Life begins after coffee

18. nov. 2014

Kõigepealt tahaks teha ühe suuuure rõõmuhõiske, sest blogloviniga sai mul kokku 100 jälgijat. WOW, ausalt! See on lihtsalt super, et kellelegi meeldib mu väike blogike nii palju, et seda püsivalt jälgima hakata! Tänuks üks väike pilt Nässakast:

Ma olen totaalne pärastlõuna-inimene. Kui just midagi tähtsat pole, siis ma lihtsalt ei viitsi end enne üheksat (või kümmet) voodist välja vedada. Ma ju tean, kui mõnusad on näiteks varakevadised jalutuskäigud karges õhus, hommiku-uudiste ajal kohvi joomine, teadmine, et mul on nii palju aega oma toimetuste jaoks… Aga uni võidab alati kõik.


Tegelikult ei tahagi eriti voodist välja pugeda, sest viimased nädal aega on Tartu hommikuti udu sisse mattunud. Kell heliseb, ma vaatan aknast välja, võdistan õlgu ja keeran end mugavamalt sooja teki sisse :D


Eile suutsin Kadiga kokkusaamiseks üles ärgata ainult ühel lihtsalt põhjusel- et saada Werneri imemaitsvat lattét (sorri, Kadi :D). Oli ütlemata hea istuda akna all, vaadata kiirustavaid üliõpilasi, nautida kohvi ning lihtsalt jutustada. Mul on tunne, et üks meist peab teisele lähemale kolima, et seda iga päev korrata saaks. Imeline algus päevale!

Lõpuks otsustasin oma juustega midagi ette võtta, sest ma olin ühest värvist juba tüdinud. Ostsin vajaliku kraami ära ja noh, värvimine ise läks natuke nihu, sest tuleb välja, et ma ikka pole nii osav. Alustades sellest, et mu elektrisinisest sai miskipärast roheline, lõpetades sellega, et pooled juuksed ei võtnud värvi sisse ning selja tagant vaadates on kõik ilus ja hea, eest… mitte nii väga. Aga mis seal ikka, natuke lasen neil puhata/värvilisel maha kuluda, siis võtan kellegi appi ning teen kõik üle.


Kartsin veits, et pärast kõike värvimist ja blondeerimist on mu otsad hiljem nagu takud või hakkab juukseid metsikult ära tulema…aga mitte midagi sellist. Otsad on natuke katkisemad küll, aga mitte väga hullult, juuksed endiselt pehmed ja siledad ning karvu ma veel ei aja :D “Süüdistan” kõiges Placent Activit (mille kohta ma juba tükk aega plaanin kokkuvõtvat postitust teha), mis on isegi minu hiiresaba-juuksed muutnud paksemateks ja ilusamateks.


Werneris olles nägin üht naist, kes oli end no nii uhkelt ja ilusalt üles löönud. Imetlesin teda nats ja ise mõtlesin, kuidas inimesed jõuavad nii vara hommikul nii palju endaga vaeva näha? Ja kuidas keegi viitsib nii külmal ajal või üldse sügisel kanda midagi muud peale sooja kampsuni ja salli? :D

Mida külmemaks läheb, seda vähem pean ma mõtlema, mida selga panna, sest ma keskendun eelkõige mugavusele ja soojusele. Märdi ema antud pikk oversized (uhke sõna selle kohta, et tegelikult see lihtsalt mitu numbrit suurem :D) kampsun ning tema kootud megasuur sall on novembri (ja detsembri, jaanuari, veebruari…) lemmikuteks!


Mis veel on imeline, siis lõpuks jõudis asi mu töökohas nii kaugele, et me saame hakata tasuta ujumas käima. Küll ainult kaks korda nädalas, aga selle alla kuuluvad ka erinevad rühmatreeningud. Ma just mõtlesin, et peaks oma tagumiku kuskile trenni viima, aga ma ju ei viiiitsi. Ujumine on lisaks jalgrattasõidule ainuke sport, mida ma vabatahtlikult teha tahan. Ootan juba vesispinningu tunde. Eile läksin koos Märdiga ja lihtsalt ujusin tund aega. Omast arust mõtlesin, et läbitud vahemaa oli ikka kilomeetreid, aga noh, 750 meetrit, pluss erinevad harjutused, on algatuseks hea küll. Täna on käed-jalad mõnusalt väsinud.

Kohe nii väsinud, et üldse ei viitsi kööki süüa tegema minna. Või on asi ilmselt selles, et mul polegi kapist midagi head võtta. Ehk lähen ja söön oma hommikuhelbeid piimaga edasi :D

You Might Also Like

4 kommentaari

  • Reply Arra 18. nov. 2014 at 21:06

    Haha, ma olen ka just sedamoodi mõelnud juukseid värvida :D Noh, et all on värv ja üleval siis ei ole nii värv…
    Aga kuna mul oli enne reisi nii kiire, kiire ja siin on suht pärismaalase elu, siis peab kannatama kodumaale naasmiseni. Aga ma just tahangi kas türkiisrohelisi või siis punaseid juukseotsi :P Ja tegelikult tahaks ma ideaalis, et neid toone oleks seal juustes vähe rohkem, kui üks…no et ikka mitu erinevat tooni rohelist jne..

    Muidu see Nässaka pilt on äge alguses :)

    • Reply mesiliis 19. nov. 2014 at 10:16

      Ma oleks pidanud ka natuke ootama, mitte suure hurraaga värvima hakkama, oleks tulemus natuke parem tulnud :D

      Nässakas tänab :)

  • Reply Anonymous 19. nov. 2014 at 10:04

    Palju õnne 100 jälgija täitumise puhul! Kuigi ma eeldasin, et sul on neid rohkem, arvestades seda, kui lahe blogi sul on.
    See juuksevärv sobib sulle! Mul endal on praegu täpselt samamoodi, aga mul on otsad elektrisinised. Kui esimest korda värvisin, siis kulusidki jube ruttu maha ja olid sellised nagu sul piltidel, aga nüüd olen juba kaks korda sama värviga üle teinud (umbes nii iga 3-4 nädala tagant) ja on juustesse pidama jäänud, ei pese enam nii lihtsalt välja seda. Lõpuks tuhmub ikka rohekas-siniseks (selline türkiis), aga mitte enam nii kiiresti ja nii heledaks kui alguses. Veidi kannatust ja ülevärvimist ja saadki sellise tooni, nagu tahad. Btw, kasutan Manic Panic After Midnight juuksevärvi.

    • Reply mesiliis 19. nov. 2014 at 10:25

      Eks neid jälgijaid natuke on rohkem, facebooki ja Google friend connecti kaudu. Suur aitäh sulle :)

      Ma olen kunagi ammu Manic Panicut kasutanud, aga mu arust kulus see ka päris kiiresti maha. Ise värvin Crazy Colouriga, mis on poolpüsivärv ja see on juustes küll päris kaua. Ei tuhmu koledaks ka, aga samas on see püsivus miinuseks, sest ma ei jõua värvi mahakulumist ära oodata :D

    Leave a Reply