1 ja 2// 150

13. jaan. 2015

Päris mitu korda on erinevate postituste all mulle soovitatud lehte nagu Goodreads. Varem pole ma selle vastu suurt huvi tundnud, sest noh, ma ei viitsi eriti hakata loetud raamatutest kokkuvõtteid tegema. Kui lugemiselamus on suur, siis enamasti olen teost blogis kajastanud ja noh.. minu jaoks tundus Goodreads kaunis mõttetu ja liiga aeganõudvana.

Nüüd aga avastasin lehelt 2015. aasta väljakutse. Ehk määrad endale mingi arvu raamatuid, palju selle aasta jooksul loodad läbi lugeda ning siis märgid need üles. Iseenesest saab seda teha ka tavalise märkmiku/word-dokumendiga, aga mulle väga meeldib, kuidas Goodreadsis näitab ära, kui kaugel oma ülesandega oled. Mingeid kokkuvõtteid ma seal endiselt teha ei viitsi, lihtsalt märgin oma lugemisvara ning kuupäeva seal ära, kui on aega ja viitsimist, jutustan parem blogis. Mina seadsin endale eesmärgiks vähemalt 150 raamatut. Sinna hulka ei kuulu lähiminevikus juba loetud teosed (st. et olen riiulis oleva teose varasemalt ära lugenud ja nüüd märgin numbri suurendamiseks selle üles). Harry Pottereid otsustasin ka mitte puutuda :D

Esimese punkti pani kirja Ellen Degeneres ja “Seriously…i’m kidding”. Ma olen tükk aega seda lugeda tahtnud, sest Elleni saade meeldib mulle väga ning ta ise tundub sümpaatse naisterahvana. Raamatust ma kahjuks aga nii vaimustuses polegi, kui ma lootsin. Kohati oli lausa igav lugeda.

Midagi halba pole samas öelda, aga…ma ei teagi, mida konkreetselt ma ootasin. Raamat on kirjutatud vabas vormis ja üsna samamoodi nagu ta show. Ehk selline tunne, et loed mõne ta saate skripti. Sisse on põimitud mitmed sündmused tema elust, mõned tema arvamused ja ühesõnaga…lihtne lobisemisraamat. Kuigi ma ootasin, et see on naljakas (mida see tegelikult ka oli, mõne koha peal naersin töö juures päris valjusti :D), siis umbes poole peal muutus natuke tüütavaks, et absoluutselt iga lause oli mingi nükke või tögamisega. Et jah. Päris rahule ma sellega ei jäänud, aga selliseks kergeks lugemiseks ootejärjekordades, lennuki/bussi/rongi/autoga sõites või mõne vaba hetke sisustamiseks sobib see küll :)

Teisena lõpetasin täna ühe oma uutest eluloo-teostest, “Ainult koos õega”, mille on kirja pannud Kristina, Celeste ja Juliana. Nad räägivad ausalt ja ilustamata oma lapsepõlvest, mis möödus ususektis, kummardades-ümmardades end ise prohvetiks kuulutanud meest. Ma lisan kiirelt siia ühe hoiatuse ka, et see pole sobilik lugemaks nõrganärvilistel/ülitundlikel inimestel.. Samuti ei soovita ma seda õhtuseks lugemiseks enne magamaminekut (kui just ei taha pool ööd üleval olla ja/või õudukaid unes näha).

See on üks…häirivamaid raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen. Veel hullemaks tegi lugemiselamuse teadmine, et see kõik on tegelikult ka juhtunud…ja juhtub endiselt. Ma pole kunagi varem olnud oma lapsepõlve üle õnnelikum, kui lugemise ajal. Ma olen väga õnnelik, et mul on olnud hea elu. Et mind on julgustatud ise mõtlema ja tegutsema, et mul on vabadus..

Raamatu juurde tagasi tulles, siis see on jaotatud mitmeks osaks, kus oma loost räägib üks õdedest. Kohati nende jutud põimuvad, aga üldiselt nad lapsepõlves omavahel ei suhelnud. Nende perekond lahutati, õed eraldati üksteisest ning igaüks neist pidi taluma igasuguseid õudusi.

Kultuse juht oli põhimõtteliselt perverdist joodik, kes leiutas hea viisi oma isusid rahuldada ja kelle käskude järgi tuhanded inimesed käitusid. Ma ausalt ei kujuta ette, kui nõrga iseloomuga peab inimene olema, kellele suudetakse teha selline ajupesu. Et usutakse meest, kes ütleb üht (näiteks et alkohol on halb), samal ajal ise joob ning järgmisel päeval kirjutab uue pühakirja, kus teatab, et alkohol on lubatud. Et pimesi järgitakse meest, kes ütleb, et on normaalne lastega seksida, kasutada ära omaenda lapsi, “jagada” ennast nii paljudega, kes seda tahavad…

Okei, täiskasvanud inimesed ise usuvad sellist jama, aga kuidas, KUIDAS suudavad nad lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas nende oma lapsi niimoodi ära kasutatakse? Ning siis veel seda õigustada? Pool aega seda lugedes oli mul lihtsalt süda paha. Eriti rõve oli “prohveti” õigustus lastega magamise puhul, et “Neile meeldib see, järelikult pole see halb. Ja kui ei meeldi, siis nad valetavad.” Kõige haigem ongi see, kui esimene põlvkond, täiskasvanud, liitusid kultusega vabatahtlikult ja olid selle suunaga nõus, siis neile sündinud lapsed pidid kõik selle sunniviisiliselt läbi elama, neil polnud võimalust valida. Kõnekas fakt on seegi, et üle kahe kolmandiku teisest põlvkonnast on sektist lahkunud. Kuidas ainuüksi selline tõsiasi ei näita seal olijatele, et järelikult on midagi valesti?

Kuigi ma teadsin, et lugu lõppeb “õnnelikult”, et peategelased saavad sellest õudusunenäost eemale, siis ikkagi oli/on mul nii kurb meel kõigi pärast, kes seda taluma pidid. Ma ei kujuta ette, kuidas nad suudavad pärast kõike juhtunut elada normaalset elu ja usaldada inimesi (eriti mehi)… kuidas nad suutsid kõige selle jubeduse keskel elades endiselt olla rõõmsad, õnnelikud pisiasjade üle ja mitte kaotada lootust..

Väga halb ja kuidagi imelik on öelda, et tegu hea raamatuna, kui sisu ise on nii kohutav ja kurb. Loost saab aimu, kuidas kultused ning ususektid käituvad, kui tugev (ja samas ka nõrk) võib olla inimene ning -nagu öeldud eessõnas- “…kuulda nende laste hääli, keda nad vaigistada üritasid.

You Might Also Like

20 kommentaari

  • Reply tudengiraport 13. jaan. 2015 at 19:04

    Mul oli pärast "Ainult koos õega" lugemist sarnased emotsioonid. Aga ehk raatsid Goodreads'is lisada :) https://www.goodreads.com/user/show/26373370-ene-sepp

    Alati hea vaadata, kellel midagi loetud on. Soovituslikest raamatutest (olen ehk seda kunagi maininud ka), on "Viis inimest, keda kohtad taevas".

    • Reply mesiliis 13. jaan. 2015 at 21:00

      Lisasin :) Kiire küsimus ka, kas sa oled see Ene Sepp, kes kirjutas "Medaljoni"? :D

      Jep, selle lugesin läbi juba mitu aastat tagasi ning nüüd uuesti enne Londonisse minekut lennujaama ooteruumis :)

    • Reply mesiliis 13. jaan. 2015 at 21:00

      Ok, vaatasin veidi hoolikamalt su blogi ja sain juba vastuse. Veits uhke tunne, et sa mu blogi loed :D

    • Reply tudengiraport 14. jaan. 2015 at 16:32

      Nüüd ma tahan teada, kuidas sulle "Medaljon" meeldis :D

      Aga head logi peab muidugi lugema. Ma väga paljude erinevate blogide lugeja ei ole, ainult kõige meeldivamad on sõelale jäänud;)

    • Reply mesiliis 16. jaan. 2015 at 12:44

      Kui ma nüüd aus olen, siis ma "Medaljoni" ilmumise ajal neelasin igasuguseid noortekaid, niiet ma ajan pidevalt erinevad raamatud sassi :D Aga nii palju, kui ma mäletan, siis see oli üks vähestest Eesti autorite noortekatest, mis mulle meeldis. Teine oli üks Ketlin Priilinna raamat. Ma nt ei saa seniajani aru, miks kõik kiitsid "Kirjaklambritest vööd", kui oli olemas "Medaljon" :D

      Jaiiiiii! Endiselt uhke :D

  • Reply katriiin 13. jaan. 2015 at 19:31

    Ma kasutan goodreadsi ka vaid seetõttu, et määran sinna on aasta lugemise eesmärgi. Samuti soovid, mida tahan lugeda. Ning varasemalt loetud raamatud saad ka ilusti ära märkida, ei lähe need selle aasta lugemuse arvesse, kui ei ole see aasta "currently reading" listsist läbi käinud v sa pole spets märkinud kuupäeva, millal loetud.

