Linnaluba

3. juuli 2013

Vaatan praegu Fox Life‘ilt sarja “Made in Chelsea”, mis räägib Inglismaa privileegitud noorte luksuslikust elust (no näiteks praegu tähistatakse ühe sünnipäeva Cannes’is, sest why not). Kunagi sattusin seda ka vaatama, ja üldse ei meeldinud. Kuidagi väga awkward ja mõttetu tundus, sest sisutuvustuse kohaselt räägib see päris reaalsetest inimestest, natukese väljamõeldud süžeega. Ehk mingit Gossip Girli sarnast draamat ja tegevust pole, lihtsalt vestlused, pidutsemine ja üksteise kuttide nillimine.

Aga nüüd mitu päeva olen sarja jälginud ja olen täitsa lummatud, ei jõua ära oodata, kas Caggie ja Spencer saavad kokku, mida Spenceri eks plaanib ja appi, siin on üks tegelane, Ollie, kes on maailma kõige naljakam kutt oma olemuse ja juustega :D Vaba aja viitmiseks täitsa sobib.

Eelmise nädala Itaalia-Hispaania mängu vaatasime motoklubis. Ma ei teagi nüüd, kas tegu oli igava või põneva mänguga, sest terve aeg ühtki väravat ei nähtud, aga penaltitega pandi küll hullu. Järgmine päev parandasid mõned Saadjärve ääres pead, mina kirusin end maapõhja, et päevitusi Lähtele ei võtnud (muidu on küll alati suur spordikas kaasas) ja lõpuks panime Are-Erki vanaema juures suurt telki püsti.

Aa, Äksi Motellis käisime söömas ka. Kes vähegi Tartu-Jõgeva maanteid pidi liiguvad, soovitan läbi astuda. Suure korraliku taldriku friikaid viineritega sai näiteks 1.50 euro eest. Lisaks on ümbruses kiigepark saja erineva kiigega ja Saadjärv kohe kiviga visata. Super!

Õhtul kiirustasin linna sättima, sest Mäidu andis Kadile linnaloa ja meil oli vaja ju ometi kohe sellest kinni haarata! Alustasime oma väljaskäiku  Vaga Mamaga, milles taaskord ei pidanud pettuma! Nii mõnus oli istuda, nautida toitu ja lihtsalt tühjast-tähjast lobiseda.

Käisime jalutamas Ülikooli raamatukogu ees, tegime paar pilti ja saime Anuga kokku. Söötsime tal mehel kõhu täis ning läksime Minti istuma. Paar kokteili, mõned naljad ning tuleb tõdeda, et (nagu Andrus kunagi ütles), “sittagi pole muutunud, kõik on samasugused”. :D Igastahes oli mul (ja ma loodan, et teistel ka) üle pika aja üks ülitsill õhtu! Tänks, neiud.

   
 
 

Esmaspäeval käisime mu empsi sünkaril, õhtul istusime Märdiga ka
Vaga Mamas (ettekandja juba tundis ära) ja avastasin nende ainsa
miinuse-siidrivalik on põhimõtteliselt olematu. Seal on ainult ülikallis
Sommersby ja Gin Long Drink, mis lõpus täiega vastu hakkas. Aga
küpsetatud banaanid ja karamelliseeritud õunad olid sõna otseses mõttes
taevalikud!

Nüüd hakkan kohe Märdi emale mustsõstralikööriga
kooki küpsetama ja õõ, see on kõige raskem, mida ma varem teinud olen.
Hoiame pöialt, et ikka välja tuleks.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply