111113

11. nov. 2013

Tänane päev on eriti udune olnud. Tundub, nagu poleks väljas valgeks läinudki, püsivalt on hämar. Ja ma ei saa millegagi hakkama ka, nagu mõistus oleks ka ära udutatud, töö juures küsitakse kergeid küsimusi, mille vastuseid ma tean, ja mul on lihtsalt… blank :D

Ok, asi on ilmselt selles, et ma ärkasin ülisuure ehmatusega üles. Panin hommikul kella kinni, et magan 10 minutit veel ja ma olen alati õigel ajal üles ärganud. Täna aga sain unenäos surma, ehmatasin end ärkvele ja vaatasin kella: 12.00 ehk mu tööpäeva ametlik algus, kus ma pidanuks juba laua taga olema.

Õnneks on mul superlahe ülemus, kes on igati arusaaja ning suurt probleemi mu tunniajane hilinemine ei tekitanud. Endal on lihtsalt vastik olla, sest ma absoluutselt vihkan seda, kui ma kuskile hiljaks jään. Ja kuna kodus sai välgukiirusel liigutud, ärkasingi korralikult üles alles töö juurde jõudes ning see uimasus pole kuskile kadunud. Noh, vast läheb paremaks, sest päris mark on, kui ei oska isegi vastata sellele, kuidas teisele korrusele saab :D

Valisin vist päris hea töö ka endale, pole viimastel aastatel nii palju komplimente saanudki, kui siin selle kahe kuuga.. ja ma ei mäletagi, millal keegi viimati mu käest numbrit küsis, et mind välja kutsuda… aga noh, eks need vanemveeblid olegi veidi julgemad kutid, kui teised. Igal juhul oli ikka ülimeelitav küll ja mul mõistus taaskord blank, sest ma ei osanud midagi vastu öelda, kui et ok tänks :D Jumal tänatud, et ma Märti enam endale sebima ei pea, sest siis ma ilmselt jääks üksikuks, sest ma lihtsalt ei oska seda mängu enam.

Nädalavahetusel käisid mul paar sõbrannat külas, kõige kaugemalt tuli Kassu ja ta on ikka niii minu inimene. Kadiga läksime talle vastu, võtsime Vaga Mamast toitu kaasa ja minukale filmi vaatama. Plaanis oli Tartu ööeluga tutvuda ja näiteks Shootersis shotte teha, aga lõpetasime mu magamistoas veini/siidrit juues ja klatšides. Lõpuks lihtsalt.. jäime magama :D Party hard indeed. 

Pühapäeval oli juba veidi kiire, lebotasime Kassuga mu suures voodis, saatsin ta kesklinna ära ja ostsin Märdile sõjaväkke paar asja… noh uue telefoni ja kotitäie juustuburkse, sest kellel siis selliseid asju sõjaväes vaja ei läheks, eks. Seekord sain sinna bussi ja taksoga sõita ning kogu see reisimine tõmbas ikka korraliku väsimuse peale. Oh ma juba ootan seda aega, kui ta lõpuks koju saab ning saame kahekesi olla.

Tahaks siia mingi miljon asja veel kirjutada, aga issssand, kuidas ma ei viiiitsi :D

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply