Tere ilusat hommikut

10. märts 2014

Ma ei tea, miks ma nii lolli otsuse tegin ja igavuse peletamiseks öösel Candy Crushi mängima hakkasin :S Ja miks keegi mulle juba elusid ei anna? Pean kogu aeg Märdi kontosse sisse logima ja sealt endale kinke saatma. Raske see gamer-girli elu :D Tänane öö on üldse kuidagi väga raskelt mööda läinud. Panin korra pea lauale (mida ma tavaliselt üldse ei tee) ja tukkusin ka, kui lihtsalt kell neli hommikul mõtles üks töötaja kohale tulla. Just minu nõrkushetkel. Piinlik veits.

Reedel olime vennaga Kärknas, mängisime kõrvalkorteri lastega ja nad ajasid ta kogu aeg Märdiga sassi. Nii kui midagi oli, siis “Märt, Märt”
– “See pole Märt, see on ju Siim”
– “Aga miks sul neid kaks tükki on??” :D

Muidu oli täitsa kasulik vend kaasa võtta, tegi vabatahtlikult süüa, pesi nõud ära, koristas.. Omaette elamine on talle vist hästi mõjunud.


Veits lemmikud mul, või nii..

Laupäeval tuli Juhani järgi, läksime Lähtele vilistlaste võistlustele, kus võtsime osa saalihokist. Kui Juku mõned päevad tagasi ütles, et me Kadiga oleme võistkonda kirja pandud, siis ma lihtsalt naersin tükk aega ja mõtlesin, et ta teeb nalja. Valida oma lennu kõige ebasportlikum inimene oma tiimi nõuab julgust. :D

Kui aus olla, siis laupäeva hommikuni mõtlesin, et ta teeb nalja. Aga kohale end vedasin ja päris kihvt oli. Nalja sai, natuke mälestusi ka heietatud ning Kadiga leidsime, et mitte midagi pole muutunud. Selline tunne oli, nagu oleks iga-aastane spordipäev olnud ning esmaspäeval vaja tagasi kooli minna, matemaatika tundi näiteks. Kõik oli nii tuttav ja samasugune, nagu viis aastat tagasi.

Pikalt rääkima ei hakka, aga ära me selle saalihoki võitsime. Ma ei teagi, kas asi oli mu imepärastes oskustes või Kadi pallivaldamistehnikas või hoopis selles, et Juhani, Kati ja Tauri mängivad EMÜ saalihoki meeskondades, Kati on lausa Eesti koondise naiskonnas. Ma pigem muidugi arvan, et minu ja Kadi kombo oli see, mis võidu tõi :)

Esimene kord elus, kui ma spordiga seoses auhinna olen saanud. Sellest ei hakka ma rääkimagi, kui vigane ma täna olen. Vähemalt sain kaheksa pakki nätsu ja Isostari spordipulbri oma vaevade eest.

Õhtul läksime Sixteni juurde, kus toimus väike tequilaõhtu. Lõpuks oli nii tsill olla, aga eiiii, kõigil oli vaja linna minna. Lihtsalt selleks, et pool tundi purskkaevu juures passida, siis Sõprade Juures üks õlle teha ning koju ära minna. Väga vajalik sõit oli. Mulle meeldis Robi voodis teki all lebotada ja reklaam-blogijatest rääkida palju rohkem.

Iiigastahes, sain elusid lõpuks ometi Candy Crushis juurde ja vast veab nendega poolteist tundi välja, kui lõpuks koju saab!

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply