Minevikumeenutus

3. sept. 2014

Kust läheb piir ahistamise ja lihtsalt näiteks külgelöömise vahel? Minu jaoks tekib see vahe siis, kui inimene tekitab meelega minus oma käitumise ja lausetega ebamugavustunde. Kui talle on juba korra öeldud “Ei” ning sellest hoolimata jätkatakse oma tegevust. Mõtlen selle all just selliseid… ee.. väiksemaid olukordi, mitte konkreetselt kallale tungimist, füüsilist vägivalda või jälitamist.

Ma olen lugenud facebookis jagatud ja sõpradelt kuuldud  mitut “ahistamisjuttu”, mis kokkuvõttes lõppevad kõik sellega, et tegelikult ei öeldud (ega mõeldud) kordagi “ei”. Ma ei pea praegu silmas midagi füüsilist, vaid no näiteks… Härra X lööb häbematult ja ebameeldivate võtetega neiu Yle külge. Viimane kihistab aga naerda, tõrjub mänglevalt lähenemiskatseid ning suhtleb temaga flirtiva alatooniga, kuigi talle selline käitumine ei meeldi. Hiljem laseb neiu Y aga käiku jutu, kuidas härra X teda ahistas. Kas see on õige? Kas see on ahistamine, kui ei öelda konkreetselt, et selline käitumine pole sobilik, vaid lausa julgustatakse seda? Just selline käitumine toob negatiivset mõju päris ahistamisjuhtumitele. Kuna seda sõna on hakatud nii vabalt, ilma olukorda analüüsimata, kasutama, siis kahjuks mõeldakse ka tõsiste juhtumite puhul a’la “Raudselt polnud asi nii hull”, “Ah, mis pingutad üle”.

Mul tuli üks seik enda minevikust meelde tänu sellele, et hakkasin üle-eelmise postituse kommentaaridele vastates mõtlema, kuidas ma Katri-Helena ja Jaanikaga koos töötasin. Nimelt pärast 11ndat klassi otsutasin suvel lisaraha teenida ning sain endale töö telefonimüügiga tegelevas firmas. Eks see üks keeruline amet oli, inimeste tüütamine ja nende ära rääkimine, et nad ostaks ravimtaimederaamatu, retseptikogumiku või telliks endale Õhtulehte, aga ma ei kurda, esimeseks tööks oli see päris piisav.

Meil oli seal üks nii-öelda ülevaataja-ülemus…ma ei teagi, mis konkreetne amet tal oli, aga ta vist vastutas müügitöö eest ja kontrollis meid. Selline noor ja kena kutt oli. Suve alguses hakkas ta niisama silma viskama ja oli selline meeldiv õhkkond, mina olin muidugi juuksejuurteni meelitatud, väike rikkumata neiu, nagu ma olin :D

Mida aeg edasi, seda pealetükkivamaks ta muutus. Alguses, pärast tööd msnis suhelda oli täiesti ok, lõpuks  läks sealgi teemadega käest ära, sest absoluutselt iga vestlus temaga jõudis (tema poolt alustatuna) seksini. Tipp oli see, kui tõi ta mulle tööajaks lauale ühe kirja… mis oli reaalselt detailne kirjeldus, kuidas ta mind rannas paneb :D Ma ehmatasin ikka korralikult ära.

Pidin olema tööl suve lõpuni, aga ma lihtsalt ei suutnud, sest ma veits kartsin tööle minna. Mitte seda, et ta teeb mulle midagi, aga lihtsalt… üliebamugav oli. Sest ma ei olnud varem sellise asjaga kokku puutunud ja ma ei osanud-julenud talle öelda, et tavai, tõmba nahhui.  Asi lõppes sellega, et ma tegin oma eelviimast päeva ning otsustasin alla minna liftiga. Ma ei tea, miks, ma olin kogu aeg trepist käinud. Tema tuli mulle lifti järgi, ning lihtsalt suudles mind. Korraks ei osanud ma reaalselt midagi teha, mul oli peas ainult mõte, et “PÄRISELT KA VÕI?” Kui ma ta eemale lükkasin, siis ta võttis mu käe ning sujuvalt juhtis selle omale püksi. ÕNNEKS olime sel hetkel alumisel korrusel tormasin minema. Ma vist ütlesin midagi sellist ka veel, et “Ok tsau, mul hästi kiire, ma pean minema!” :D

Okei, tegelikult see pole üldse naljakas ja ma olin päris tükk aega šokis, aga kui ma siis (ja nüüd) olukorrale järele mõtlen.. eks ma olin ise ka veidi süüdi. Selles mõttes, et loomulikult pole ükski inimene seda ära teeninud või selles süüdi, kui temaga/talle tehakse midagi, mida ta ei taha… Aga vahe on selles, kuidas sa reageerid.

