Summer activities #2

17. juuni 2014

Okei, olgem ausad, praegu väljas olevat ilma vaadates ei saaks küll öelda, et suvi käes on :D Mul tekib juba tõsine hirm, et oma puhkuse pean ma veetma Auras ujudes või Ahhaa keskuses plastiliivaga mängides.

Igastahes, ma tean küll, et mu “soovitused” on nii kerged ja iseenesestmõistetavad, aga pahatihti ei tulegi just need kõige loogilisemad ja lihtsamad võimalused meelde. Niiet kui olete oma aias-kodulähedal asuvas pargis piknike pidamisest tüdinud, siis tehke sõpradega üks natuke kaugem väljasõit ja pidage piknik hoopis seal!! :D

Mul on alati olnud kuskile sõitmise puhul see eelarvamus, et mul peab olema terve päev (ning ka järgmine) vaba, et kui ei saa õhtust hommikuni kuskil kaugel olla ja/või ka telkida, siis pole tegu selle õige väljasõiduga. Laupäeva hommikul lõpetasin öise vahetuse ning plaanisin kella kuueni magada, et uus öine vahetus jutti teha. Mingisugused aktiivsed tegevused ei tulnud kõne allagi. Kui Sixten tuli oma plaaniga minna Taevaskotta, siis ma kahtlesin ikka tükk aega.

Aga tuli välja, et selline spontaanne ekskursioon oli üle ootuste kihvt. Sain aru, et alati ei peagi Eesti teise otsa sõitma, et oleks lahe trippimise tunne, võib piiruda ka kodu lähedal olevate paikadega ning vabalt poolepäevase väljasõidu edukalt läbi viia.

Lisaks ettenähtud sihtkohale jõudsime läbi käia ka Kiidjärve äärest. Tuleb mainida, et alati ei tasu GPSi usaldada, sest see viis meid läbi kõige hullema metsatee…mis järele mõeldes polnudki niivõrd tee, kui ilmselt võsalõikajate traktorijäljed :D Ühe matka tegime ka Kiidjärve Kuklaste Kuningriigis. Ma poleks kunagi uskunud, et ma kooli/ekskursiooniväliselt võiks sinna minna…


Lõpuks uitasime natuke Taevaskojas ringi, tegime lõunapausi ning muidu nii ilusat ja päikselist ilma hakkasid varjutama tumedad pilved. Karini salahirm on ilmselt äikesetormi kätte jäämine ja ta reaalselt pakkis kõik asjad kahe sekundiga kokku, et siis meile tempot tehes parklasse joosta :D Vihma kätte me hoolimata ta pingutustest siiski jäime :D


Oma väikse tripi lõpetasime Annelinna Sirka pitsakohas. Tellisime kaks kanapitsat ja kui need lauda toodi, jäid suud küll lahti, sest omg, kui suuuuured need olid. Kõigi esimene lause oli “Seda ei jõua me küll korraga ära süüa”. Ja umbes 15 minutiga oli kõik otsas…. olime vist natuke näljased. :D  Pool tundi sain veel kodus puhata ja tulin tööle ära. Jõudsin järeldusele, et jah, poole päevaga on täiesti  võimalik võtta sõpradega ette üks lõbus reisike.

You Might Also Like

1 Comment

  • Reply Juusha 17. juuni 2014 at 19:13

    Issand, nüüd ma pean ka pitsat saama !!

  • Leave a Reply