Kolmapäev

17. sept. 2014

Asi on nüüd ametlik- Pretty Little Liarsit hakkan edaspidi ainult oma vaenlastele soovitama. Mind pole varem ükski sari nii kurjaks ajanud, kuigi ebaloogilisust, plothole‘e ja absurdsust on olnud ju teisteski. Lihtsalt.. ajuvaba, et üks inimene on niivõrd võimekas ja võimukas, et enda ümber hirmutamisega kamp alamaid korjata, nende abil ja ise ka pidevalt nuhkida-jälgida-planeerida, mõelda välja absurdselt keerukaid skeeme, teada sekundipealt kellegi tegemistest ning kasutada oma võimu LIHTSALT selleks, et nelja suvalise keskkoolitšiki elud põrguks teha :D

Ilmselt tahab Nässakas ka kellegi elu põrguks teha. Nimelt on ta hakanud tuppa pissima. Mitte kunagi varem pole sellega probleem olnud. Ma arvan, et asi on selles, et ostsime talle suure kaanega liivakasti, aga tema on seni oma hädasid teinud tavalise kasti serval turnides (et jumala eest liiva ei peaks puudutama). Kõige huvitavam oligi see, kui tulin töölt koju, olid kõik kohad kuivad ja hädad kasti tehtud, keerasin siis korraks selja ning alles siis lasi mu leboteki täis. Ja nii kaks päeva järjest. Tahtis vist märku anda :D Igaljuhul võtsin kastilt kaane pealt ära ning so far so good. On kellegi veel see suuuur kaanega liivakast-putka ning kuidas teil kassid sellega ära harjusid?

Eile tundus muidu olevat üks hea päev.Vähemalt algas paljulubavalt- Märt lasi mul sisse magada. Tavaliselt ajab ta mu alati (minu jaoks) veidi vara üles ja ma siis hirmuvärinal mõtlen, mida ta mind seekord kraamima-koristama sunnib.

Siis sain aga voodis lesida, kuni uni ise ära läks. Noh, see hea tuju kestis täpselt pool tundi ja lõppes sellega, et ma istusin keset kööki ja ulgusin, pannkoogitaigent seinad-kapid-põrand-toolid täis. Mul õnnestus suures tuhinas kogemata üks potikaas alla tõmmata. Ja otseloomulikult otse taignakaussi. Muud teha ei osanud, kui potsatasin sinna samasse kõige keskele maha ja hakkasin nutma :D Siis sain aru, et ega sellest päevast head nahka saa. Ei saanudki, sest lisaks taignadraamale pani Märt pani kummutit ja peeglilauda koristama. Ja siis lammutas terve riidekapi lahti, pani uuesti kokku, aga mu riideid, mis ta vahepeal välja võttis, küll tagasi ei pannud. Vähemalt nii palju oli kasu, et leidsin oma huulepulgad ja kõrvarõngad kõik üles :D

Olen hästi palju kuulnud Colorama-küünelakkide kohta, et need ei püsi üldse. Sünnipäevaks sain ühe kotitäie värve endale (super, kui suur valik neid on!) ja rohkem rahul ei saaks olla. Näiteks üks lakk elas kahe päeva jooksul üle nii mitmekordse nõudepesu, mitmekordse ujumas käimise, sauna-tiiki-sauna-tiiki trajektoori ning tagatipuks terve päeva Vudila basseinides vedelemise. Alles õhtul duši all hakkas natuke otstest lahti lööma :D Ei anna võrreldagi ELFi lakkidega, mille värvid on niiiii ilusad, aga mis pragunevad ja kuluvad tükkidena maha juba teise tunni lõpuks.


Lisaks sellele, et ma esimese laari taigent ümber ajasin, ei tulnud teine ports üldse õige ning ma kaotasin sekunditega oskuse pannkooke küpsetada. Isegi kohvi kõrvetasin ära. Õnneks õhtusöögiks valmistatud pikkpoiss oli Märdi sõnul üks parimatest, mida ma teinud olen, ja noh.. ma olen nõus :D 
Praegu olen ärkvel ainult kolme kohvitassi abil, sest olin öösel tööl (ja vaatasin suurte silmadega muidugi PLLi), praegu, magamise asemel, aitan teoreetiliselt Märti tema koolitööga ning ootan, kuni saan Kadiga kokku. Uni, sinuga kohtume alles õhtul! Nüüd aga üritan silmi mitte pilgutada, sest mul on tunne, et niipea, kui ma silmad kinni panen, ma neid enam lahti ei tee. 