Näiteks kui ma hakkasin tagasi mõtlema, siis iga kord kui ta msnis tuli provotseeriva teemaga, ma ei öelnud talle, et ou, ole nüüd, lõpeta ära. Mingil määral läksin ma sellega kaasa, sest noh, tol ajal olin ma internetis kohutavalt julgema jutuga, kui päris elus ja ma täiesti kujutan ette, kuidas tal võiski jääda arusaam, et ma ise tahan seda. (Samas, kui sa tuled mind suudlema ja ma su eemale lükkan, siis ma ilmselgelt ikka ei taha ka)

Ühesõnaga, ma tahan öelda seda, et hästi palju oleneb sellest, kuidas sa ise olukorda suhtud. Näiteks kui ma ühe oma sõbraga seda arutasin ja näitasin oma kirju, mis ma olin talle varem saatnud, et ma ei taha temaga intiimsetel teemadel rääkida, siis ütles juba temagi, et on suur vahe, kas ma kirjutan:
“Kuule. Mulle ei meeldi selline suhtlemine, ma ei taha, et sa mulle nii kirjutad,”
VÕI nagu minu versioon:
“Kuuule, mulle vist ei meeldi selline teema, et lõpetaks ära ;)” (enda õigustuseks võin öelda, et tol ajal toppisin ma igale poole silmapilgutus-smaili).

Aa, ja sama kutt saatis ühele (võib-olla ka teistele :D) tüdrukule, kes samal ajal töötas, samuti erootilise sisuga luuletusi. Ja lõpetas alles siis, kui tüdruku noormees asjasse sekkus. Sest kutt ise arvas, et see on ju normaalne suhtlemine, kellelegi ei teha liiga. Sellessuhtes, et ma ei taha luua valearusaama ka, tegu polnud mingi vägistaja või perverdiga, kuigi see käsi-püksi-intsident ehmatas ära küll. Minuga juhtunu õnneks jäigi sellisele ebamugavustasandile, ma ei tunne, et mulle oleks metsikult liiga tehtud. Lihtsalt selline vastik ebameeldiv tunne. Aga kui ma nüüd vanema ja targemana järele mõtlen, siis ma olin lihtsalt üks naiivne plika, kes arvas, et kui ma MSNis lolli juttu kaasa räägin, siis sellest ei muutu midagi, et see loll jutt jääbki interneti-tasemele. Tema ilmselgelt sai mu jutust aga innustust, et noh, kõik on õige.

Igastahes jah, ma loodan, et keegi ei loe siit välja, et ma õigustaks ahistajaid või või parastaks, et ise olete süüdi, kui teiega midagi tehakse, sest minu arust on ühiskonna suhtumine väga palju süüdi selles, kui suur on nt vägistamisprotsent ning miks “tegijad” karistada ei saa.

AGA esimese asjana, kui teile ei meeldi kellegi tegevus, tuleb see talle kindlalt välja öelda. Mitte kaheldes, kasutades sõnu “vist”, “võib-olla”, “äkki”. Või naeru kihistades, justkui oleks tegu naljaga. Just selle tõttu, et ma ise kohe alguses jalaga vastu maad ei löönud, ei tunne ma end ka ohvrina. Lihtsalt üks ebameeldiv mälestus.

