Rainy days ehk pühapäevad on lugemiseks

19. okt. 2014

Pole mitte midagi ideaalsemat, kui vaba pühapäev, mille saab veeta lugedes, lugedes, lugedes. Ok, valetan, veel ideaalsem on siis, kui akna taga sabistab täiega vihma sadada ja saab lihtsalt suurima mõnuga end diivanil kerra tõmmata!

Tegelikult olen ma pikalt mõelnud, et kord nädalas võiks ma blogida mõnest heast raamatust, et tuua siia veits kultuuri, eks. Aga siis ma mõtlesin, et enamik mu lugemisvarast moodustub õudukatest, zombikatest ja noortekatest, et kui kultuurne see ikka on :D

Ma ei tea, kui vaene oleks mu elu, kui mulle ei meeldiks nii palju lugeda või kui ma ei naudiks seda. Ma arvan, et need, kes üldse ei loe sellepärast, et neile see ei meeldi, pole lihtsalt õiget raamatut veel leidnud, mis neile sobiks! Vahepeal oli mul täitsa kurb olukord, kus ma ostsin igasuguseid häid teoseid kokku ja mul lihtsalt polnud aega! Lahendasin selle mure kergelt- enne magamaminekut kas või kahe-kolme peatüki lugemine oli niiii rahustav ja lõõgastav. Isegi minu jaoks, kes ma olen harjunud iga raamatu ühe jutiga läbi võtma.

See õhtul voodis lugemine tõi endaga kaasa kaks asja. Esiteks selle, et pea igat teost mõtlesin, et ooohoohhh, sellest kirjutan küll blogis! Ja teiseks muutus mu öökapp nende raamatute tõttu äärmiselt ülekoormatuks. Vahel siin ikka loen teiste blogisid, kus näidatakse oma öökapikesi, kus igasugused kreemid ja potsikud reas… noh siin on minu oma:

Eile tegingi oma raamaturiiulit korda…kui ma muidu koristamist ei salli, siis mmmm raamatute sättimine, mmmm! Nii palju on ju erinevaid võimalusi! Tähestiku, värvide, sarjade, keelte, autorite järgi… Kahjuks on mu hiiglaslik riiul endiselt maru tühi, mul on tunne, et varsti tuleb üks ilus ebay tellimus jälle sisse anda.

Lõpetuseks tahaksingi tutvustada üht raamatut, mida ma küll tihti ei loe, aga iga kord, kui kätte võtan, elan täie hingega kaasa ning valan pisaraid. Selleks on “Mine, kuhu süda sind kutsub”, autoriks Susanna Tamaro.

See on ühe vana naise päevikuvormis kiri oma Ameerikas õppivale lapselapsele, keda tema kasvatanud on. Ta kirjutab kõigest, mis omal ajal jäi ütlemata oma rangetele ja eemalolevatele vanematele, abikaasale, esialgu võõrandunud ja seejärel autoõnnetuses hukkunud tütrele… ja lapselapsele, kes varem selle kuulmiseks liiga noor (loe: tiinekas) oli. Kuigi kohati kisub jutt natuke laialivalguvaks, nagu vanade inimeste puhul kohane, saab sellest kokku üks äärmiselt südamlik ning õpetlik lugu. Ja kurb muidugi ka, eriti kui tead, et tegu on haige inimese hüvastijätmisega…

Ma mäletan, et lugesin seda esimest korda vanaema juures, kui ma olin mingi… 14? Sel ajal köitsid mind raamatu juures põlvkondade vahelised saladused. Nüüd võtan raamatu kätte pigem igasuguste elutõdede pärast. Mulle tegelikult eriti ei meeldi moraalitsevad ja ülearu õpetavad lood, aga siin on kõik kuidagi hästi ridade vahele ära hajutatud. Läbi raamatu kumab tegelikult ainult üks õpetus: mine, kuhu süda sind kutsub!

Ära lepi millegi vähemaga, kui sa tahad midagi rohkemat. Ära rahuldu eluga, mis võib olla küll mugav ja turvaline, kui sa pead selle jaoks alla suruma selle, mida sa tegelikult tahad…

“Ja siis, kui sinu ees hargneb mitu teed ja sa ei tea, millist mööda minna, ära vali huupi, vaid istu ja oota. Hinga nii sügavalt ja usaldavalt, nagu sa hingasid ilmale tulles, ära lase end eksitada, oota ja oota veel. Ära liiguta, ole vaikselt ja kuulata oma südant. Kui ta siis sulle räägib, tõuse püsti ja mine, kuhu tema sind kutsub.”

