Blink of an eye

15. aug. 2013

Nii mõnus on, kui varahommikul ärkad vihma pladina peale üles, kiisu kõrval nurrumas, ja tead, et saad veel edasi magada. Nässu on kah pool voodit endale omastanud, eile jäime nii magama, et ta oli end reaalselt keset voodit laiali sirutanud ja meie olime kokku surutult voodi ääre peal :D Ja enne, kui Märt pidi tööle minema, oli kass end ülipikaks sirutunud ja liibus Märdi külje vastu, rahulolev nägu peas.

Mõni päev tagasi sai meil Märdiga täis neli aastat. Uskumatu, see aeg on niii kiiresti läinud, selline tunne, nagu kõik-kõik oleks alles alanud. Miskipärast on juhtunud, et oma aastapäeva pole me kordagi korralikult tähistanud, et võtame aega ja teeme midagi erilist kahekesi. Absoluutselt iga aasta on kuidagi nii läinud, et selle kuupäeva paiku oleme hoopis kuskil tripil- kas siis Käsmus, Lätis, Mustlas või (nagu see aasta) Põhja-Eestis.

Ja noh, kui nüüd aus olla, siis ega me kumbki eriti tea ka seda täpset päeva :D Oli kellegi sünkar, kus me “üksteist leidsime”, siis läks Märt kossulaagrisse ja tagasitulles…olime juba koos. Ma nii mäletan, kui ta tuli esimest korda minu juurde linna ööseks ja siis ma ise peas mõtlesin, et ei tea, kas ta jääb ööseks või läheb õhtul koju, kuiiiiidas ma küsin “Ou, jääd ööseks vä?”, äkki ta arvab, et ma ei taha teda siia, kui nii ütlen.. Ja siis lahendas Märt selle küsimuse sujuvalt, tõmmates taskust välja hambaharja ja asetas selle minu oma kõrvale. Sinna see jäänud ongi :)

Kõige esimene pilt!

Nelja aasta sisse on mahtunud palju. Nii rõõmu ja naeru ja nuttu ja lollitamisi ja… Eks meil ole ka vahel tülisid (no see viimane, mis lõppes vetsupoti lõhkumisega :D:D:D), aga mida aeg edasi, seda harvemaks neid jääb. Ma tean, et päris paljud arvasid alguses, et ma olen Märdiga koos, et oma eksile tagasi teha (kogemata juhtus, et nad olid väga head sõbrad :D), ja kui aus olla, siis tol ajal, aastaid tagasi, ma isegi ei tahtnud ega viitsinud mingi kutiga jamada. Aga näed siis, kuskil kellelgi olid muud plaanid ning rohkem õnnelik ma koos oma Märdiga olla ei saakski!

Eelmises postituses mainisin, et läksin lõhet jahtima, tahtsin veidi uhkema õhtusöögi meile korraldada, aga kurat, soodukas algas hoopis järgmine päev. Niisiis läksime lemmikuks kujunenud Vaga Mamasse, kus seekord sai võetud natuke kallim, aga see-eest metsikult hea krõbekana mee, küüslaugu ja seesamiseemnetega.

Tegin ikka ilusa hommikusöögi ka tähtpäeva puhul :D


Õhtul keerasin kiirelt valge šokolaadi-kohupiimatordi kokku, mis jäi hommikut ootama. Viisime seda siis Varale ka ja Märdi vanaema kohe küsis, kas see on seepärast, et me käisime registreerimas (Märdi vanemad kunagi ammu tegid nii- käisid registreerimas ära ja siis tõid koju koogi :D) Mina muidugi vastasin, et eeeeeeei, oh god, eiii, mille peale Märdi ema pettunult: “Miks ei käinud?” No ei teagi kohe, miks :D

Tahtsin meist ilusat pilti ka teha, aga noh.. Märdil olid muud mõtted :D

Igastahes, need neli aastat on olnud lihtsalt asendamatud! Lo-lo-love you!

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Kadi 15. aug. 2013 at 12:13

    Aeg lendab tõesti kiiresti ja millegi pärast ongi nii, et täpset kuupäeva ei tea ja meelest läheb ka ära mitu aastat juba üksteise seltsi nauditud, päev nagu iga teine. Meil näiteks sai 6 aastat koos oldud (tean, et augustis saime kokku aga päeva ei oska küll öelda) ja kui hakata mõtlema, et olen 22 ja 6 aastat koos sama inimesega, siis lipsab küll väike 'oh-hoh!' suust välja :)

    Ps. Söögipilte ei tohi tööl olles vaadata :(

    • Reply mesiliis 15. aug. 2013 at 12:21

      Jaa, vahel mõtlen küll, et pff, alles saime ju kokku, aga kui koos on hea ning mõnus olla, siis aeg lipsab ka kiiremini ja ühtäkki avastadki, et sellest ühest aastast on saanud märkamatult neli või kuus või kümme.

      Tõesti, oh-hoh! Mul on ka paar sõpra päris teismelisena oma elukaaslasega koos olema hakanud, ja minu arust on see ülilahe, et nii noorelt on juba oma kõrvale see õige leitud :)

      Ma järgmine kord lisan algusesse hoiatuse, "may contain foodpics" :D

    Leave a Reply