uoououu we’re in the army

27. okt. 2013

Lõpuks, pärast pea kuu aega mittenägemist, oli kauaoodatud külastuspäev. Noh, sõjaväes, siis :D

Hommikul vara hakkasime linnast liikuma, käisime mul empsi juures, kes meisterdas hunniku võikusid kaasa, võtsime Kaspari ja Erki peale, paar asjaajamist veel, ning olimegi Võrus. Saime Sixteni-Kariniga kokku ning järjekorras oli lihtsalt mingi kaks tuhat inimest, aga õnneks oli miinipilduritel oma vastuvõtutelk ja läks kiiremini. Ja noh, külastuskord on ka karmim, kui näiteks Tallinnas, isegi mu elukohta taheti teada :S

Lõpus oleks ma muidugi sinna saanud jääda, sest kui osad ära läksid ja ma lõunapausi ajal sõdurikodus olin, siis tõmmati mu nimi teistega koos maha, niiet tehniliselt oleks võinud end Märdi voodi alla peita ja keegi poleks aru saanud.

Täitsa haige ikka, kuidas see terve päev koos olemist igatsust üldse ei vähendanud, hoopis suurendas ja no ausalt, viimased kaks nädalat olid niisamagi suht piinarikkad, ma ei tea, mida ma ülejäänud seitse kuud teen (räägib inimene, kes kirjutas õela postituse, kuidas naised hädapätakad on ja meheta hakkama ei saa :D:D:D:D) Ok, eks läheb kergemaks, sest nüüd saab iga nv külas käia ja mingi paari aasta kahe kuu pärast tulevad juba linnaload ka, jeee.

Alguses oli tõesti selline.. mitte nii hull olukord, ilmselt sellepärast, et ma harjunud, et Märt oli suvel mõne päeva kaupa tööl.. või kui päästekoolis käis, oli ka ainult nädalavahetustel kodus. Aga praegu on esimest korda nelja aasta jooksul nii, et me pole pea kuu aega näinud-koos olnud. Fuh, kui jube.

Igaljuhul, vaatan oma Vampiiripäevikuid siin tööl..endiselt. Ja ma ei saa aru, Nina Dobrev ei oska üldse näidelda, kui Elenat kehastab, nagu nii piinlik on vaadata, aga Katherine’i kehastades teeb ta supertöö. Naljakas :D Tunni aja pärast üritan Walking Deadi uue osa livestreami ka ja on jälle üks öö üle elatud :)

No see usual bande

Näost juba masendus näha :D:D

You Might Also Like

4 kommentaari

  • Reply Arra 28. okt. 2013 at 08:31

    Oh jah, see igatsus on tore asi… Ma ka mõtlesin, et mis see ära ei ole, kui elukaaslane läheb kolmeks nädalaks välismaale vihmametsa, aga nüüd on küll selline tunne ,et see reede võiks juba tulla, mil ta tagasi on. Eriti kuna tüüp võttis minu akulaadja enda oma asemel kaasa ja suhtlus on seega olnud täielik null… :D Samas ei tea, kas tal muidugi üldse oleks seal võsas levi olnud… Aga ega ikka ei ole küll nii, et isegi, kui oled harjunud vahepeal pikemalt (no üks nädal nt :D) mitte nägema, siis tulevad need paar nädalat rohkem ka lihtsamalt…kohe, kui see tavapärane mittenägemise aeg täis tiksus, tuli igatsus ka äärmise täpsusega peale :P Ma ei kujuta ette, mismoodi siis oleks, kui kuude kaupa peaks üksi olema, eriti kui muul viisil ka suhelda ei saa.
    Nii et igatahes jaksu ootamisel ja rohkelt muid tegevusi igatsuse meelest pühkimiseks :) Ning kui iga nv kokku saab saada, siis polegi asi enam kõige hullem ;)

    • Reply mesiliis 28. okt. 2013 at 16:13

      Õnneks me oleme saanud pea igapäev ikka tükk aega rääkida, et pole nii hull. Kui tegevust on, ei pane tähelegi, kui kiiresti aeg läheb, aga jah.. :D Kõige hullem ongi vist see noorteaeg, kui nad ise välja ei saa, pärast jõule tulevad linnaload sagedamini ja siis on juba elu nagu lill :D

  • Reply Anonymous 31. okt. 2013 at 10:50

    Omast kogemusest – linnaload ei tee olukorda eriti paremaks. Pühapäeva õhtul ulute mõlemad, sest niiii kurb on :D

    • Reply mesiliis 31. okt. 2013 at 12:28

      Ära hirmuta :D A vähemalt saab kaisus magada, selle nimel võin ma praegugi ulguma hakata :D:D

    Leave a Reply