little bit of love

28. nov. 2014

Söön teist päeva järjest õhtusöögiks hommikusöögihelbeid piimaga. Tahaks öelda, et seetõttu, et need on niiii maitsvad, aga tegelikkuses ma lihtsalt ei viitsi poodi minna. Mul on hetkel käsil selline hästi imelik ja igav ajaperiood, kus ma ei saada mitte midagi kasulikku korda. Ma olen kas ainult tööl või magan kodus tööväsimust välja. Iseenesest päris halb, sest mul pole siis ka blogisse mitte midagi kirjutada :D


Ok, vahel harva leian aega Kadiga kokku saada, et üks kiire kohvi teha. Ja noh, see on ka tavapärane, mul on tunne, et ma igas postituses kirjutangi, et “igav elu, ainult tööl, Kadiga kohvi, kolm pilti”. A mis seal ikka. Näitan teile parem oma ilusat lillat mantlit, mille vastu mul järjest enam armastust tekib. Kujutate ette, et kaks aastat tagasi ma vihkasin seda ja leiutasin ettekäändeid, miks mantlit mitte kanda? :D



Täna jäi mulle silma aga üks ääretult vahva ja südamlik projekt “JCI Jõulupuu”. Selle eesmärgiks on tuua natuke jõulurõõmu lastele, kes kasvavad raskustes peredes, ehk üleval on nimekiri lastest ja nende soovidest, valid aga endale sobiva variandi välja ning teed kellelegi jõulukingiga rõõmu. Ma lugesin selle kohta juba ka eelmisel aastal ja ausalt, mul pole projekti enda kohta mitte midagi halba öelda, minu arust on see nii armas, et inimesed võtavad vaevaks hoolitseda selle eest, et nii paljude laste jõulud tuleks ikka rõõmsad.

Küll pani kulmu kergitama aga soovide nimekiri (Tartu oma saab vaadata SIIT). Minu arust on naljakas, kuidas seal kaheksa-aastased lapsed tahavad kas nutitelefoni või tahvelarvutit. Ma ei pea silmas praegu üldse vanust, vaid seda, kui suured need soovid on. Sellessuhtes, muidugi ma saan väga hästi aru, miks neil sellised tahtmised on ja noh, jõulukingiks soovitakse ikka midagi suurt ja uhket, tahetakse ikka seda, mis on ka teistel sama vanadel lastel ning ilmselt enda vanematel pole võimalust selliseid kinke teha.

Aga no.. ma ei tea, perekond, kes lapse nimekirja edastab, võiks ju talle natuke selgitada, et kirja võiks panna mõistlikkuse piiresse jäävad soovid, võiks selgitada raha väärtust. Et kui esimeseks sooviks on kallim asi, siis varuvariandiks võiks olla mingi odavam, mitte, et laps tahabki KAS nutitelefoni VÕI tahvelarvutit. Ma tean küll, et kui ma ei taha, siis keegi ei sunni mind mõnele lapsele seda tahvlit ostma, igaüks teeb oma võimalikkuse piires kinke, aga minu jaoks on naljakas lugeda, kuidas kutsutakse üles tegema “väikest jõuluimet” ning pooltel 8-12 aastastel on soovideks igasugused nutividinad (või jalgrattad või muud kallimapoolsed kingid). Nagu üldse ei mõelda kingitegija peale, peaasi, et ise midagi suurt ikka saaks. Mina näiteks tahan väga kellelegi seal nimekirjas rõõmu pakkuda, aga kui ma esimest korda silmadega sealt üle lasin, mõtlesin küll, et mida fakki, mida soove. Mina olin kaheksaselt õnnelik isegi ühe väikse nuku üle, vähemalt sain midagigi… 


Nüüd jõudis aga Märdi õde mulle külla ja ja ja hakkame Harry Potterit vaatama. Lemmik reedeõhtu, ma ütlen!

You Might Also Like

8 kommentaari

  • Reply Arra 28. nov. 2014 at 18:05

    Seal vist on õnneks ka see võimalus, et lihtsalt annetad osa kingirahast. Noh, et jalgratta kingib hulk erinevaid inimesi koos. Vähemalt üks aasta, mil ma seda vaatasin, oli küll nii. Aga jah, isegi mul oli siis seda nimekirja vaadates sama emotsioon…Mõtlesin tol ajal, et tahaks küll aidata ja nii, aga sellised kingisoovid? Ma ei jaksanud tollal endale isegi nii suur asju osta eriti…mismõttes nagu? Mul pole endalgi siiamaani nutikat telefoni :D Kuid siiski olid väiksemaid soove ka..legod ja nukud…kuid vähemalt tol hetkel, kui mina tahtsin kinki teha, olid kõik väikesed soovid juba täidetud ja suured rivis ootel. Ja ma vist pean oma häbiks tunnistama ,et ma see peale loobusin üldse sellest kingi tegemise ideest ja piirdusin jõuluaegse heategevuse raames ainult kellukeste ostmisega kauplustes. Hiljem ostsin toiduabi hoopis selle "kingiraha" eest ja leidsin, et ehk läks hoopis õigemasse kohta panus.

    • Reply mesiliis 28. nov. 2014 at 23:10

      Seda mõtlen ma ka, et mind ehmatas see nimekiri alguses päris ära ja ilmselt on neid veelgi, kes tahavad aidata, aga paraku nii suuri soove täita ei saa.. Muidugi, kui on inimesi, kes nende täitmist lubada endale saavad, siis super, peaasi on ikka lastele natuke rõõmu tuua.

      Aga jah, ma ei taha isegi oma vanematele-elukaaslasele soovinimekirja kalleid asju panna, sest noh, ma ei taha, et nad nii palju raiskama peaks mu peale :D

  • Reply Kiq . 28. nov. 2014 at 20:15

    Hey kust sa selle rohelise juuksevävi said? Ma nägin sind ükspäev eedenis ja sul olid nii mõnusat värvi need :)

    • Reply mesiliis 28. nov. 2014 at 23:11

      Hehe, aitäh :) Ma tellisin Inglismaa ebayst, lööd otsingusse "Crazy color" sisse ja voila :)

  • Reply Jaanika L 28. nov. 2014 at 21:51

    Miks ma pidin selle nimekirja küll lahti tegema.. Ausalt öeldes mind ei seganud, et osadel lastel olid suuremad soovid. Tänapäeval on telefon nii tavaline tarbeasi ja ega need lapsed ju Iphone 6 ei oota. Kuid, mis mind väga väga kurvaks tegi oli see, et paljudel lastel oli jõulusooviks jope või jalanõud või koolitarbed. Minu arvates ei tohiks ükski laps mõelda pühade ajal selle peale, et saaks kasvõi varbad sooja.

    Aga minu lapsed jäid nüüd uutest Pet shoppidest ilma, sest üks väike tüdruk soovib neid jõuluvanalt saada. Tough luck! :D

    • Reply mesiliis 28. nov. 2014 at 23:07

      Sellesmõttes saan ma muidugi aru, aga no.. ma ei tea, kas ma olen väga range kasvatusega vms, aga minu arust ei ole ühel kaheksa-kümne aastasel lapsel vaja nutitelefoni või tahvlit… Ja teiseks see, kui küsitakse/soovitakse kellegi teise käest kinki saada (st nad muidugi otse ei küsi), siis ma ise ei tahaks ka soovida kalleid asju, et noh, andke aga tulla.

      Eks mina teen ka paki arvestades seda, kui suur on minu rahaline võimalus, aga nt mind ehmatas korraks see nimekiri ära küll ja ma arvan, et paljusid ehmatab… Selles on sul muidugi õigus, et ükski laps ei tohiks pühadel muretseda vajalike asjade üle, vaid peaks ikka rõõmu tundma. Seda enam oli kurb lugeda, kuidas üks soovib tahvelarvutit ja teine talvejalanõusid…

      Ma arvan, et su lapsed on nii heasüdamlikud (kuidas saakski sellise emaga mitte olla, eks :D), et rõõmustavad koos selle väikse tüdrukuga, kes need endale saab :)

  • Reply Anonymous 6. dets. 2014 at 22:30

    Me vaatasime ka seda nimekirja ja kusjuures Tartu omadel olid tõesti soovid palju "hullemad", kui Tallinna omadel. Äkki Tallinnas öeldi ära, et ei tasu/tohi nii kalleid asju küsida?

    • Reply mesiliis 8. dets. 2014 at 00:14

      Ei tea jah… samas kui programm-ettevõtmine on mõlemas linnas samade inimeste poolt korraldatud, oleks võinud ju siis mõlemas kohas mainida asjade väärtust vms…

    Leave a Reply