You Might Also Like

18 kommentaari

  • Reply Anonymous 19. okt. 2014 at 10:33

    Muidu on ilus ja huvitav postitus, aga tea, et kohvi- või teetassi ikka raamatu peale ei panda (isegi siis, kui see on su enda raamat, mitte kelleltki laenatud). Panni ka ei panda jne.

    • Reply mesiliis 19. okt. 2014 at 10:42

      No ma arvan, et ma nii loll pole, et panni raamatu peale paneks. Ja tass raamatu peal on puhtalt pildi eesmärgil sinna asetatud :)

  • Reply Arra 19. okt. 2014 at 10:37

    Mul oli ka voodikõrval selline tohutu lugemist ootavate raamatute virn tükk aega. Aga nüüd enam pole, sest ma panin need kõik riiulisse. Võibolla polnud väga hea mõte, sest nüüd on nad rohkem silma alt ära ja seega ma loen vähem, sest ikka nii nii kiire on. Mis on nii nii kurb. Voodis ka enam ei loe nagu varem, sest mu uues magamistoas ei ole lugemiseks sobivat lampi. Ja nii mu lugemata raamatute nimekiri aina kasvab :P
    Aga see raamaturiiuli korrastamine, ma tean kui äge see on :D Nii suur rahuolutunne on, kui kõik on kenasti tolmuvabalt oma käejärgi jälle reas, mitte ei ole uuemad kuskile peale või vahele topitud, kus lihtsalt ruumi oli. Aga samas on see nii suur ettevõtmine. Minul vähemalt :D Mul on neid riiuleid nii palju ,et vähemalt üks terve päev, kui mitte rohkem, kulub põhjaliku korrastustöö peale.
    Ja seda sinu soovitatud teost tahaks ka lugeda..aga appi, mul on neid tahan-lugeda-raamatuid nii palju juba :D Kui saaks siis pakiks reisikohvri ainult raamatuid täis, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma olen seal nii ,et mul polegi midagi lugeda…peab prantsuse keele selgeks õppima :D

    • Reply mesiliis 19. okt. 2014 at 10:44

      No mul see virn läbiloetud raamatutega, järjekorras ootavad raamatut lihtsalt ei mahu kuskile :D Noh, nüüd tegin jälle tühjaks kapipealse, saab jälle koguma hakata :D

      Oo, mul on ka mingi 15 raamatut lugemisjärjekorras, aga miskipärast tõmbab käsi ikka juba kord loetud teoste poole, et neid üle lugeda. Ja ma tahaks alustada saksa keelse kirjandusega, et ma seda keelt täitsa ära ei unustaks, aga noooh… ööpäevas on liiga vähe tunde :D

  • Reply tudengiraport 19. okt. 2014 at 10:58

    Mmmm, lugemine… Ma tunnen,e t oleksin nii palju vaesem, kui ma ei armastaks lugemist. Kõik need maailmad mis muidu jääksid suletuks.

    Aga kaks küsimust ka :D
    1) Kas sa kasutad mingit arvutiprogrammi ka oma "raamatukogul" silma peal hoidmiseks?
    2) Kirjutad ise ka, NaNoWriMoga ei taha liituda? :D

    • Reply mesiliis 19. okt. 2014 at 11:08

      No täpselt! Elu oleks kohe palju vaesem.

      Eee, ei kasuta :D ma olen mõelnud küll, et peaks kuidagi oma raamatuelamusi organiseerima, et need lihtsalt aja jooksul ei tuhmuks, aga noh jah :D
      Ja kunagi kirjutasin ma küll väga palju, praegu on see rohkem tahaplaanile jäänud. Mul mõtteid on palju, aga ma ei tea, kust alustada ja mis liini kirjutada ja õhh. Keeruline. NaNoWriMo'st pole ma midagi kuulnudki… eks kohe uurin :D

    • Reply Arra 19. okt. 2014 at 11:48

      Kas oskad mõnda hääd programmi soovitada, et raamatukogul silma peal hoida? Ma olen küll mõelnud, et see kuluks marjaks ära, aga pole asja lähemalt uurima jõudnud :P

    • Reply Riina 19. okt. 2014 at 12:27

      Aga goodreads.com? Mulle meeldib seal oma väikest ülevaadet hoida. Saab märkida raamatuid, mida kindlasti lugeda tahad ja muidugi ka loetud raamatuid, nende kohta kirjutada jne.

    • Reply tudengiraport 19. okt. 2014 at 12:33

      Tule uuri meie FB NaNoWriMo Eesti grupist ;) Saad kindlasti nõu ja jõuga abi, et kust siis alustada.

