#ireallylovebooks

21. märts 2014

Kuna ma õppisin päris varakult lugema ning Õvil metsade vahel nagunii midagi targemat teha polnud, siis olid parimateks sõpradeks raamatud. Ma võisin neid laenutada terve kilekotitäie ja siis need nädalavahetusega läbi lugeda. Iseenesest oli see päris halb, sest ma ei saanud enne lugemist lõpetada, kui raamat läbi oli, nii jäid aga kõik kodutööd tegemata :D

Ma mäletan väga hästi, kuidas vanaisa mind pisikesena lugema õpetas, sest tal hakkasid silmad pimedaks jääma ning tahtis, et ma ajalehte talle loeks. Mulle oli see muidugi igav ja siis kuulaski vanaisa, kuidas ma päevast-päeva talle Miki Hiire koomikseid veerisin. Seda mäletan kah, kui uhkelt lugesin emale Mõmmiaabitsat, kus oli lause “Mõmmi sidus õunad puu külge” ning mina kõvasti ja selgelt kuulutasin, et “Mõmmi sittus õunad puu külge” :D

Vahepeal vajus lugemine ära, sest mulle ei meeldi raamatukogus käia. Ma kogu aeg unustan tähtajaks tagasi minna ja siis pikendan umbes aasta otsa, sest ma ei leia lihtsalt seda 15 minutit aega. Ja pealegi tahan ma oma riiulit täita. Paljude teoste puhul on nii, et mulle meeldib neid mitu korda lugeda ja siis ma olengi teinud endaga kokkuleppe, et kuus ühe raamatu võin ikka endale lubada. No sageli ostan neid rohkem, eriti soodukate aegu. Kui mul on valida, kas osta NewYorkerist suvaline särk, või hea raamat, valin ma ilmselgelt viimase.

Kui lemmikutest rääkida, siis… mul on väga raske valikut teha. Ma olen palju lugenud ja mõnda teost enam hästi ei mäletagi. Kui keegi peaks küsima, et ou, soovita raamatut, siis ma vist oleks tükk aega vait ja tuleks lagedale pika nimekirjaga :D

Ma arvan, et enamik mu sõpru arvavad, et mu absoluutne lemmik on Harry Potteri sari. Tõsi, ma võin neid raamatuid lõpmatuseni lugeda. Kui tuleb isu peale, uusi raamatuid aga ootamas pole, siis võtan suvalise HP osa, suvaliselt kohalt (või algusest) lahti ning loen lõpuni. Mitte sellepärast, et need oleks nüüd ülilemmikud või väga tähtsad teosed, aga nad on turvalised ja lõõgastavad.

Mulle meeldib lugeda õhtuti, enne magamajäämist, et uni tuleks. Siis on aga raske võtta läbi mingit teost, kus peab pidevalt kaasa mõtlema või mis on elutarkust täis. HP raamatute puhul ma tean, mis juhtub, aga nad on iga kord samamoodi huvitavad ja rahustavad. Ja kellele need meeldisid, siis ma soovitan ühe korra veel läbi lugeda, sest seal on hästi palju pisiasju, mis esmapilgul jäävad märkamata. Ning kui vähegi võimalik, võtke inglise keelne versioon, sest originaalis lugeda on hoopis teine tera.

Pole ka uudiseks, et mulle meeldivad igasugused õudukad ja zombiraamatud. Üks, mille ma nüüd ebayst tellisin, ja mis on väga kõhedusttekitav raamat on “Creepers”, autoriks David Morrell. Eesti keeles oli vist “Õuduste hotell” vms. Mulle endale pakuvad hullult huvi mahajäetud kohad, kus on näiteks alles mööblit ja muid asju, nagu oleks ajakapslisse sattunud, mida on käsitletud ka antud raamatus. Lisaks erinevad minevikuõudused, saladused… kõik oli olemas. Creepy.

