Ma täna nii ülevoolavalt õnnelikus tujus, et ei teagi, kust kohe alustada. Ma ei suuda uskuda, et kaheksa kuud on möödas ja Märt on lõpukslõpukslõpuks kodus. Nii harjumatu oli, kui ta täna tuli tavariietes töö juurde võtmete järgi, tavaliselt on ta ikka vormis olnud. Ja nüüd saab ta õnneks hakata ka juukseid nats tagasi kasvatama :D:D
Mäletan küll, kui kirjutasin blogisse pikalt naistest, kelle elukaaslased/kutid sõjaväkke lähevad ja nad oma silmi peast välja uluvad, et ei suuda meheta enam elada, ei oska üksi olla. Mulle viibutati paar korda sõrme, et “Oota aga, küll sa samamoodi hakkad tundma!”. Noh, päris nii ei olnud. Eks ikka oli kurvemaid õhtuid, igatsust oli palju ning elu oli veidi igavam ka.
Aga samas sain ma endale meeletult ‘oma aega’– sain lihtsalt olla ja tegeleda oma asjadega. Lugeda hommikul kella poole viieni, ilma et kedagi segaks, teha süüa siis, kui kõht oli tühi, mitte siis kui pidi, saada sõpradega kokku või maale minna siis, kui ise tahtsin, vaadata telekast just neid seriaale, mida mina soovisin… :D Ühesõnaga, asi polnud sugugi nii hull, kui kõik oma kogemustest teadsid rääkida. Rõõmu see siiski ei vähenda, no niiiii hea meel on praegu!
Eile käisime Margitiga väljas jalutamas ning pilte tegemas. Üritasin esimest korda elus sirgendajaga lokke teha, kahjuks vajusid need üsna kiirelt juustest välja. Kõndisime mu kodu ümbruses ringi ja sattusime surnuaia kõrval olevale mälestuspargile. Selline mõnusalt ilus ja tsill koht. Ise kogu aeg otsin Tartus uusi ja huvitavaid paiku pildistamiseks ja uudistamiseks, endal selline põhimõtteliselt nina all olemas :D
Margit: “Kuule, seda pilti küll kuskile üles ei saa panna, suitsuga ju..”
-“A ma blogisse ikka panen”
Nagu näha, siis on mu juuksed omandanud mõnusa helesinise tooni.. mis ma öelda oskan, alguses olin pettunud, et ei saanud lillat, aga praegu olen väga rahul. Tundub efektsem, sest lillad juuksed on mul juba olnud. Väike dilemma on nüüd ainult tekkinud, kas jätkata selle tooniga (ehk pean kalli raha eest tellima Inglismaalt) või üritan lillaga uuesti..
Suure ringiga jalutasime Vahi Selveri juurde ning täiesti ootamatult tuli mõte metsa minna. Või noh, mis mets see on, väike võsa paari kasega pigem. Linnas elades tunnen vahel väga puudust lihtsalt.. loodusest. Tartus on küll parke ja rohelust, aga see ei ole ikkagi see. Mulle meeldib mu maakodu suure aia privaatsus. Ümberringi heinamaa. Üle tee mets ning lai Emajõgi. Kuigi ma pole just väga suur loodusesõber, siis vahel tuleb isu linnast ära minna küll.
Oot.. kas ma juba mainisin, et MÄRT SAI KOJU?? :D
See sinine sobib Sulle küll imehästi, paremini kui ükski muu varasem. Mina soovitaksin küll sellega jätkata :)
Oii, aitäh!! Ma ise kaldun ka natuke sinise poole juba rohkem :)
Ma tahaks ka oma juukseid siniseks värvida, aga arvestades seda, et mul on blondid juuksed, ei taha veel riskida sellega, et mulle jäävad kaks juuksekarva alles :D
kristinaoja.blogspot.com
Tooniva palsamiga värvides pole asi üldse nii hull. Ma ise ka viiendast klassist blondiks värvinud (pluss vahepealsed mustaks värvimised, üleöö blondiks jms katsetused) ning ei ütleks, et ainult kaks juuksekarva alles on :D
Ma arvan, et nt tooniva palsamiga katsetamine on juustele tunduvalt ohutum, kui nt juurte värvimine või tavaline blondeerimine :D
Kui ma õigesti nägin, siis sa tõukasid kedagi teel Lõunakeskuse poole täna (või noh kella järgi eile). Oli see vaene koju pääsenud Märt?
See oli jap Märt, keda ma tõukasin :D Appi, see kõlab, nagu ma oleks eriti ahistav ja kuri naine, aga ausalt tol hetkel oli naljakas :D
Märt ma arvan, et läheb palgasõduriks kui selline kuri naine kodus :D Igatahes BUSTED! :D
Haha :D Kas just palgasõduriks, aga homme juba läheb päästesse tagasi tööle küll. Põgeneb peksu eest vist :D
Aga mulle meeldivad need erkroosad juuksed rohkem, mis profiilipildil on :D Mitte et sinine kole oleks. Pigem on vist asi selles, et mulle meeldib roosa värv üleüldse rohkem. Aga värvilised juuksed (ma mõtlen rohelised, roosad, lillad, sinised, punased..ehk erksad ja ebatavalised…mitte blondid või pruunid või brünetid) on nagunii lahedad, et polegi väga vahet :D
Mul oleneb täiesti päevast ja tujust, vahepeal igatsen täiega roosasid juukseid, just sellist mõnusat erka tooni, mitte beebiroosat, teinekord jälle olen sinisega nii rahul, et ei kujuta muud ettegi :D