      Mina hakkasin kasutama programmi BookTome. See on vabavara ja minu meelest täitsa normaalne. Iga raamatut saab ka hinnata ja on olemas koht, kuhu oma arvamus kirjutada.

    • Reply mesiliis 19. okt. 2014 at 19:08

      Goodreadsi ma olen mõelnud kasutama hakata, aga see Booktome tundub kuidagi huvitavam. Ah, mul pole aega raamatu kokkuvõtetest blogidagi, rääkimata nende üles tähendamisest :D

    • Reply tudengiraport 19. okt. 2014 at 20:05

      Ma kasutan Goodreadsi ka. See on hea variant, et hoida järge peal oma sõprade/tuttavate lugemistel ja leida sarnaseid raamatuid. BookTome aga selle jaoks, et koduse raamatukogu kohta täselt teada, kus mis raamat on, mis valdkonna raamat jms.

    • Reply Arra 22. okt. 2014 at 06:37

      Goodreads on mul tegelikult täitsa olemas, kuigi ma pole seal aasta otsa vähemalt käinud…ma pigem otsingi just koduse raamatukogu üles tähendamiseks paremat tarkvara. Goodreads ei tundunud vanasti vähemalt just parim variant selleks. Seega uurin seda BookTome lähemalt. Aitäh :)

  • Reply Maret 19. okt. 2014 at 11:05

    Aaah, ma jumaldan raamatuid ja seda raamatute lõhna. Eriti uute raamatute lõhna. Mul on hästi kahju sellest, et minu lugemiskirg on küll suur, aga ma ei suuda leida seda aega, et midagi lugeda. Ja naljakas on see, et ma ei ole viimasel ajal suutnud leida raamatut, mis tunduks minu jaoks lugemisevääriline. Umbes nagu lugemisblokk oleks peal. Viimati lugesin suvel "Näljamängude" triloogiat ja see oli nii hea, et ma ei julge muid raamatuid vaadatagi, sest äkki ma pettun nendes… Praegu ootab öökapil lugemist Remarque'i "Triumfikaar", mida olen juba ühe korra lugenud, aga mida ma tol ajal 100%-selt ei mõistnud ja mida tahtsin uuesti lugeda. Võib-olla kardan, et äkki mulle sel korral ei meeldigi? Appi, kas ma olen ainuke sellise kiiksuga inimene? : D

    • Reply mesiliis 19. okt. 2014 at 19:12

      Ooo uued raamatud :D

      Mul tavaliselt on see siis, kui ma lähen poodi kindla eesmärgiga, et endale üks raamat osta. No mitte ükski ei tundu siis piisavalt hea, et seda koju viia. Ükskord oli mul 30 eurone kinkekaart Rahvaraamatusse ja ma käisin pea kuu aega seal erinevaid raamatuid lehitsemas, sest ma ei suutnud otsustada, missugune oleks piisavalt hea, et ma selles ei pettuks :D

  • Reply Anonymous 20. okt. 2014 at 18:05

    Soovita mõnda põnevat ja head õuduka-zombi raamatut :)

    • Reply mesiliis 20. okt. 2014 at 19:28

      Õudukatest on hea nt Stephen Kingi "Surmahotell"(The Shining), D. Morelli "Õuduste hotell" (Creepers) ja J.Lindqvisti "Harbour".

      Zombikatest meeldib mulle väga Newsflashi triloogia ehk Mira Granti kolm järjestikust raamatut (Feed, Deadline, Blackout). Need pole küll päris õudsed, aga hästi põnevad küll. :)

  • Reply Anonymous 26. okt. 2014 at 10:06

    Kas sul elukaaslane ka loeb raamatuid? Mul näiteks see nn. "probleem", et mul elukaaslane ei loe ja siis ei saa ta ka aru ega jaga mu kirge, MIKS peaks raha kulutama raamtute ostmisele kui võiks laenutada lihtsalt :D

    • Reply mesiliis 27. okt. 2014 at 11:15

      Ei loe, mu arust on ta elu jooksul äkki ainult ühe raamatu otsast lõpuni lugenud :D Me sellessuhtes väga erinevad, et ta on megalt sportlik ja ma noh..raamatunohik :D

      Mul ta õnneks aru saab, et ma tahan raamatuid ENDALE ja ma tõepoolest loen üht raamatut mitu-mitu-mitu korda, et ostmise vastu ta pole. Küll ei saa ta aru, MIKS ma neid mitu korda loen ja miks üldse tunde raamatu taga veeta :D

    Leave a Reply