You Might Also Like

13 kommentaari

  • Reply Katrin O 3. sept. 2014 at 19:32

    Huvitav, et sattusin just nüüd su blogisse ning avastasin kohe midagi äratuntavat.Töötasin seal samas kontoris. Sind muidugi ei mäleta(võibolla polnud me seal samal ajal), aga Jaanikat tean küll. Poleks uskunud sellest müügijuhist seda. Töötasin temaga pikalt koos, mitmes erinevas kontoris(ta oli alguses ise ka telefonimüüja nagu minagi). Hiljem olin teises kontoris müügijuht ja alles siis sain temalt paar kutset kinno, millest keeldusin, aga Sinu kogemus on küll tippude tipp.

    • Reply mesiliis 4. sept. 2014 at 09:13

      Heh, Eeszti on ikka väike :D Ma olin vist ainult kaks kuud 2008. aasta suvel seal. Ega ma ise ka kedagi peale Katri-Helena, Jaanika mäleta :D

  • Reply Katri-Helena Kaasik 3. sept. 2014 at 20:04

    Kui keegi nüüd peaks mõtlema, et Liisil on liiga lendav fantaasia ning mõtles kogu loo välja (sest kamoon, sellist asja loeb/näeb raamatutes/filmides) siis EI, selline tüüp tõesti on olemas, kes on sellisteks asjadeks võimeline. Enda arvates oli tohutu hurmur.
    Minu käsi tema püksis ei käinud, aga päris tavaline oli kui ta helistas ja kutsus Atlantisesse või kuskile kohvikusse veini jooma. Samuti igasugused kahtlased kirjad MSNis. Kogu tema suhtlusviis oli väga libe ja pealetükkiv. Kui sa ka ütlesid EI, siis pidid sa vähemalt kolm korda kordama. Praegu muidugi mõtlen, et miks ma ei käitunud ülbemalt ja perse ei saatnud jne. Ta oli siiski inimene, kes mu tööle võttis ning igapäevaselt silma peal hoidis. Seega tööandjaga küll ei taha tülli minna.
    Samas oli ka positiivne pool. Ma ei tea kuidas teiste tüdrukutega oli aga mina ja mu kaks sõbrannat saime palka juurde. Seal oli mingi teema, et päevas müüd 4 raamatut ja saad selle eest tavalist tunnipalka ja alates 5ndast tootest, sai iga asja pealt 25 krooni juurde. Sageli aga juhtus, et mõni sai 1-3 tellimust ainult. Siis kui pärast päeva lõpu lehed üle andsid siis tõstis ta neid omavoliliselt meile. See kes need oli tegelikult müünud ei kaotanud midagi, aga meie saime 25.- kaupa raha juurde. Samuti ta tegi töö ajal ise kõnesid (mille eest ta vist raha ei saanud või siis tegi meile lihtsalt heategevust) need mis tema ise müüs pani ka meie lehtedele kirja.
    Vahepeal lasime tööpäeva üle ja siis kui tööle läksime avastasime ikka, et meie töölehtedel olid kirjas nagu oleksime tööl olnud. Pappi jooksis.
    Igatahes jube pervo oli, mul on ta siiani facebookis. Tüübil on igatahes laps. Pärast seda kui töölt ära tulin siis paar korda ta veel "tsauki"-tas MSNis, aga need jäid tal vastuseta ja tüdines proovimast.

    • Reply mesiliis 4. sept. 2014 at 09:16

      Just, see oligi nii, et ENDA arust oli ta kohutavalt tegija naistemees :D Kusjuures, minu arust oli see sinu sõbranna, kellega koos tööle tulite (Annaliis, Annaliisa?), kes talt ka neid kahtlase sisuga luuletusi sai :D

      Sellesmõttes jah, et ta polnud üdini halb ja rõve inimene, ma ka mäletan, kui nt oli hea müügipäev, tõi kõigile omal kulul pitsat või midagi head, pani oma müüke mullegi kirja, aga lihtsalt… ta oli kohutavalt pealetükkiv ja ei saanud aru, kuna lõpetada :D

      Ta mulle ka paar korda msnis ikka tere ütles, aga pärast seda liftijuhtumit ma blokeerisin ta ära :D

  • Reply minumoodimaailm 3. sept. 2014 at 20:58

    Mina teadsin ka seda ülemust väga pikalt, töötasin mitmes kontoris koos (alluvana siiski). Ja Katrin, sinu blogi avastasin ka hiljuti! :) – hehe, tegelikult naljakas mõelda, et paljud sama kontori inimesed on üldse blogijad :D Kuid teema juurde tagasi minnes, siis ma olin kuulnud küll, et see müügijuht selline pervert oli, aga ise sel tasandil temaga kokku ei puutunud, mu üks sõbranna, kes seal töötas, aga küll.

    Kuid hiljem see müügijuht sai ju kinga, üks teine töötaja sai müügijuhiks. Hull draama oli seal, Tallinna ülemused tulid kohale ja rääkisid. Igal juhul just nende tellimustega petmine vms tuligi välja ja siis üks päev oli ta lihtsalt vallandatud. Hiljem ta nii üritas asja siluda, aga ei saanud, helistas mulle ka, et ma usuksin, et tegelikult peabossid tahavad talle keerata. Ma olin selle teise müügijuhiga natuke aega (kes oli naine), aga just enne gümnaasiumi lõpetamist tulin töölt ära, sest ei viitsinud enam müügitööd teha. Hiljem küll pöördusin selle töö juurde tagasi, aga siis juba päevases vahetuses ja teise ülemusega – samuti teises firmas (esialgses firmas, kus see konkreetne müügijuht töötas, ta läks ju oma töötajatega teise firmasse üle, ma läksin ka siis kaasa).

    • Reply mesiliis 4. sept. 2014 at 09:25

      Ma olen ka Katrini blogi lugenud ja ma ei teadnudki, et ta seal töötas :D No Eesti on väike, Tartu eriti :D
      Eks ma ise olin ka veits süüdi ja jätsin talle vale mulje. ehk ei öelnud kohe välja, kui ebameeldiv ta käitumine on, aga jah. Hiljem kuulsin, kuidas ta teistele tüdrukutele samamoodi nilbelt ligi ajas.

      Ooo, sellest draamast ei tea ma küll midagi, ilmselt olin ma siis juba ammu läinud :D Aga ma mõtlesin tookord isegi, et ikka maru imelikku liini ajab ta, just nende tellimuste ümber tõstmistega, oma "lemmikute" palgalisaga jne :D

    • Reply Katrin O 4. sept. 2014 at 19:03

      Tõesti päris huvitav kokkusattumus, et kõik nüüd blogimisega tegelevad :)

  • Reply kadrifm 4. sept. 2014 at 10:00

    Selles loos oli nii palju äratundmist.. Ei, ma ei töötanud seal kontoris, nagu enamus kommenteerijaid :D. Mina sain kusagil rate.ee keskkonnas või kusagil tuttavaks ühe noormehega, kellega läks ka vestlus edasi MSNi (oh see MSN, kurjajuur :D), peale kuu ajast suhtlust tahtis kutt minuga kokku saada. MSNis jõudis ka jutt lõpuks tema poolt seksini, enne seda oli ikka miljon meelitust minu poole. Olin tol ajal kõvasti haiget saanud ja natukene pime ja selline meelitus oli ego-boost. Enivei, saime kord kokku, ta viis mu peale tööd oma autoga sõbranna juurde ja küsis, et kas saaksime veel kokku. Olin siis nõus õhtul välja tulema ja nii me läksimegi siis Mustamäe peale sõitma, leidsime ühe parkla, kus autosid ei olnud ja jäime sinna seisma. Minu ettekujutlus sellest õhtust oli, et me saame üksteist natukene paremini tundma, vb ka väike musi.. aga kutil olid muud plaanid. Lõppes see sellega, et mu aluspesu tõmmati puruks ja ma põgenesin autost. Ta veel karjus mulle järele igasugu inetusi. Aga… tõesti, olen ka ise süüdi. Ronisin võõrasse autosse, oleksin pidanud ettevaatlikum olema, samuti mitte MSNis kaasa rääkima.. Aga see jäi mulle heaks õppetunniks.. hea, et see õnnelikult lõppes.. :)

    • Reply mesiliis 5. sept. 2014 at 17:39

      Oiii, sul oli küll üks hirmutav kogemus siis. Tõesti hea, et õnnelikult lõppes! :)

