisama, hoidsime maailma suurimat vaablast vangis, poisid mängisid pohhui-palli (Loks võitis) ning pakkisime end jälle ümber. Peesitasime veidi Tamula juures, kuhu ma köhisin umbes poole oma kopsust ning aeg venis nagu tigu. Ja noh, muidugi ei saa unustada 13aastast kutti, kellel oli selja peal suur tätoveering Street Racer (endale pole lubegi) ja mingid draakonid-hieroglüüfid käel (väga aasia-kultuurne inimene oli ilmselgelt)

Lõpuks, surmväsinutena jõudsime koju, lasime Sirka prael hea maitsta ning kogemata jäime magama. Õhtul kiired pitsad ning mul hakkas järjest halvem. Ma ei tea, nii imelik oli, käed külmetasid, jalgadel oli täiega palav. Koju jõudsime, tegin jalavanni ja avastasin, et mul oli ikka korralikult 38-kraadine palavik. Ma pole viimased…no ikka viis aastat kindlasti, sellise palavikuga haige olnud. Öö oli lihtsalt jube!

Nüüd olengi ennast ravinud, meeletus koguses teed sisse joonud, jalavanne ja viinasokke teinud ning läheb paremaks. Eile käisid Juku-Kadi ka külas, tegime Big Benis ühe sünnipäevalõuna, pakkusin neile torti ja sain raamaturiiulile täiendust! Aitäh, semud!

Igaljuhul, see postitus on juba maailmapikaks veninud, et ma lõpetangi ära nüüd. Superluks nädalavahetus oli ühes väga tsillis kohas. Panen veidi pilte ka (ennast väga piltidel pole, olin ise kaamera taga ja hea oligi, ma ei kujuta ette, kui jube mu sick-face on:D)


 Meie kartmatu autojuht

Ülimahe grill, kus sai tehtud nii šašlõkki kui friikaid
 

Tegin Kaspariga sõbrapilti ka

Ja õnneks ei pidanud muretsema, politsei oli täitsa valvamas meid :D

Ja noo.. ma ei
tea, mõni inimene võiks küll üle saada juba. Karma on selle nimi, sest
olgem ausad, kõiges, mis juhtus, pole mõtet süüdistada küll kedagi peale
iseenda…

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply