Kes naerab, naerab paremini!

1. okt. 2013

Tunnistan ausalt üles, et ega ma ei viitsikski praegu väga kirjutada, aga kuna normaalsed inimesed praegu magavad ja ma ei jõuuua enam nokkida (hakkab kaelale, teate), siis blogi kirjutamine on üks päris hea unepeletaja.

Paar reedet tagasi olin üksi kodus, kui Äksis hakkas pihta rebastepidu. Muidugi oli vaja endal ka sinna nägu näidata, mis sest, et ma kõigist hea 10 aastat vanem (nali, ainult mingi viis..või seitse..), sest noh, tavaliselt teevad rebased sellel kooliaasta esimesel peol igasuguseid piinlikke asju ning ma ometi ei võinud sellest ilma jääda.

Tegelikult ei oleks üldse viitsinud minna sinna, terve aeg, kui pesus käisin/juukseid värvisin/meikisin/küüsi lakkisin ja isegi juba bussipeatuses olin, siis mõtlesin, et aaaah, ega ma naguniiii ei lähe, ei viitsi, olen parem kodus. Ma arvan, et universum tahtis mulle selgeks teha midagi, sest isegi Sebe bussijuht jättis mu maha. Ok, tal olid kohad kõik täis, aga mismõtttes? Ma olen ikka hea omajagu tolle bussiga sõitnud ja kordagi pole maha jäetud. Vähemalt polnud ma ainus, neid ikka oli, kes peale ei saanud. Üks muti hoidis küüntega uksest kinni ja iga kord kui keegi sammu lähemale tegi, kriiskas, et tema on esimene, kes ilma eelmüügipiletita bussi saab. Noh, sai kah,

 Õnneks tuli Kristjan järgi ning kui me kohale jõudsime, oli möll juba täies hoos. Ma selline igav inimene, et ma ei viitsi end kunagi täiesti segi juua, et siis marki teha endale..noh, teiste ees oksendamise või võõraste lakkumisega. Kadi nt ütles kunagi päris tabavalt, et ma joon end kaineks:D

 Aga oh juudas, kus teistel neidudel sellega probleeme polnud :D Üks hetk tantsisid viis kutti trussaaride väel laval, hõõrutasid stripiposti ümber, enda arust ikka megatäkud, ja teine hetk oli nende hulgas ka üks alakas tsikk, kes pikema jututa särgi seljast viskas. Ja kell polnud kümmegi!!! :D Kas tõesti see ongi selline esmamulje, mida tahetakse jätta inimestele, kellega pead mitu aastat ühes koolis käima?

A no, ma kuivik ja vanamoodne ka ju :)) Sellessuhtes, et las noored lõbutsevad ja amelevad ja oksendavad, elagu noorus, eks, aga noooo ma ei tea. Miks peab üks noor inimene jooma seni, kuni ta absoluutselt mitte midagi enam ei jaga, jalgu alla ei võta, teda tuleb lohistada mööda elamist ringi ja tagatipuks roobib wc ka täis? Eks see ole see, et kuna ma ise pole avalikult alukates tantsinud, siis on kerge hukka mõista :D

Siiis käisin Püssikas beerpongi filmimas, aga ma ei tea, kuidas see kõik välja tuli, sest mulle anti kätte täesti tundmatu kaamera ja noh, polnud just minu õhtu. Vähemalt sain tasuta siidrit ja Märt sai tasuta mängu, jee!

Sain oma justfor5poundsi kingad ja ketsid kätte, millega olen ülirahul ja mida ma näitaks ka, kui mi digikas katki poleks. Kuigi kingad on ülikõrged, niiet ma korra mõtlesin, et peab vist kellelegi õnnelikule andma… AGA nad teevad mu jalad nii pikaks ja peenikeseks, et ma vist kannatan :(

Üks teine reede oli meil väike istumine, et Märt ja Are sõjaväkke saata ning nad ajasid Märdi kõige nunnumad juuksed lihtsalt nulliga maha. Siis korra lõi reaalsus pähe küll, et nüüd kohe kohe ongi minek.. ja täna hommikul saatsingi ta ilusasti bussipeale. Nutma ei hakanud, sest osad tüdrukud ulgusid seal täiega ja päris mark oli, mõtlesin, et noo ei, hoian pisaraid koduni :D

No ja muidugi oli seal üks kutt, kes oli kohal juba enne 10t ja oleks bussi saanud kolmveerand 11, terve aeg ootas ning kui ta nimi hõigati, ütles, et ou, jätsin ID-kaardi koju…kas pangakaardiga ei saaks? :D:D Selle asemel, et kiirelt kodus ära käia, ta lihtsalt ootas järjekorras, et oma pangakaardiga kekutada. What a man! Aga jah, praegu pole veel hästi kohale jõudnud, et järgmised kaheksa kuud näen Märti mingi megavähe, praegu veel naeran, eks ma varsti ulun ka :D

Nädalavahetusel olime veel Sixteni vanaema juures, kus sai ikka paar korda nalja kah, sest “kes naerab, naerab paremini”, by Karin, aga tema seda ei öelnud. Ja oioi, kui hea uni pärast oli. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis ma ei mäleta põhimõtteliselt mitte midagi sellest õhtust, ainult seda, kuidas me Märdi vanaema juurde jõudsime :D

 Täna olin viimast päeva ka Coffee INis tööl. Ajuvaba, mis kergendus see oli, sest ma vahepeal hakkasin selle kahe-töökoha koormusega ära surema. Näiteks praegugi, kell on kolm ja ma olen lihtsalt niiiii väsinud. Kui viieni välja vean, hakkab kõik ülesmäge minema, sest siis kaob uni miskipärast ära.

Aaga jah.. ma olen kõik 2 broke girlsi osad ära vaadanud, Cougar town on tõmbamas ja praegu lõbustan end vanade Big Bang Theory osadega, kõlab räme põnevalt. Positiivne on muidugi see, et vähem kui kahe nädala pärast on London!

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply