One of those days…

22. apr. 2014

Eile lihtsalt oli üks neist päevadest, mil mitte miski ei saa valesti minna. Ning isegi kui läheb, siis kehitad lihtsalt õlgu “meh” ja mure kaob. Miski ei paina, ei töö-, raha-, sõprade-, elamise-, vabaduse- ja jumalteab, mis mured veel. Rääkimata siis mustade nõude kuhjast ja üle ääre ajavast pesukorvist. Võiks isegi öelda, et terve nädalavahetus on selline mõnus tsill olnud. Super. Nüüd jääb vist üle ainult oodata, kuni kõik halb jälle korraga ja kolinal kaela sajab :D

Reedel pidin pikalt tööl olema ja pole olemas midagi hullemat, kui tead, et on vaja peole minna, kõik juba seal, sind oodatakse ning kell pole veel seitsegi. Sekundi pealt, kui 9 kukkus, paarutasime Viljandi poole. No mis ma öelda oskan, Jürgeni korter on päris püss ning nalja sai kordades rohkem, kui ma arvasin.

Aga eks paratamatult oli seal rohkem kaks eraldi seltskonda, lähtekad ja kohalikud. Üldse on mu tutvusringkonnas viimasel ajal Viljandit nii üles haibitud, eriti teatuid inimesi ning siis kui lõpuks oma silmaga näed, mis värk on, siis on veits blank olla küll. Sest tõepoolest, Viljandi on äge, aga mitte niiiii awesome :D

Muidu oli küll päris tsill. Küpsetasime vahukomme ja lõpuks rääkisin Teele ära, et ta ka ööseks jääks, kuigi mu enda plaan nägi samamoodi ette, et öösel Kristjaniga tagasi. Selle asemel, et plaanist kinni pidada, läksime hoopis Romaani, mis näeb välja nagu vanaaegse raamatukogu-punkri ristsugutis. Ja seda kõige paremas mõttes. Saime vanaema-aegsete klaasidega veini juua, tiirutasime mööda Viljandit ringi ja leidsime maasika, kus peal sai tehtud kõige kohatum fotoshoot.

Hommik algas päris vara, sest Märdil oli kindlalt vaja jõuda laulupeo ettemängimisele. Kuigi kõik märgid näitasid, et me peaks Viljandisse jääma, võtsime siiski suuna Tartu poole. Bussis normaalselt olla ei saanud, sest Märdi pikad koivad nügisid mu põhimõtteliselt vahekäiku istuma. Lisaks oli teisel pool vahekäiku üks iste eespool plika, kes oli veits kurjast vaimust vaevatud.

Vähemalt läks bussisõit kiiresti, sest Teelega juttu nagu jagus. Ta on vist ainuke mu tutvusringkonnas, kes loeb samu blogisid, mis mina, niiet ma saan temaga arutada kõike seda, mille puhul teised mind imelikult vaataks :D Tegime paaritunnise jutuajamise ja hommikusöögi Pierre’is, mille omlett oli küll mõnusalt kohev, aga ajaliselt läks sellega nii kaua, et nad ootasid vist kanade munemist, sõna otseses mõttes!

Nädalavahetuse lõpetasime Kärknas, kus sai paariks tunniks end mõnusalt lebosse lasta ja mittttte midagi teha. Mõnus patareide laadimine! Tundsin ainult puudust lühikestest pükstest, sest hommikul välja minnes tundus see 15 kraadi nii külmana :D

Puudust tunnen Tartus ka sellisest sõbrannast, keda spontaanselt näiteks Emajõe äärde päevitama kutsuda. Eile pidingi vaid vennaga leppima. Veidi vara on küll lühikesi pükse kanda või end päevituste väele koorida, aga samas pean ma tööpäevad kõik siseruumides veetma, niiet ma kasutan absoluutselt iga võimalust, et natukenegi pruuniks saada. Alustan varakult!


Õhtul käisin kassiga jalutamas, sest suures väljapääsemistuhinas oleks ta end peaaegu aknavahele ära tapnud. Mõtlesin, et äkki varem oli liiga külm või märg, et ta õues olla tahaks ja tegime uue katse. Kolm sekundit maapinnal ja Nässakas ronib kas või mööda majaseina üles, et ainult tuppa saaks. Lõpuks istus ta mul kukil ja oli õnnelik. Kõva kass küll :D

Aaa, eile vaatasin mingit dokumentaali Inglismaa kuninglikust perekonnast, mis iseenesest oli päris lahe. Tekkis ainult küsimus, et miks vana Charles siis Camillaga magas, kui neil mingi reegel, et “the woman you bed isn’t the woman you wed” vms, ehk prints peab abielluma süütu naisega? Oleks võinud oma ihad alla suruda, nats oodata ja oleks ilus elu olnud!

Andsin Märdile ta kingi ka kätte, tema esimene reaktsioon: “Lahti tahad must saada või?” :D

You Might Also Like

8 kommentaari

  • Reply Kairi Jõemaa 22. apr. 2014 at 13:16

    Haa, ma oleks ükskõik kus mujal kui Viljandis. Kui siin sündida ja elada, siis lõpuks on see suhteliselt masendav koht, kus mitte midagi teha pole kui just ise midagi ei korralda :D Päevitamise jaoks bikiinide väel kusjuures pole vara enam, ma paar päeva aias kärssand ja oiii, kui palav on, päike võtab praegu eriti tugevalt :P

    • Reply mesiliis 22. apr. 2014 at 13:26

      :D Eks see ole jah väikeste linnade "võlu". Viljandi iseenesest mulle meeldib, selline ilus ja idülliline linn tundub. Ja nii mõnikord sinna ära eksida on mõnus vaheldus :D

      Oh kurat, kus ma tunnen oma aiast puudust, mulle üldse ei meeldi oma kodinatega kuskile kaugele päevitama ronida. Eriti kui rannas on viis inimest ja ma olen ainus, kes bikiinide väel :D

  • Reply Anonymous 22. apr. 2014 at 20:17

    Palju see langevarjuhüpe maksis?

  • Reply Kati 22. apr. 2014 at 22:19

    Liis, Su kass on nii armas! :)

  • Reply h. 23. apr. 2014 at 06:00

    Ma tahtsin ka mehele sama kingitust teha, aga otsustasin enne ikka vihjata plaanist. Ta ampsas vihje läbi ka ja selgus, et see pole ikka tema tassike teed. Praegu. Eks see ole asi, milleni inimene ise peab jõudma, käsu peale masinast alla ei hüppa :)

    Niiet mul see kingiidee luhtus :)

    • Reply mesiliis 23. apr. 2014 at 07:14

      Ma nii ehku peale ka ei oleks julenud osta. Õnneks on ta varem mitmeid kordi hüppest rääkinud, et tahab kindlalt ära teha, aga kuna ise enda peale ei raatsi 80 euri välja käia, siis on sinnapaika see jäänud. Niiet läheb vast õnneks :D

    Leave a Reply