Kassiga jalutamas

9. apr. 2014

Nässakas on mul väike korterikass. Eks ma vahel ikka mõtlen kurvalt, et võiks ju olla oma hoov mängimiseks, et õues oleks palju lõbusam…aga mis seal ikka. Ta tundub niigi päris õnnelik olevat. Vähemalt pole tal toas ohtu auto alla jääda :D  Vahepeal oleme teda maale kaasa võtnud ning kassipojana jooksis ta küll rohu sees, nüüd, preilina eelistab pigem siseruume.

See aga ei takista teda igal võimalikul juhul uksest välja jooksmast. Ükskord pidin teda kaks korda järjest tagasi tuppa tooma. Esimeselt korruselt. Viiendale. Aknaid ka õhutuse peal enam väga hoida ei saa, kui ise juures pole, sest ta võtab kuskilt kaugelt hoogu ning täie vinnaga hüppab kõige laiema ava suunas, et ikka põgeneda saaks.

Kuna ta nii väga välja tahtis, tõingi kassijalutusrihma. Kolm korda olen proovinud temaga õue minna ning iga kord vannun, et see jääb viimaseks. Mu kassijalutus näeb välja umbes nii:

Üritan pea kümme minutit kassile rihma ümber panna. Võiks ju arvata, et kui ta niiiii väga õue igatseb, siis laseb seda kergelt teha… aga eiii. Lõpuks, tänu sellele, et ta sel ajal mu kätt närib, õnnestub mul traksid peale panna. Tohterdan paar minutit veriseid sõrmi.

Läheme koridori, kus veedame järgmised kakskümmend minutit. Sest nii põnev on nuusutada treppi ja teiste uksematte. Või vaadata viiendalt korruselt suurest koridoriaknast välja, mis seal toimub. Või visata tolmusele kivipõrandale pikali, sest järsku on nii väsinud olla.

Siit edasi on nüüd kaks võimalust. Ta kas tüdineb ning jookseb ise tagasi üles, et tuppa minna või kui oleme näiteks juba teisele korrusele jõudnud, siis võtan ta sülle ja viin välja. Sest ega ma ju ilmaasjata koridoris nii palju aega ei raisanud, eks.

Õues tipib ta kaks sammu maas ja ronib siis säärimööda üles. Või kräunub, et ta sülle võtaks. Naudib kõigi tähelepanu (täna oli lapsi kohe hulgim ümberringi, kes teda imetlesid), hüppab maha ja teeb veel kaks sammu. Siis jookseb ukse juurde ja üritab end tagasi sisse murda. Kokku oleme väljas umbes viis minutit.

Kui ma olen juba väsinud, võtan ta sülle ja viin tuppa. Kui pole, siis lasen tal veel koridoris uudistada ja igatsevalt õue vaadata.

Täna ei meeldinud talle õues vist üldse. Hüppas välisukse käepideme külge rippu ja vingus..ilmselt, et ta sisse laseks :D Ukse lahti tegin, pani sellise hooga üles, et ei jõudnud järgigi talle. Jäi siis kolmanda korruse ukse taga seisma (neil see samasugune nagu meil) ja vaatas megasolvunud näoga, et miks ma teda juba sisse ei lase. No reaalselt, istus nina ukseprao vastas ja oli solvunud.

Võtsin ta siis sülle, viisin kaks korrust ülespoole, eemaldasin traksid…ja esimese asjana jooksis ta hooga poollahtise akna suunas, et jumala eest natuke värsket õhku ja vabadust saada, ja heitis mulle sellise ülimalt etteheitva pilgu, et miks ometi ma teda piinan ja vangis hoian…

Eks ma võiks ta kohe süles õue viia, aga no, las ta uudistab trepikojas ka ringi..mine tea, võib-olla tahabki lihtsalt keskkonnavahetust, aga mitte konkreetselt välja minna- maa nii must ju :D

Oma otsustusvõimetusega teeb ta mullegi silmad ette. Kristjan saatis ükspäev tööle mulle kirja, et
“Miks su kass on selline? :S”
-“Milline siis?”
“Ise ütleb, et tahab süüa, panen talle süüa ja ta võtab ainult ühe ampsu :S”

Ühesõnaga oskab mu kass ka rääkida (või oskab Kristjan loomakeelt…) Selline see elu on meil :D

 Mmmm, tolmune põrand, mmmm

Solvus mu peale, et ma teda veits rihmast tirisin, et saaks ühe korruse võrra alla minna :D

You Might Also Like

7 kommentaari

  • Reply Helen 9. apr. 2014 at 18:53

    Hahaaa ma naersin südamest. Mul oma kassiga sama lugu. Enne elasime suure hooviga kortermajas. Iga õhtu oli püha rituaal õues käia. Rihmaga loomulikult, sest hoovis hiiglaslikud tammed, kuhu ma küll ei oleks tahtnud teda lasta. Nüüd kolisime 3a tagasi annelinna ja õue kass ei lähe ronib kasvõi mööda paneeli üles, et jumala eest tuppa tagasi saada. Aga koridoris võiks tunde jalutada ning kui rõdule lasen tahab kohe mööda rõdu äärt naabrite poole minna.

    • Reply mesiliis 9. apr. 2014 at 19:28

      Mul ei taha ta maal ka üldse õues olla, isegi kui ilma rihmata on. Istub süles ja vahib huviga ringi :D

      Aaah, veab, sul rõduuu :D Ma nii igatsen seda endale, kas või sellepärast, et saab kassi värsket õhku hingama lasta :D

  • Reply kiki 10. apr. 2014 at 06:07

    =D Ta on ikka niiiii kuradima nunnu sul. Olen kade =D.

  • Reply Elen 12. apr. 2014 at 18:14

    Mul enda nässakaga sama ooper väljas käimisel.
    Aga kas su nässakal jooksuaeg pole kätte jõudnud või ta sul ära opereeritud?!
    Minu oma on igatahes alates neljapäevast selline kiimik, et jube. Tagumik püsti ja muudkui hõõrub ennast, kräunub ja nurrub.. Kuidagi väga vastik on kohe ja ega kassil endal ka just eriti hea pole.

    • Reply mesiliis 12. apr. 2014 at 19:24

      Ta veel pole jap opereeritud, ma kogu aeg lükkan edasi, aga peaks ära tegema, on kõigil parem.

      Sama lugu, eilsest-tänasest on ainult üks vingumine ja kräunumine. Jaa, kassist on kahju :S

  • Reply Pluxu™ 20. apr. 2014 at 15:06

    sa oled talle roosa salgu teinud?

    • Reply mesiliis 20. apr. 2014 at 15:19

      Meelega mitte, kui ma palsamiga, mis päris vedel, juukseid värvisin, siis ta siiberdas mul jalus ja ilmselt tilkus talle veits peale.

    Leave a Reply