Dramamama

22. apr. 2014

Blogimaailmaga kursis olla on ikka päris hea, kunagi ei hakka igav. Ja nii kui on pikalt juba selline vaikus olnud, siis võib kindel olla, et keegi midagi jälle üles keerutab. Ning jälle on mul töö juures midagi lugeda, tänks :)

Tegelikult tahtsin ma rääkida rohkem igasugustest paroolipostitustest. Ajendatuna muidugi tänase päeva tipphetkest, kui üks noor blogija kirjutas salapostituse Merjest, aga talle lugeda seda ei anna. Ma kunagi ammu sirvisin küll Riina blogi ja mu jaoks see nii suur tassike teed polnud, et bloglovinisse lisada. Samas kui igav oli ja meelde tuli, siis vahel lasin silmadega üle ikka.

Nüüd siis avastasin, et tal kõik postitused parooli all. Noh.. ma ei tea, mis mõte sellel veel on. Tehku siis kinnine blogi, saadab lugejatele kutse, kõik on kontrolli all ja pole seda muret, et keegi jagaks salasõna, sest seda pole. Elu kohe grammi võrra kergem.

Hakkasin uurima, mida teha, et parooli saada, sest uudishimu oli juba suur… ja omg, mis kadalipp läbida tuleb. Ma olen nii paljude blogijate käest jätnud parooli küsimata, sest ma ei viitsi mingeid pikki eeposeid kirja panema hakata. Kui on mingi megahea blogi, mida igapäevaselt loen, siis veel, aga no selline tavaline päevaraamat, mida igavusest hea lugeda…

Kui kirjutatu ikka väga huvitab, siis eks neelan oma uhkuse alla ja saadan paar sõna. Aga mikkks ma peaks lisaks oma täisnimele ja vanusele lisama ka enda tutvustuse? See tundub küll nagu veits.. over the top. Ma saan aru nõudest, et võiks anda oma täisnime, sest siis on mingigi ülevaade olemas… Okei, oma kirjeldamisega saan veel hakkama.

Aga viimane nõue: kirjelda blogi. No tra, kuidas ma kirjeldan 17-aastase tsiki blogi, kes kirjutab igapäevategevustest ja millele mul isegi ligipääsu pole? Miks ma seda loen? – Ma ju ei saagi praegu lugeda, viimati sirvisin postitusi paar kuud tagasi ja ma isegi väga ei mäleta, millest juttu oli. Mis võiks teisiti olla?– Kuidas ma saan sellest rääkida, kui ma isegi ei näe, missugune see blogi on? Miks teed elu nii raskeks?

Sellesmõttes, et ega ma vaesemaks jää, kui parooli ei saa ja eks see ole rohkem minus kinni, sest ma lihtsalt ei viiiiitsi saata kirja ning siis nädal aega parooli oodata (#Mallukas- ma saatsin isegi saladuse sulle…)  Ja näiteks oli mul kogemus ühe neiuga, kel oli lihtne nõue- saada paar sõna endast ja paroolisoov meilile. Ok, saatsin siis kirja, et jou, ma Liis, et vahel sirvin su blogi ja oleks huvitav lugeda ka salajasi postitusi. Sain vastuseks, et a’la “ma pole piisavalt andunud jälgija, et parooli saada, et kui ma ainult sirvin blogi, siis järelikult ma seda igapäevaselt ei loe”. Et siis… ok. Ma ei loe siis üldse :D

Ja tegelikult tahtsin ma oma jutuga jõuda hoopis siia, et ma olen ka viimasel ajal tundnud puudust bloggeri salapostituste võimalusest. Mingit x-teid pidi, koode muutes ja sada imet tehes peaks seda teoreetiliselt teha saama, aga ma nii osav kahjuks pole. Kahe-kolme postituse pärast ei tahaks kogu kremplit wordpressi ka kolida, sest blogger is my love, eks.

Aga lihtsalt.. vahel tunnen vajadust end tühjaks kirjutada ja välja elada, kirjutada nii, nagu asi on…aga samas ma ei taha, et osad teatud tuttavad seda loeks, sest mõnda asja saaks päris kurjasti mu vastu ära kasutada. Kuna blogi kinni ka päris panna ei taha, siis eks jäävad mu saladused mu hinge passima :D

You Might Also Like

10 kommentaari

  • Reply Kaja 22. apr. 2014 at 09:57

    Tee endale lihtsalt teine blogi juurde – salajane blogi ;)

    • Reply mesiliis 22. apr. 2014 at 10:02

      Mul üks nö-blogipõhi olemas ka, aga ma ei viiiiiiitsi sinna kirjutada. Mu arust mõttetu seda pidada, kui ma tahangi max. 3 postitust teha :D Ja no, ilmselt ma mingit tagasisidet tahan ka salajaste postitustega saada, lihtsalt ma ei taha, et need nii megaavalikud oleks, et absoluutselt kõik neid lugeda saaks. :D

    • Reply Kaja 22. apr. 2014 at 10:22

      Mulle võid kutse ikka saata, võin vabalt tagasisidet jagada! :D

    • Reply mesiliis 22. apr. 2014 at 10:25

      Hahah :D no kui ma peaks otsustama salajast blogi teha, eks ma annan teada :D

  • Reply Anonymous 22. apr. 2014 at 11:39

    Räägi välja.
    Ja ma tahan ka draamat.

    Printsess

    • Reply mesiliis 22. apr. 2014 at 11:52

      :D:D Ma tahan ka, aga mitte endaga seonduvat, eks :D

  • Reply Arra 22. apr. 2014 at 11:59

    Ma jätan draftideks enda sellised postitused, mis kõigi silmi ei kannata (ja mul on isegi privaatne blogi eksole, aga sellega ongi rohkem see teema, et kui võõrad loevad on suva tihtilugu). Paraku jah, kui tagasisidet tahta, siis see pole sobiv variant.

    • Reply mesiliis 22. apr. 2014 at 12:10

      Jaa, mul ka võõrastest üsna suva. Aga just sellised pool-sõbrad ja tuttavad. Oma eelmise blogi pealt nägin, kuidas inimesed, kellega läbi käisin, võtsid kõike mu kirjutatut kuidagi nii isiklikult. Või siis ei saanud päris täpselt aru, mida ma üldse oma jutuga mõtlen ja siis leiutasid sellest tuhat klatšijuttu. Võõraste inimestega oleks selline asi mul ükskõik, nad nagunii mind ei tea, aga veidi halb on, kui oma tuttavad hakkavad mingi paari lause põhjal asju välja mõtlema ja mu sõpradele valesid kuulutama.

  • Reply Kati 22. apr. 2014 at 22:18

    Issver, see isiklikult võtmine on nii jube! Kirjutad neljandast, üldistavast asjast ja raudpolt kindlalt on jutt neist :D.

    Mina lõpuks siiski tegin teise blogi lisaks. Lihtsalt, et saaks need kõige suuremad emotsioonid kuskile privaatselt kirja panna. Küll tagasiside tuleb omal õigel ajal :)

    • Reply mesiliis 23. apr. 2014 at 07:17

      Täpselt! Kui ma kirjutan üldiselt mingist suva negatiivsest asjast, ja nad loevad seal välja enda iseloomustuse, siis järelikult peaks nad endalt küsima, miks see nii on :D

      Eks ma olen jah seda teise-blogi mõtet vaaginud, aga hetkel pole mul nii palju privaatseid jutte vaja kirjutada, et saab täitsa ühega hakkama. Eks näis, mis hiljem tuleb :D

    Leave a Reply