Zombikatest kuulub mu süda Newsflesh triloogiale, autoriks Mira Grant. See on teine sari, mida ma võin lõputult lugeda, aga vist sellepärast, et seal on hästi palju teaduslikku juttu ja kohati on raske inglise keeles lugeda, seetõttu on iga kord nagu esimene :D Ma olen esimesest osast (“Feed”) kirjutanud ka, SIIN. Päris põnevad teosed on, nii eraldi kui tervikuna. On zombisid, surma, palju juttu blogidest/blogijatest, teadusest, poliitilistest vandenõudest… Mida ma veel tahta võiks :D

Üldse meeldivad igasugused maailmalõpu-teosed. Viimati avastasin enda jaoks Guillermo Del Toro ning Chuck Hogani vampiiritriloogia, kus on raamatud “Tõbi”, “Igavene öö” ja “Allakäik”. Jumal tänatud, et kõik olid olemas ja soodushinnaga, sest ma vihkan tegelikult igasuguseid teoseid, millel on järg. Eriti, kui teist osa pole veel saada, on megakalli hinnaga või üldse lõpetamata. Miks piinate? Ühesõnaga, tavalisi ilusaid vampiire seal pole, vastupidi. Heidab hoopis uue valguse tänapäevasele ülistamisele. Palju on lisaks peategelastele ka teisi, kes siis mingil hetkel kõik omavahel seotud on. Praegu uurisin veits ja juunis tuleb raamatute põhjal sari ka välja, juhhei!

Kui rääkida nüüd natuke raamatutest, mis on mõtlemapanevad, heade tsitaatide ja elutarkustega, siis soovitan kõigile Carlos Ruiz Zafoni teost “Tuule vari”. Lihtsalt super. Ja Eesti omadest on väga hea “Kahe näoga jumal”, mille autor on Eia Uus. Ka Donna Tartti “Salajane ajalugu” on selline veidi psühholoogiliselt inimkäitumist analüüsiv. Elulise, ajaloolise ja tõelisuse, aga samas ka meelelahutusliku poole pealt on näiteks head Kivirähu “Mees, kes teadis ussisõnu”, Oksaneni “Puhastus”, (Eno) Raua “Etturid” ja M. Atwoodi “Teenijanna lugu”.

Üks viimati tellitud teostest oli samuti Zafoni oma, “Prince of mist”, mis oli pigem.. veidi õudne ja rohkem noortele suunatud. Kuigi seal oli päris häid mõtteteri, oli rõhk pigem just seikluslikul ja saladuslikul poolel. Lindqvisti “Lase sisse see õige” ja “Dark harbour”, on mõlemad samamoodi tumedate toonidega mõistatuslikud noorte täiskasvanute raamatud.

Rääkides aga noortekatest, siis neid olen ma ka väga palju lugenud.. Ma kogu aeg mõtlen, et võiks võtta ette rohkem kvaliteetsemat kirjandust, aga ma ei tea.. ma ei loe sellepärast, et nüüd hullult tark ja haritud olla, vaid selleks, et lõõgastuda, natuke argipäevast pääseda. Väga keeruliste ja kultuursete raamatutega ma seda kahjuks teha ei saa :D Mingit väga head noortekat on keeruline välja tuua, sest nad on kõik suht ühesugused, aga näiteks Teraviku noortesarjast on enamik raamatuid päris head (“Lucas”, “Näeme veel, Simon”, “Kallis Mikael”, “Vahet pole”). Meg Caboti Meediumisari on väga kaasahaarav. Kohe nii, et ma laadisin esimest korda raamatuid arvutisse, et teada saada, mis lõpus juhtub.

Ühesõnaga sai siia pikk postitus sellest, kuidas ma lugeda armastan. Kuigi ma võiks lugeda rohkem eesti kirjandust, rohkem harivamaid teoseid, siis..ah, mis seal ikka. Nagu ma ütlesin, minu jaoks on lugemine lõõgastus ja nauding, mitte õppetöö :)

Veidi veel soovitusi, millest eraldi ei kirjutanud:
Dan Browni teosed (lisaks tuntud Robert Langdoni seeriale): “Digital fortress” ja “Deception point”.
Evelin Kivimaa “Armunäljaste festival”– kirjutasin sellest veidi ka SELLES postituses.
Balzac “Isa Goriot”- see oli üks nauditavamaid kohustusliku kirjanduse raamatuid.
Raimond Kaugver “Vana mees tahab koju”– no niiii kurb ja mõtlemapanev…
Randy Russell “Dead rules”– üks hästi omapärane ja teistsugune noortekas.
Garcia&Stohli “Beautiful creatures” sari. Esimene osa oli väga põnev, mida lugesin, kujutan ette, et teised on ka, aga pole raatsinud osta :D
Denis Marquet “Viha”– ka väike maailmalõpu raamat, aga veidi teises võtmes.
Stephen King “Cell” ja “The Shining”– no üldse, kui on huvi õudsete raamatute vastu, siis Stephen King alt juba ei vea.
Mitch Albom “Viis inimest, keda kohtad taevas”– samamoodi paneb oma elu üle järgi mõtlema, kuidas meie teod teisi mõjutavad. Selline.. mõnusalt kurb ja melanhoolne.
No ja pluss igasugused elulooraamatud, sest ma nii uudishimulik, et mind väga huvitab, mis teiste eludes juhtub :D

Iiiigastahes, võite mulle vabalt jätta igasuguseid raamatusoovitusi kommentaaridesse. Raske on uut lugemist valida, sest isegi kaane ja sisukokkuvõtte järgi (millega ma muidu raamatuid valin :D) võib vahel puusse ka panna- näiteks noortekas “Veidrad inglid” on tõepoolest veidi veider (not to mention järjeraamatuga) ning “World war Z”, mis on nii nõmedalt ja teistsuguselt kirjutatud, et isegi zombid ei päästa

You Might Also Like

25 kommentaari

  • Reply Reelika 21. märts 2014 at 13:50

    On hea teada, et ma pole ainus raamatuhull :D
    Mul on täpselt samamoodi, et kui ma mõne hea raamatu juba kätte võtan, siis ei lõpeta ma lugemist enne kui raamat läbi on.. Tihtipeale on selle juures halb see, et järgmine päev on tavaliselt kool või töö ja siis ma istun terve päev unisena, aga raamatut sellepärast pooleli ka ei raatsi jätta. Kui ma ei eksi, siis ma vist olen isegi kogu Teraviku sarja kunagi läbi lugenud. Mäletan, et need olid väga head raamatud, kuid kui keegi sisu kohta midagi küsiks, siis ei oskaks ma enam küll midagi öelda..

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 13:55

      Jaaa :D kohe üldse ei raatsi enne käest ära panna raamatut :D Õnneks ingliskeelsete puhul suudan pooleli jätta küll, sest keerulisemate puhul ei jõua pikalt järjest lugeda.

      Ma kusjuures olen ka kõik sealt sarjast ära lugenud. Ja ka nii mäleta, aga kui paari sõnaga sisukokkuvõtet lugeda, siis tuleb alles meelde :D Aga noh, eks nad enamik suht sarnased ole ka, noorte elu igasuguste valikute ja raskustega.

  • Reply Annika V 21. märts 2014 at 14:41

    "Tõbi", "Igavene öö" ja "Allakäik" – Sari välja? Eluhea uudis! Põnevad raamatud olid.
    Mul oligi kriis käes, mida järgmiseks võtta, aga Sa päästsid mu ära!

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 14:51

      Jep, ma olin ise ka väga meeldivalt üllatunud :D

  • Reply Arra 21. märts 2014 at 15:01

    Tuule varjul on kaks järge ka. Kui sa pole neid vee lavastanud, siis tasuks need ka ette võtta. "Ingli mäng" ja "Taeva vang".

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 15:04

      Ma tean jep :) Aga kuna ma lugesin Tuule varju hea viis aastat tagasi, siis praegu üritan selle uuesti käsile võtta, et veidi meelde tuletada.

  • Reply tudengiraport 21. märts 2014 at 15:09

    "Tõbi", "Igavene öö" ja "Allakäik" olid ka minu jaoks meeldivad üllatused. Elukaaslane nii üllatuseks ostis mulle esimese ja siis ahnelt neelasin kõik järjest ära. Ka "Armunäljaste festival" oli raamat, mille laenutasin kaane pärast aga nüüd mõtlen, et ehk tasuks ikkagi riilusse soetada.

    Minu 2013 aastal loetud raamatutest (kokku 75), said 10 punkti järgmised, äkki leiad uut lugemist:
    – "Must vares", mis on küll noortekas täiega ja mille lõpp minu jaoks jama oli, kuid muidu täitsa hea.
    – Patrick Rothfussi sari "Tuule nimi". See on küll hetkel lõpetamata sari, kuid hea alustada. Uus raamat peaks ilmuma 2014 sügis.
    – "Koduabiline" – nagu alati, raamat on filmist parem.
    – "Tiigri tütar" – mulle meeldis see peamiselt seetõttu vist, et sotsiaaltöö on mu eriala ja see raamat annab väga hea sissevaate, kui oluline võib kellegi päästmisel üks inimene olla. Rohkem on siin: http://tudengiraport.wordpress.com/2013/10/21/tiigri-tutar/
    – "Smaragdatlas" – pigem seal lasteka ja noorteka vahel, kuid ajaviiteks mõnus ja kerge lugemine.