      Ma ise ajasin ka msnis igasugustega juttu, aga ma nii kellegagi kokku ei saanud (keda varem polnud näinud). Põhiliselt selle tõttu, et ma elasin no nii pärapõrgus, et poleks kuidagi linna saanud :D:D

    • Reply kadrifm 10. sept. 2014 at 14:23

      Trust me, ma olen ka megaõnnelik, et ainult lõhkise aluspesuga pääsesin.. Siiamaani tegelikult kardan teda linna peal kohata, kuna too hetk elas ta Mustamäel.. ja nüüd elan mina Mustakal.. ning ta isegi mööda sõites näitas mulle selle maja kätte. Igatahes ma loodan, et temaga kunagi kohtuma enam ei pea.. hetkel ei ole küll nägu meeles, aga küll see siis meelde tuleks.

  • Reply Anonymous 6. sept. 2014 at 13:33

    On endalgi mitu kogemust seoses sellega, et kui mõni noormees minu jaoks ebameeldivalt käitub, siis käratan otsekoheselt, et sedasi ei sobi – jätavad rahule. Sama olukorra peale aga sõbrannad kihistavad ja kiljuvad "äraa tee äää;);););););)" ja pärast naerusuil kiruvad, et issänd mis mölakas.. Muidugi oldi hingepõhjani solvunud, kui ütlesin, et ise nad õhutasid neid sedasi käituma.

    Tuli meeldeka vaidlus vägistamisteemal, kus inimesed vaatasid mind suurte silmadega, et ma kaitsen vägistajaid. Nimelt oli teemaks klubides purjus naiste "ära kasutamine". Noh, et kui naine on ikka ILMSELGELT purjus, kuid otseselt "ei" ei ütle,siis temaga magamine kvalifitseerub vägistamise alla, isegi kui ta enne oma tagumikku mehel näos on hõõritanud purjus peaga. Ega see siis ei tähenda, et ta kohe mehega magada tahab ja purjuspeaga ju ei tea mida teeb ka ju.. jaa nii edasi samas taktis. Mina siis mõtlesin ja ütlesin selle peale, aga ega purupurjus mehel ka ju mõistust ei pruugi samamoodi olla. Samuti ei tea mis teeb ja miks peab purjus mees eetilisemalt käituma kui purjus naine? ERITI kui naine ei ütle, et ta tõesti ei soovi sellist kontakti. Miks on siis purjus mees vägistaja, kuid purjus naine lihtsalt ajudeta kana, kes alkoga liialdas ja õrritas?

    • Reply mesiliis 6. sept. 2014 at 14:08

      Mina ka vägistajaid ei kaitse, kui naine ise purjus peaga midagi lolli teeb ja pärast nt oma "vabanduseks" vägistamise leiutab, siis noh… minu arust see nii polnud. Samas tuleb paljude asjadega ka arvestada- kui naine on lihtsalt nii purjus, et ei suuda rääkidagi, kuidas ta saaks "ei" öelda? Sellisel juhul (kui naine pole eelneva käitumisega mõista andnud muud) peaksin süüdlaseks meest. Ja no.. ma ei tea, mõne jaoks ongi flirtimine ja õrritamine mäng. ISEGI kui naine on purjus ja õrritab, aga siis ütleb konkreetselt EI, siis peab mees sellest aru saama, hoolimata sellest, et on ise ka purjus. Sellessuhte,s kui ta ise mehega kaasa läheb, olgugi et purjus, ise teadvusel on ning saab asjadest aru, siis on jah teine lugu…

    • Reply Anonymous 6. sept. 2014 at 14:50

      Jah, mõtlesingi jsut olukorda, kui naine ikka ise jalul püsib ja jutt ikka jookseb, lihtsalt ajuvabalt purjus on.Kui naine tõesti meritähena teadvusetult vedeleb ja mees mõtleb, et oh naine on nii litsakas, siis noh.. ilmselgelt rape, aga kui naine ise ei ütle ei, kuigi saaks ja samas käib ja õrritab ja siis pärast süütundest (võimisiganes põhjusel) hakkab karjuma, et tegelt ei tahtnud ja teda vägistati, siis noh, sorri, aga kui sa vastu ei hakanud ja midagi ei öelnud ka, siis ole kuss ja häbene vaikselt omaette.

    Leave a Reply