Eile oli mu armsal emal sünnipäev, lausa juubel. Sai ta 45 (enda sõnul küll 35) ning oli jälle põhjust natukeseks ajaks linnakärast välja lülituda ja maale minna. Mõtlesin küll alguses, et tahaks talle mingi suurema üllatuspeo korraldada, sest 45 on ikka päris uhke vanus juba, aga jäin oma mõttega veidi ajahätta. Pealegi ta ise ka ei tahtnud mingit pidu või suurt tähistamist.
Reaalselt üks maitsvamaid šokolaadikooke, mida söönud olen. Kuigi tegu oli šokolaadi üleküllusega, ei hakanud see vastu, ei tundunud liiga magus ega lääge ja biskviidi vahel olev hapu moos andis mõnusa nüansi.
Võtsime seega empsu uue eluaasta vastu koos ta õe pere ning hulga šampusega. See oli vist selle aasta esimene koosviibimine mul sugulastega, ma tavaliselt olen kõigil sünnipäevadel tööl olnud. Õnneks vedas ilmaga tohutult, õhtupoole tuli isegi päike natuke välja. Niiet saime rahulikult issi grilli ning empsi tehtud toite nautida, kaaslasteks muidugi šampaklaas, igasugused naljakate sündmuste meenutamised ja uued uudised suguvõsas.
Üritasime empsiga siis kahekesi pilte teha, aga Siim ajas nii haigelt naerma. Ausalt, kui kellelgi on perepildistamine tulekul ning tahab seal jääda lõbus, mitte tõsine/pingutatud naeratusega, siis ma võin venda teile soovitada. Me tegime üle 60 pildi ja sealt olid tõsised vaid 10 :D Noh, kui aus olla, siis normaalseid pilte oli ka umbes kümne ringis, sest vend mõtles, et on hullult lahe oodata ära fokuseerimise-piiks ning siis….oodata. Mitte pilti teha. Oodata. Me poseerime-poseerime, tema ootab-ootab. Lõpuks saime emmega kurjaks, et “Kurat, Siim, ole norma….KLÕPS”. Ehk suurem osa pilte jäi rääkimise pealt, kui meil mõlemad vihased näod peas :D Aga vähemalt sai naerda korralikult.
Süüa sai muidugi megapalju, sest kõigest oli vaja natuke osa saada
Lõpetuseks saime lisaks šokolaaditordile i-me-head juustukooki kookoseküpsise ja magusa kreemiga. Põhimõtteliselt veeresime Märdiga lõpuks koju :D Oli üks ülimahe õhtu sugulaste seltsis ja no üldse poleks tahtnud ära minna. Super!
Ma sööks seda salatit praegu :D
Ja sellised perega chillimised on ülimõnusad :) Naljakas, kuidas lapsena mulle isiklikult vähemalt eriti ei meeldinud sellised sünnipäevad jms, kiskusid ikka igavaks ära viimaks…nüüd aga on lihtsalt muhe suguvõsa uudiseid kuulata jne. Vanainimeste värk vist :D
Ma võtaks hea meelega singirulle :D
Mulle väiksena meeldisid isegi rohkem, mul oli päris palju endaealisi sugulasi, kellega alati poole ööni siis mängitud sai ja vaime välja kutsuda ja :D Kuigi nüüd on ka päris tsill, istuda ikka "suurte" lauas igasugustel teemadel kaasa rääkida :D
Ou mai, singirullid!!!! Suu hakkas vett jooksma! :D
Mul ka enne neelud käisid, kui pilte üles laadisin/postitust üle vaatasin :D
Mu emal on ka kohe-kohe sama juubel tulemas ja lihtsalt pani muigama, et ka tema saab mitte 45, vaid tagasihoidlikult 38… jälle :D
Tüüpiline naiste värk :D