Mõnus ja mitte nii mõnus

8. sept. 2014

Alati öeldakse, et tuleb ka pisiasjadest rõõmu tunda, sest nii tundub päev kohe helgem. Näiteks praegu hakkas jälle “Walking dead” pihta, esimesest hooajast alates ja ma vaevu suutsin elevust tagasi hoida. Mis sest, et ma võin ju neid samu osi arvutist vaadata. Või näiteks alustasin töö juures “Sabrina, teismeline nõid”-sarjaga ning ühes osas oli väike staarikülastus Backstreet Boysi poolt. No ikka see vana hea, 90ndate, BSB. Them feels. Mul polnud rohkem õnneks vaja :D

Lisaks oli täna õues kuidagi nii mõnus kevade lõhn, selline esimese kulupõletamise ja grilli ving (või äkki oli kuskil tulekahju,..), aga mul oli kohe rõõmsam olla. Pluss kiire klatšitiir Kadiga, Werneri imemaitsev latté ning mälukaardi “lock”-nupu iseseisev asendamine (kohalik Macgyver) Aa, ja oma toitumisega olen nii kaugele jõudnud, et esiteks olen hakanud kodus rohkem kokkama ja teiseks läheb mul eest vabalt kinni mu lemmik-jakk. Noh, läks kevadel ka, aga pigistas ja nööbivahed punnitasid lahti :D Success!

Mis aga nii hea pole, on see kuradi faking bussiliiklus. Ma ei saa aru, mis mõtet üldse on ajagraafikul, kui internetis on üks aeg, peatuse stendil teine ning buss tuleb ikka siis, kui juht seda heaks arvab. Mul on mitu korda juhtunud, et õhtune buss, millega ma tööle lähen, jätab lihtsalt tulemata. Või hilineb nii palju, et enne tuleb järgmise aeg peale. Nagu…miks vihkate? Ma olen päris sageli üks peatusaeg varem läinud, aga sellega jõuan ma pea tunnise varuga tööle. Ma saan täitsa aru, et on põhjuseid, miks buss hilineb. Ma andestaks kuni 8 minutilise viibimise, aga see pole normaalne, kui ühe ja sama kella-aja buss jätab päris mitu-mitu korda lihtsalt tulemata.

Märt tegi lõpuks oma langevarjuhüppe ära ja talle nii meeldis, et otsib juba uusi võimalusi, et veeeel kõrgemalt hüpata. Hakkasin kahtlema, kas ikka tegin õige kingi, tahaks ikka tervete jalaluudega meest. Tahtsin veel ühel laupäeval minna kirbukale oma asju ka müüma, et ometigi kappi ruumi saada, aga Kadi teavitas, et samal ajal on Eedenis Moeturg ja ma ei suuda end sealt eemale hoida. Asju osta on ju palju põnevam, kui neid müüa :D Ja ma teaaaan, et ma tegelikult olen ühe Haanja-postituse võlksi (ja kui ma nüüd mõtlen, siis eelmise aasta Soome-tripist pole ka mitte sõnagi maininud…), aga ma lihtsalt ei viitsi selle pildimajandusega tegeleda. Ehk siis teen aga jutti uusi pilte juurde ja nii need minipuhkuse omad järjest rohkem tolmu koguvad ;D

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Kairi Jõemaa 9. sept. 2014 at 03:50

    Mu elukaaslane tegi ka alles hiljuti oma elu teise langevarjuhüppe (minu ajal esimese) ja ma olin rohkem närvis kui tema :D Ise ei julgeks hüppama minna, nooremana tahtsin kõike teha aga nüüd olen pussy :D

    • Reply mesiliis 9. sept. 2014 at 08:49

      Ma olin ka noorena kindel, et oo Benji hüppe teen raudselt ära, aga minu jaoks on isegi need seiklusrajad megakõrged ja hirmuäratavad, et jääb vist ära :D

    Leave a Reply