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 15:13

      "Tõve" ostsin just suure allahindluse pärast, oli vist 3 eurot raamat, varem polnud sellist vampiirikat lugenudki ja ootused suured polnud, aga tõesti, väga hea lugemine oli, läks kiirelt ning oli püsivalt põnev, ei vajunud ära.
      Kusjuures, "Armunäljaste festivali" ostsin just kaane pärast, tundus nii huvitav kuidagi :D

      "Musta varest" olen lugenud, "Koduabiline" on pikka aega soovinimekirjas. "Tiigri tütart" ja "Tuule nime" tahaks nüüd ka kindlasti lugeda, aitäh! :)

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 15:19

      Vaatasin just su blogi ka ning andsid täitsa hea idee iga aasta lõpus lugemine kokku võtta :) Ma ei teagi, miks varem pole selle peale tulnud :D

  • Reply Kaia Kersti 21. märts 2014 at 15:15

    Minu suur lemmik on James Patterson. Kirjutab peamiselt krimiromaane ja kõik mida ma siiani olen lugenud, on olnud metsikult põnevad. Sõbrants avastas ükskord, et Paavli kaltsukas on Pattersoni raamatuid kuhjaga ja ma ei lasknud mitu korda seda endale öelda. Panin autole hääled sisse ja 15 minuti pärast väljusin sealt kilekotitäie raamatute võrra rikkamana ja 10€ võrra vaesemana. Kindlasti soovitan ka neid lugeda. Mulle meeldib, et seal on peatükid lühikesed, seega on bussis või rongis sõites seda hea lugeda, mõte ei jää poolikuks.
    Viimase aja üks häid lugemisi oli ka "50 shades" triloogia. Hoogne ja kaasakiskuv. Teismelisena olin mina ka suur HP'i fänn, filmi olen ainult esimesest osast näinud, aga raamatud olen läbi lugenud.

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 15:25

      Krimkad meeldivad mulle ka, eriti Erseni "Toimik nr…" sari. Ma olen mitu korda Pattersoni raamatuid käes hoidnud poes, aga miskipärast pole nad ostma tõmmanud, aga tundub, et pean vist võimaluse neile andma :D

      Ma HP ramaatute puhul kindlalt väitsin, et mitte kunagi neid ei loe, just selle suure reklaami pärast. Kogemata lugesin aga teist osa ja nii ma sõltuvusse jäingi. Sama on "50 shades.." sarjaga, kõik see reklaam ja haipimine ei kutsu nagu lugema…

  • Reply Miss Fanciful 21. märts 2014 at 15:35

    Ma ise väga krimkasid ei fänna… AGA kõik Lars Kepleri raamatud, mis on eesti keeles välja antud on küll ülihead!!!! Soovitan soojalt :)

  • Reply Anonymous 21. märts 2014 at 17:01

    Ma mõtlesin, et videviku raamatud on su lemmikud :D

    Hildegard

  • Reply Kadi 21. märts 2014 at 17:08

    Dan Brownil uus raamat – no nii tahaks lugeda aga üldse ei raatsi osta ja raamatukogus ei ole … või on pidevalt välja laenutatud. Nii kurb, nii kurb :(((

    Mul on nõks teistsugune maitse kui sinul, seega soovitusi ma anda ei saa. Mulle meeldivad enamasti jaapani-hiina ilukirjandus – no nii ilus ja mõtlemapanev, selline kaalukas ja tugev kirjandus ilusa sõnademänguga. Eesti tõlkijad on enamasti ikka kõvasti vaeva näinud, et mõtteid nii ilusalt edasi anda. Mulle on just vaja seda hetke raamatust, mis paneb sügavalt mõtlema, kaaluma ja nuputama, et miks just nii keegi ütles. Lugesin just päev tagasi 'Majapidaja ja professor'i läbi ja sain kinnitust, et liiga õhukesed raamatud ikka ei ole minu asi – kui raamat on hea, siis on kurb meel, kui see ruttu otsa saab ja just nii selle raamatuga oli. Samas oli see ikkagi oluliselt kergem lugemine kui minu tavapärane lugemiseelistus. Mingi hetk lugesin hästi palju romantikakirjandust, seejärel oli aastane periood kui kriminullid mind köitsid ning nüüd olen siis jaapani-hiina ilukirjanduse juurde jõudnud, eks ilmselt peatselt võib mind näha elulugude ja ajalooliste raamatute vahekäikudes :D

