Väike vinguviiul või nii

1. apr. 2014

Mulle siin üksvahe öeldi nende “maailmavalu” postituste kohta, et no mida ma virisen, on inimesi, kel on kõik halvasti, ma peaks üldse õnnelik olema. Et on inimesi, kel pole tööd, raha, süüa, peavarju…ja mina vingun, et reisima ei saa.

Või näiteks tuli praegu meelde, et umbes aasta tagasi läksin miskipärast Märdiga rämedalt tülli, kui Are ka külas oli. Ma tavaliselt üritan kõik tülid siis edasi lükata, kuni kahekesi oleme, sest ma ei talu teiste ees asjade klaarimist. Tookord aga ei suutnud kõike endas hoida ja olin niiii vihane ja ulgusin üksi magamistoas. Siis tuli Are, rääkis kõigepealt pika eepose, kuidas Märdiga nii kaua sõber on olnud (mul poole jutu peal said pisarad otsa, sest no niiiii pikk oli see :D) ja lõpetas jutu sellega, et Märt on mulle korteri ostnud, kus elada, auto on tagumiku all, millega mind kogu aeg sõidutab, ta üldse nii kõva vend…et ühesõnaga nahhui ma ulun siin, kõik on ju hästi :D:D

Ma kogu aeg olen mõelnud, et no oleks ometi midagi vastu öelda. MIS SIIS, et paljudel on kehvemini läinud kui mul, kas see tähendab, et ma ei võigi rahulolematu või kurb olla? Siis leidsin ühe hea pildi, mis mu arust selle õõ-ära-nuta-teistel-on-halvem “lohutuse” hästi kokku võtab (paljud seda vist juba 9gagis ka näinud):

Kui nüüd viriseda, siis praegu on tunne, et pean telefoni ära viskama. Mul on kaitseks peal see mustrijoonistamine ning terve päev oli kõik korras. Kirjutasin sõnumit, vahepeal tuli aga muid tegemisi ning klahvilukk läks peale. Sellest ajast peale mõtles telefon vist ise parooli ära vahetada. Ükskõik, mitu korda ma ka ei prooviks, ikka ütleb, et vale muster ja telefoni lahti ei tee. Päris kurb kohe. Tegin muide instagrami ka, aga kuna mul päris kehv telefon, siis ilmselt tuleb sinna pilte Märdi kodusoleku ajal, nädalavahetuseti, kuni endale päris oma nutika soetada raatsin. Jälgida saab seda aga SIIT. Võite vabalt oma instakasutajaid ka jätta :)

Tööl on ka megaväsitav olla, kuigi kolm päeva oli ainult puhkust. Jõudsin käia peol, koju sain alles kuueks hommikul ja pole tükk aega nii piinlik olnud, kui tervitada trepikojas inimesi, kes tööle lähevad… Esimest korda käisin Zavoodis, kust tulime sama kiiresti välja tagasi, polnud just meie koht. Möku…no mis ma öelda oskan, meeletult inimesi ja kõik lihtsalt seisavad. Ok siis. Lõpetuseks olime Krooksus ja ma olen alati arvanud, et see pigem…alternatiivsema muusika või roki vms koht. Aga oh ei, selline tränapidu oli, et ise ka ei usu. Kui pidu läbi sai, siis mitte ei löödud viisakalt tulesid põlema, vaid baaridaam konkreetselt röökis kõigi peale, et me peame marukiirelt ära minema. Või noh, maksame 30 euri talle ja baar on tund aega veel lahti.. Päris hea töökoht iseenesest, kus tunnitasu nii suur on :D

Laupäev-pühapäev kulgesid üsna sportlikult. Jõudsin lõpuks ometi ühele saalihokimängule, vaatasime Are ja Erki korvpallimänge ning jõudsime isegi judovõistlustele. Viimasest oli kõige keerulisem aru saada ja kõige igavam vaadata, aga vähemalt olid kõik kutid rämedate kõhulihastega, niiet see nagu veits kompenseeris.

Kadiga sain ka kokku, tegime kiire lõuna ja Werneri kohvi ning veidi pilte ka. Lootsin, et ilm on ilus, nagu nädalavahetuselgi, aga tuli hoopis väike lumesadu.

Ahjaa, laupäev käisime perekond Sepaga Vaga Mamas, mis oli endiselt suussulavalt heaaa, õhtul vaatasime mingit ülihaiget filmi “John dies at the end”. See oli lihtsalt nii ajuvaba, teiste dimensioonide, ajas rändamise ja palju verega. Nii väikese joogi kõrvale on seda ilmselt naljakas vaadata. See midagi head nüüd küll polnud, vaid pigem.. ma ei tea, ei oskagi nagu seisukohta võtta. Kohati oli õudne, siis oli huumorit ja lõpuks läks absurdseks juba ära.

Täna õhtul on Kristjaniga teatrisse minek ja avastasin oma kurbuseks, et mul pole no üldse teatrikõlbulikke riideid. Viimati sai seal käidud hea…kaks aastat tagasi? Proovisin kõik riided kodus läbi, kõik olid kas liiga casual, liiga klubilikud või liiiga uhked lõpukleidilikud. Tunnen puudust väikesest mustast kleidist..
 Ja lõpetuseks paar kassipilti ka, sest mis blogipost see ilma Nässakata oleks, eks :D

You Might Also Like

8 kommentaari

  • Reply Merli. 1. apr. 2014 at 16:17

    Sa rokid selle juuksevärvi ja nahktagiga! H5! :)

  • Reply Miss Fanciful 1. apr. 2014 at 17:02

    Ma ei ole kunagi sellest aru saanud, et kui inimene kurdab oma elu üle või mingi olukorra üle oma elus, siis tuleb vastuseks see, et "mõtle, 0kellelgi on veel hullem"… A la kui sa pole oma tööga rahul, siis keegi ütleb: "aga hea, et sul üle töö on.. mõnel pole sedagi".. Vabandust väljenduse pärast, aga see on tõeline KRÄPPP!!!! Kui inimene mõtleks kogu aeg, et on inimesi, kellel on hullem olukord või elu, siis ei jõuakski ükski inimene elus kuskile… Alati tuleb püüelda paremuse ja oma unistuste poole.. Leppimine sellega, et "kusagil on keegi, kellel on veel hullem" on täielik rumalus!!!!.. Nii ei jõuaks ühiskond ega inimene mitte kuskile…

    • Reply mesiliis 1. apr. 2014 at 19:10

      Ma ka pole sellest aru saanud. Just nii ongi, nagu sa ütlesid- kui kõik oleks rahul sellega, mis neil on, ei toimuks mitte mingit arengut :)

  • Reply lighthousediary 4. apr. 2014 at 18:24

    see viimane pilt on nii üliarmas!! Mis teema küll kassidel kottidega on :D

    • Reply mesiliis 4. apr. 2014 at 18:52

      Ei tea jah :D Viska ainult kott põrandale ja kass unustab isegi söömise ära :D

  • Reply Anonymous 4. apr. 2014 at 19:59

    Plz sheeri, kust sa selle jaki said

  • Leave a Reply