Ebastabiiiilne

18. sept. 2013

Alustuseks ütlen, et minu karjäär Coffee INi baristana kestis (noh, kestab septembri lõpuni) vaid kuu aega. Ma juba poole kõrvaga kuulsin kõmujuttu, et hea ebastabiilne inimene ma olen, ei püsi ühegi töökoha peal.. sorry, Rüblikus töötasin ma hea 3 aastat, eks :D

Teine jutt, mis minuni jõudis, oli see, et ma siin blogis ikka vassisin ja polnud see Coffee IN midagi nii lahe, et üks probleem ajas teist taga. No.. mis ma öelda oskan. See töö pole tõesti meelakkumine, eriti kui sul on pikad päevad, 11 tundi jutti ja nii kolm päeva järjest või kui sa pead naeratama igale kliendile ühtmoodi, unustama väsimuse või tuimad jalad.

AGA, mulle ausalt meeldis/b Coffee INis töötada (ja mitte ainult sellepärast, et inimesed mu ära tundsid, eks), ja vähemalt praeguseni pole mul mingeid probleeme olnud.  Ootamatult hakkasid aga uued tuuled puhuma ja tõid minuni teise tööpakkumise. Mind tegelikult ajas see olukord niiii kettasse, sest üle pika aja oli elu…korras. Mul oli kaks kindlat töökohta, korralik sissetulek, ei pidanud ise midagi paaniliselt otsima, elu oli ilus ja siis “rikuti” see veeeeel parema pakkumisega ära. Kus need pakkumised siis kõik olid, kui ma tööd otsisin? :D Praegugi on postkasti potsatanud kolm kirja CVkeskuselt, et “Ettevõtte see ja see soovib, et tutvuksid nende tööpakkumisega ning sobivuse korral ka kandideeriks”. Tänks, semud!

Sellessuhtes jah, et ehk ma olen tõesti ebastabiilne, et ootan veelgi paremat pakkumist, aga olgem ausad, kui teile oleks tulnud pakkumine, et ou, saad töö, kus pead palju vähem vaeva nägema, töötunde tuleb vähem, aga palk suurem, hui poleks te seda vastu võtnud.

Ahjaa, ma pole veel oma järjekorras teisestki kohast rääkinud :D Töötan nüüdsest Kaitseväes palgasõdurina, logistikaosakonna administraator-valvurina jaaaaa…rohkem ma öelda ei või kahjuks :D Tegelikult tuli seegi koht mulle jube ootamatult, sest ma olin kindel, et mind ei valita, sest ma käisin vestlusel ikka tükk tükk aega tagasi. Lõpuks tehti mulle mingi miljon taustauuringut ja noh.. siin ma nüüd olen. Esmaspäeval käisin Tallinnas briifingul, kus tutvustati igasuguseid turvanõudeid ja asju ning täna olen esimest korda tööl. Öösel. 12 tundi jutti. Wopidooo!

Alguses ma mõtlesin, et händlin vabalt kaks töökohta ära.. noh, reaalsuses saaksingi hakkama, aga no.. mismõttega ma jooksen ühest kohast teise, teenin roppu raha, kui mul pole hetkegi vaba aega, et seda kulutada :D Kui mul seda teist (noh, järjekorras kolmandat) tööpakkumist veel polnud, siis mõtlesin, et vähendan Coffee INis koormust veidi, et elu ka ikka nautida. Kui ma praegugi vaatan kahe järgmise nädala graafikut, kus ma olen mõlemas kohas korraga, siis ma ei kujuta ette, palju kohvi mul kulub ärkvel olekuks.

Iiiiigastahes, tuli siis see kolmas pakkumine, millest ma midagi hetkel ei räägi, sest see pole kindel. Sebisin esimest korda end tutvuste kaudu töövestluse ja loodan parimat. Praegu mõtlen, et isegi kui ma ei saaks sinna, siis… oleks ma ikka rahul, sest selle adminnipalgagagi elaks ma normaalselt ära, saaksin Rüblikus abis käia ja… Mulle tundub, et ma rabasin kõik need tööd endale suht sellepärast, et Londonis midagi kulutada oleks :D:D

Aga jah. Ma poleks arvanudki, et mul on nii kahju CoffeeI-ist lahkuda, sest tüdrukud on seal nii toredad ja töö on lahe..raske, aga lahe. Ma vist nii pirts preili, pole raske tööga harjunud, annan kohe esimesel võimalusel alla, aga ikkkkagi- te ise valiks samamoodi vähema vaeva ja suurema palgaga töö, eksole!

Täna olin pikka päeva kohvipoes tööl, ajuvaba, ma konkreetselt SURIN, sest ma sain kuskilt (Märdilt) pisiku. Eile oli kurk veits valus, õhtu otsa ravisime end, aga kasu vist polnud. Öösel ärkasin peavaluga üles, magama jäin alles mingi kolme ajal. Kell viis uuesti üleval, korra sain jälle magada, kui kaheksast pidin üles tõusma.

Kurk oli paistes, rääkida ei saanud, nohu-köha-peavalu. Kapist leidsin väikse kotikese sees tablakad, peale oli emps kirjutanud “valuvaigistid”, kahtlesin küll, kas võtta või mitte, aga valu oli suurem ja noh, speed see kahjuks tõesti polnud :D

Kuna asendajat tööle ei saanud, andsin iga viie minuti tagant otsasid leti taga. Õhtuks oli hääl täiesti ära (kooliajast keegi ehk mäletab neid aegu, kui ma pidin kõnevõistlustel osalema vms ja mul tuli alati selleks ajaks konkreetne rotihääl..noh, täna samamoodi :))), köha ka suureneb iga sekundiga ja JUHHEI, tulin otse Taskust ka esimest vahetust adminnina tegema… kella 9ni hommikul!

Vähemalt jõuan ma selle ööga ära vaadata kõik edasi lükatud “2Broke girlsi” osad, lugeda Buduaari läbi, juua 1230123 tassi kohvi, viia end uute fanfictionitega kurssi, kirjutada luuletusi, vaadata 9gagi pildid lõpuni… tegevust nagu on, ütleme nii.

Esmaspäeval, kui Tallinnas uhketel koosolekutel käisin, sain pärast ka oma armsa armsa Kassuga kokku. No see on tõesti niii tõsi, et me näeme üksteist ikka väga harva, aga alati on millestki rääkida ja selline tunne, nagu iga päev näeks üksteist. Käisime “Komeedis” söömas-kohvitamas ning meie arve eest kanti hoolt, ehk saime kõik täitsa tasuta. Päris uhke tunne oli, sellega võib isegi ära harjuda.

ÄÖääöä, ma nii palju kirjutanud nüüd, aga tahaks ikka veel, sest mul täna juba mingi 10 tass kohvi hinge all. Tahtsin oma Sportsdirectist saadud asju ka näidata, sest nad on tõesti üliilusad, aga mu digikas vist on surnud, sest ühtki pilti ma temaga välja ei võlunud. Tegin telefoniga, aaaaaga noh, 2.0 megapixlit siiski :D

Ahjaa, vandusin alla ning lasin endale ripsmepikendused paigaldada. Piisavalt lühikesed, et nad vastu prille ei käiks, aga mingi efekti annavad ikka. Ülirahul olen, ei näe väga võltsid välja ja hommikuti läheb vähem aega enda sättimiseks ka, jeeei!

Okei, tegelt on siin praegu väga jube olla :D Mul tulid kõik õudukad meelde, mis hotellides juhtunud on ja no, pimedas wc otsimine pole ikka üldse hea mõte. Panen parem oma superkvalliga superpilte hirmu peletamiseks :D

Pea igahommikune…

Nii, kui autosse üksi jäetakse, tuleb üks pilt ikka ära :D

Ükskord tahtsime Lähtel grilli teha...

Nässu on vist kogu aeg keel suust väljas. Magab, mängib, jookseb ja vahib telekat sellise näoga: 

Mu ülinunnu ja ülimahukas Lee Cooperi kott..

…ja ülinunnu kiisu, kes koti kohe ära omastas :D

You Might Also Like

4 kommentaari

  • Avatar
    Reply Kristina 19. sept. 2013 at 13:00

    Tellisin täpselt sama koti ning sain just hiljuti kätte:D Hästi ilus ja mahukas on tõepoolest :)

    http://mskiku.blogspot.com

    • Avatar
      Reply mesiliis 20. sept. 2013 at 05:55

      Jaa, ma poleks oodanudki, et ta niii suur on (kuigi mõõte ju vaatasin), aga mulle sobibki, et ta suur on :D

  • Avatar
    Reply m6mmik 20. sept. 2013 at 05:17

    Hei !
    Kus sa neid pikendusi käisid panemas ?

    • Avatar
      Reply mesiliis 20. sept. 2013 at 05:55

      Ma käisin Lähtel, Samatha ilusalongis :)

    Leave a Reply