You Might Also Like

10 kommentaari

  • Reply Anonymous 17. sept. 2014 at 08:35

    Kuidas Sa need porgandid tegid? Tunduvad nii isuäratavad :)

    • Reply mesiliis 17. sept. 2014 at 10:11

      Tegin oliiviõlist, küüslaugust ja maitseainetest (nt basiilik, tüümian, roosmariin) segu, segasin porganditega segi ja panin siis koos pikkpoisiga ahju, kui see enam-vähem valmis oli. Umbes 200 kraadi juures ja u 10-15 minutit, et porgandid jääks natuke nagu kõrbenud, aga samas veel krõmpsud :)

  • Reply Anne-Mai 17. sept. 2014 at 11:04

    Meie kassil on ka kaanega liivakast ja minu meelest parim asi, sest haiseb vähem ja kassil ka privaatsust. Vb nõuab lihtsalt harjumist? Meie oma mõnikord just selle peale sisiseb, kui ma olen kasti ära koristanud. Läheb sisse ja vihastab, a la "Ma TEAN, et jätsin siia midagi, aga jälle on kõik tuuri pandud!" :D

    • Reply mesiliis 17. sept. 2014 at 17:31

      Minu arust on see ka nii hea, haisu vähem ning vannitoas pole enam liivagraanuleid maas. Niiet ma väga loodan, et ta ikka ära harjub sellega, kuigi praegu (kui ma ära võtsin kaane), pole ühtki loiku enam kusagil olnud ja käib rõõmsalt kastis edasi…

  • Reply Anonymous 17. sept. 2014 at 17:14

    Ega sa unustanud ei ole, et Pretty Little Liars on seriaal, mitte dokumentaalfilm. Kõik mis toimub ei peagi päriselt võimalik olema. Su enda üks lemmiksarju on Walking Dead ning kui loogilne zombie rüünak ikka on? Mõned sarjad ongi loodud selleks, et vaatajad saaksid ennast tunda targa, ilusa ja võimekana.

    • Reply mesiliis 17. sept. 2014 at 17:29

      Ooot, päriselt?? No ilmselgelt ma tean seda ju :D Nagu ma ka ütlesin, siis on palju teisigi seriaale, mis on absurdsed, ebaloogilised ja igasuguste süžee-aukudega. Ja ma saan täiesti aru, et kogu tegevus PLL'is on ikka selleks, et vaatajaid hoida ning kui tegelased loogiliselt käituks, siis saaks sari kah kolme osaga otsa. Aga kas see siis tähendab, et ma ei või igasugustele absurdsustele tähelepanu pöörata, mis mulle naljakad-häirivad tunduvad? :D

      Ja tead, ma võiks sulle pikalt veel rääkida, kui loogiline minu jaoks tänapäeva maailmas igasuguste bioloogiliste relvade jne kasutamisel zombie-rünnak on :D Loomulikult päris mitte nii, nagu filmides nähtud, aga pm :D

  • Reply Juusha 17. sept. 2014 at 17:30

    Mu kass sai endale üsna kähku oma vetsumajakese, sest kui tema hädal käis, siis ikka nii, et kogu elamine kassiliiva jama täis. Lisaks haisema hakkas ka kiiremini. Aga su vetsumajal peaks olema see liikuv uks, eksju ? Kuna majake on natuke aega ilma kaaneta olnud, siis pane kaas peale tagasi(kass peaks selleks ajaks juba teadma, et vets on seal), aga see liikuv uks võta eest ära. Kui lõpuks kass täitsa ära harjub, siis võid ukse ka tagasi panna. Äkki aitab :)

    • Reply mesiliis 17. sept. 2014 at 17:42

      Meil algusest saadik olnud tavaline kast, mis nüüd väikseks jäi. Väga hullult ta graanuleid välja ei kraapinud, aga veidi ikka. Kui selle kaanega kasti saime, võtsime kohe alguses ukse eest ära, sest muidu ei läinud ta üldse sinna sisse.

      Paksemat häda tegi ilusasti, nii nagu tavalise kastigagi, aga pissil ta seal käia ei tahtnud, sest tavaliselt tegi ta seda kasti äärel tasakaalu hoides, mina kaanega teha ei saa :D Igastahes jah, ma loodan, et kui kauem on ilma kaaneta ning siis tagasi paneme, võtab ta uue kasti paremini omaks. Ma lihtsalt arvan, et talle eriti ei meeldi nende graanulite peal kõndida :D

  • Reply Jaanika L 17. sept. 2014 at 19:45

    Tead, kui mu kass pirtsutaks kinnise liivakastiga, siis ausõna ma läheks ja näitaks talle ise ette, kuidas asjad käivad. :D Mulle meeldib see kast just sp, et nii palju sodi jääb põrandale tulemata ja värske junnihäis ei kõrveta ninakarvu otsast. :P

    Ma olen vist ainuke Colorama fänn, kes võib kanda nädal aega lakki nii, et vaevalt otstest praguneb. Tegin ämmale ka maniküüri ja tema kandis kaks nädalat mu roosat küünelakki. Lõpuks võttis maha, sest pidi tööle minema ja siis peavad vähe tagasihoidlikumad küüned olema. No nii hästi püsib! :)

    • Reply mesiliis 18. sept. 2014 at 16:57

      Tule näita mu kassile kah :D Ma arvan, et asi võib ka selles olla, et me reisime üsna tihti temaga koos ringi ja ta on selles kassipuuris, kus talle kohe üldse ei meeldi olla. Et äkki ta seostab seda kinnist kasti transpordipuuriga ja sellepärast ei taha seal olla :D

      Mul püsivad Colorama lakid ka päris kaua, tavaliselt hakkan ma ise igavusest küüntelt seda ära kakkuma :D

    Leave a Reply