Oh, snap

23. juuni 2014

Olen viimast päeva tööl, enne kui puhkus algab. Kas ma tõesti loen tunde, millal lõpuks koju saab, et järgmised kuu aega mitte aja planeerimise pärast muretseda?? See tuletab omakorda meelde, et puhkuserahad tulid üle ning ma pean end nii tagasi hoidma ja meeles pidama, et sellega (no pluss veel palk), pean ma augustiski veel ära elama…niiet peakski ebay juba kinni panema…

Käisime vahepeal Karini lõpetamisel ja no niiii kahju oli, et ilm kehvaks kiskus. Vähemalt said nad pildid väljas ära teha, enne kui sadama hakkas.. Sel aastal oli väga suurel osal, peaaegu kõigil, maani maksikleidid seljas ja mul tuli kohe meelde, kuidas paar aastat tagasi lõpetasid kaks neidu samamoodi pikkades kleitides ning siis oli ohkijaid ikka väga palju, et “iiiisssand, vaata, mis kleit tal seljas on, iuver”. Aga noh, ajad muutuvad, mood muutub… Hiljem olime väiksel koosviibimisel Karini sugulaste seltsis, isa tal hoidis mu šampaklaasi püsivalt täis, väike õde tegi paar suuremat nalja, täidetud korvikesed viisid keele alla…ühesõnaga väga mahe õhtu oli :)



Paar päeva tagasi abiellus mu üks väga hea sõbranna ja endine klassiõde. Mul kuidagi kahetised tunded sellepärast :D Otseloomulikult olen ma tema ja ta abikaasa üle megaõnnelik ja ma olen siiralt rõõmus nende üle, aga samas on mul jälle nii suur hämming, et mismõttes olen ma juba selles vanuses, kus minuealised klassiõed/sõbrannad saavad lapsi ja abielluvad ning see on täiesti normaalne :D Ok, Kadi tegi veidi varem selle otsa lahti ja siis oli mul veel suurem hämming. Asi polegi niivõrd vanuses, vaid selles, et taolised sündmused panevad mõistma, kui kiiresti aeg läheb, kui kiiresti on päris täiskasvanuiga kätte jõudnud.. Alles me olime 9nda klassi käsitöötunnis, alles me tülitsesime vene keele klassis istekohtade pärast kümnendas, alles me käisime inglise keele tundide asemel baaris joomas :D


Igastahes jah, kokkuvõtteks võib öelda,et möödunud nädal oli täis häid sündmusi ja uudiseid ning lõppes ühe mitte nii heaga, sest telefon, mille ma endale välja valisin ja mille kohta kaks kuud eeluurimist tegin, on lihtsalt igalt poolt välja müüdud. Nii suur viha tekkis, et ma ei tahagi uut telefoni…. ja siis vaatan oma (Märdi vana) räsitud Samsungi ja mõtlen, et äkki peaks ma ta “kogemata” katki tegema, siis ma raatsiks raudselt osta midagi uut ja kallimat.. Paneb mõtlema.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply