Natukene kõigest, aga eriti kassist

29. juuli 2013
Mu pisike, pisike nunnukas (ehk muudan blogi kassiteemaliseks ära :D)


Lasen praegu hernestel hea maitsta, vaatan Hirmufaktorit (mäletate veel seda sarja?) ning aknast hõljub sisse niiiii imeline hautise lõhn, et peab vist endale ka ühe kokku keetma. Ja elu on ilus! Vahel mõtlen küll, et kõik on kehvasti, raha on vähe, kogu aeg on igav ja rutiinne olla, mees on kuri ja vend ajab närvi. Aga olgem ausad, kõike seda saan ma ise muuta. Olla positiivsem, tegutseda ja mitte loota süllekukkunud õnnele või teistele, et nemad mind õnnelikuks teeks.

Mina ja mu positiivsed semud. Üks semum kui teine :D

Ja siis mind ajavadki nii närvi mõned teatud inimesed, kes konkreetselt vinguvad ja süüdistavad oma kehvas olukorras teisi, kui tegelikult on absoluutselt kõik nende enda taga kinni. Üks lihtsalt viriseb, et tahab niiii väga tööle minna, raha on niiiii väga vaja, nii kui mingi tööpakkumine tuleks, ta haaraks kohe sellest kinni. Ja siis kui talle tulebki mingi täiesti normaalne ja hea töövõimalus, leiab ta sada miljon põhjust, miks see töö ikka nii sitt on ja miks seda mitte vastu võta. Sest nii lahe on ju päevad läbi kodus istuda, vinguda, et tööd pole, tahaks ilusaid asju osta, aga raha ka pole.

Mu väike usaldusväärne digikas teeb ka vist viimaseid hingetõmbeid. Ma olen tegelikult juba ammu tahtnud osta midagi natuke kvaliteetsemat kaamerat, millega ilusaid pilte teha, sest digikas ei rahulda enam mu soove. Aga samas jälle on niiii hea pista pisike fotokas peole minnes taskusse või kotti. Ei võta ruumi ja saab kiirelt pildid tehtud. Siis ma jälle mõtlen, et peaks ostma uue telefoni, millel on parem kaamera- ja mure murtud, saab ootamatutes olukordades pilte teha ja värki.. Aga mulle ju meeldib mu qwerty-klaviatuuriga Nokia, missest, et ta niiii häid pilte ei tee… Ning lõpuks, kui ma olen valmis juba kõike uut ostma, tuleb meelde, et ma olen ju vaene :( First World Problems, ma ütlen.

Üle tüki aja oli meil Märdiga mõlemil nädalavahetus vaba. Tähistasime seda väikese istumisega enda juures, lähtekad käisid kassil “katsikul” ja sai natuke veini joodud. Laupäeval olime Varal, kus Märt ehitas (koos minu abiga, muidugi) kiisule täitsa ilusa kassimaja/ronimispuu/kraapimiskoha. Natuke vaja veel viimistleda ja paar asja ka juurde lisada.

Tükk aega kahtlesin, kas võtta kassi kaasa, aga see vana ralliäss ise. Terve aeg vahtis aknast välja, tuuseldas ringi ja Varale jõudes hirmutas koera ära :D Katsetasime ka Märdi vanemate ostetud ilusat ja uhket kaamerat, tegime oma Nässust palju pilte ning nautisime ilma. Üle pika pika aja oli lihtsalt selline mõnus tsill olesklemine.







Järgmine päev meisterdasin kiirelt Katrinile ühe mustsõstra-šokolaadi tordi, käisime maal natuke söömas ja siis linna tagasi. Õhtul “tähistasime” veidi klaasikese Jack Danielsiga.

Krahmasin kaasa ka suure kilekoti raamatutega. Noh, need vanad, vanad lemmikud. Kuna enamik on teadmata aja sahvris olnud, siis välimus on veidi kehv, aga ma ei jõua ära oodata, kuna jälle Pipit või Jules Verne’i lugeda saan. Kõige parem oli muidugi see, et pooled sahvris olnud raamatutest olid omal ajal ka koolis kohustuslikuks kirjanduseks. Raamatukogust olid kõik eksemplarid välja laenutatud ja mu emps raius kui rauda, et “Eiiii, meil ei ole just seda ja seda raamatut…mida sa aastate pärast sahvrist leida võid!” :D



Kolmapäeval uuele tööintervjuule.. no nendel olen viimase kuu jooksul rohkem käinud, kui elu jooksul kokku. Põhimõtteliselt oleks igale poole tööle ka saanud, aga jumala eest, kui palju kuulutustes valetatakse. See pole nii, nagu mõni “ilustab” oma cv’s, et keskmine vene keele oskus tähendab ainult roppusi, vaid konkreetselt juba tööülesannete/positsiooni kohta antakse valeinfot.

Ja kui kirjas on ikka, et tasu on kindlaks määratud töötundide + tulemustasu eest, siis ilmselgelt ma seda ootangi. Mitte et leian vastavalt oma vajadustele sobivad tööpakkumise, teen uhke kaaskirja ja CV, leian aega minna vestlusele…ja siis selgub, et palk on ainult tulemustasu, ehk päevas teenitud kassa pealt mingi imepisike protsent. Või mõne arust on graafiku alusel vahetuste ja vabade päevadega töö selline, et kuus korra on üks nädalavahetus vaba. Äkki ma olen liiga nõudlik…

Vennas käis üks päev töö juures metsas ja tõi mulle suure kotitäie kukeseeni. Kasu tast kah vahepeal (:D) ja need värsked, värsked seened värske värske kartuliga…mmm.


Igastahes, hautis podiseb pliidil ja varsti saab süüüaaa! Isu äratamiseks paar arbuusilõiku siia lõppu :)

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Laura 29. juuli 2013 at 18:04

    See isetehtud ronimispuu on küll väga-väga ilus! :) Plaanisin ise ka midagi sellist teha, aga hetkel poleks tal kasutust.

    • Reply mesiliis 29. juuli 2013 at 18:31

      Aitäh, Märt tänab ka:) Ning kui arvestada seda, et materjal oli kõik tasuta käes, siis tuli ikka kordades odavam ka, kui ise osta.

    Leave a Reply