    • Reply mesiliis 21. märts 2014 at 17:30

      Võid soovitusi ikka anda, ilukirjandusliku poole pealt otsin ma alati uusi teoseid, et kas või sõnavara arendada. Su kirjeldus juba paneb tahtma vähemalt proovida midagi sealt lugeda, niiet võid vabalt mõne teose nime+autori kirja panna :)

      Ma eelistan ka paksemaid raamatuid õhemale, sest mulle meeldib KAUA lugeda, mitte et tund aega pidevalt lehtede keeramist ja raamat läbi :(

  • Reply Eliisabet 21. märts 2014 at 17:38

    Rahustav on lugeda, et on veel selliseid inimesi, kes ikka ja jälle HP-d loevad, mul on vahel tunne, et peaks seda äkki varjama, sest tundub endalegi kerge vaimse kõrvalekaldena :) Aga just nagu sa ütlesid – turvalised ja lõõgastavad, tõelised eskapismiraamatud.

    • Reply tudengiraport 21. märts 2014 at 20:57

      Ma olen ka avastanud, et aastas korra ikka õnnestub terve HP seeria üle lugeda. On seda lihtsalt väärt!

  • Reply Arra 21. märts 2014 at 17:44

    Kui sa teist tüüpi kirjanudst lugeda tahad, sisi Murakami "Kafka mererannas" on hea.

    Muidu Neil Gaimaniga võid ka tutvust teha. Eesti keeles on tal ilmunud nt "Head ended" ja "Üksildane oktoobriöö". Esimene on küll kahe autori koostöö. Inglise keeles on tal aga terve hulk selliseid kummituste jms temaalisi asju.

    • Reply tudengiraport 21. märts 2014 at 20:58

      Neil Gaimani "Tähetolm" ("Stardust") on ka lugemist väärt ja film on isegi sutike parem! Selline hea fantaasialennuga lugemine.

    • Reply mesiliis 22. märts 2014 at 19:05

      Uuu, aitäh, aitäh, aitäh :) Nüüd pikaks ajaks ette teada, mida järgmisena lugeda tahaks :)

  • Reply lihtsaltmelon 22. märts 2014 at 10:21

    Omg soulmate! Lõpuks ometi keegi, kes mõistab, et on täiesti normaalne lugeda ühte ja sama raamatut mitu korda! Nii palju nüansse avastab ju juurde! Ning eriti kui on mõni raamat mis on ootamatu lõpuga, siis tahaks ju ikka näha, kas see oli algusest peale ikka nö. välja mängitud raamatus. Kusjuures mul on sama "1 raamat kuus" reegel. Muidu jääksin lihtsalt pankrotti. Need apollo allahindlused on ka keerulised asjad, varsti peab korterist välja kolima, et raamatutele ruumi teha :D

    • Reply mesiliis 22. märts 2014 at 19:07

      Jaaa, täpselt! Esimese korraga "ahmid" raamatu endale sisse, saad üldpildi ja loo teada, aga kõik need nüansid ja väikesed detailid jäävad märkamata. Kui on hea raamat, pole paljuks seda teistki korda lugeda :)

      Ma miskipärast apollost pole enam tükk aega midagi leidnud, loodan rohkem rahva raamatu peale :D Aga jah, igasugused raamatupoodide allahindlused viivad suurde kiusatusse :D

  • Reply katriiin 22. märts 2014 at 14:04

    Ma poleks pidanud seda postitust lugema, nüüd on Pärnus raamatukogu suletud ja ma pean ootama esmaspäeva! :) Muideks selle aasta loetud raamatute kokkuvõtte osas on heaks abiliseks Goodreads. Sinna hea märkida, mis loetud, võimalus arvamus jätta ning lisada listi ka raamatuid mida lugeda soovid. Kehvake on ainult see goodreadsi soovituste osa, kuna alati ei ole seal kõik raamatuid eesti keelsetena ja ma märgin siiski loetuks inglise keelse, annab ka soovitusi inglise keelsetele raamatutele ning mõned neist pole meil ilmunud.

    • Reply mesiliis 22. märts 2014 at 19:07

      Jep, ma olen goodreadsi veits kasutanud ka, aga no.. ma ei tea, mul läheb kogu aeg meelest sinna uusi loetud teoseid lisada :D Peab vist hoolikamalt käsile selle võtma :)

    Leave a Reply