    • Reply mesiliis 13. jaan. 2015 at 21:01

      Ma varasemalt loetud raamatuid küll ei viitsi hakata ära märkima, ma peaks terve raamaturiiuli siis sinna kirja panema :D

    • Reply katriiin 15. jaan. 2015 at 20:05

      Ma märgin neid varem loetud raamatuid siis kui seal lehel surfan ja uut lugemisvara otsin. Niiviisi, et võttagi ette ja märkida kõik mis loetud, see oleks meeletu ajakulu, aga tasapisi lisades ei ole hullu. See annab mulle hea ülevaate, mis loetud, mis oli hea v halb. Ja mõne loetud raamatu olen nö "taasavastanud" seal ja uuesti läbi lugenud.

    • Reply mesiliis 16. jaan. 2015 at 12:45

      Ma kunagi üritasin ka, et noh, lisan need, mis hetkel loetud, aga siis hakkas kõigist neist teostest kahju, mida varem lugesin ja mis nimekirja ei pääsenud.. ja kustutasin kõik ära jälle :D

  • Reply Anonymous 14. jaan. 2015 at 05:48

    Hei, üks väike parandus: kunas* :)
    Raamatutest soovitaks Indrek Hargla "Apteeker Melchiori" raamatuid ja Suzanne Collinsi "Näljamänge", kui Sa veel neid lugenud pole. Väga head on minu meelest ka Lemony Snicketi raamatusarja "Sari õnnetuid lugusid" raamatud.

  • Reply mesiliis 14. jaan. 2015 at 09:30

    Heips.. ma ei saa praegu väga hästi aru, mida sa parandad :D St ma otsisin selle postituse läbi, ma pole vist isegi kasutanud sõna "kuna/kunas" :D

    "Näljamänge" olen tahtnud ka pikalt lugeda, aga alati on midagi muud ette tulnud. No ja mulle ei meeldi eriti järjeraamatud, ma tahaks ühe raamatuga kõik teada saada, mitte pean ootama veel teise ja kolmanda lugemist :D Aga Harglale ja Snicketile viskan silma peale, aitäh :)

  • Reply Anonymous 14. jaan. 2015 at 09:50

    Sai kogemata vale postituse alla, mõtlesin kõige uuema postituse pealkirja :)

    • Reply mesiliis 14. jaan. 2015 at 11:22

      Oh jah, muidugi :D Aitäh paranduse eest :)

  • Reply kocmoc 14. jaan. 2015 at 10:52

    Soovitan ka Melchiori! Kirjanduslikus mõttes pole just kõige suurepärasemad (vigu päris palju), aga plot on hullult põnev, eriti kui meeldivad sellised mõrvmüsteeriumid. Ja ta on suutnud keskaegse Tallinna väga põnevaks kirjutada.

    • Reply mesiliis 14. jaan. 2015 at 11:26

      Ajasite uudishimu suureks ja pean end ikka raamatukokku vedama :D

  • Reply Anonymous 15. jaan. 2015 at 14:43

    Hetkel loen ise ja on täitsa huvitavad lugeda Agnete Friisi ja Lene Kaabenboli Poiss kohvris ja Mari Sojo Võõra õue peal I ja Verevermed II ning Kamilla Läckbergi Kiviraidur. Ajaviiteks on isegi täitsa mõnusad lugeda Erik Tohvri raamatud.

    • Reply mesiliis 16. jaan. 2015 at 12:12

      Suur tänu kommentaari eest! Mulle väga meeldib, et soovitatakse raamatuid, millest ma pole varem kuulnudki :) Võtan kindlasti nimekirja :)

  • Reply bitrtruh 21. jaan. 2015 at 10:31

    Kui sulle elulood meeldivad, siis mulle kunagi hakkasid väga meeldima need kuldse sarja raamatud, kus on kirjutatud valitsejate elulugusid. Kahjuks jäävad ikka sinna kallimasse otsa, aga lahe on lugeda nt kuninganna Victoria igapäevaelust ja sellest, mis kõige selle ilusa välise kuvandi taha jääb. (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?28109 sellest raamatust siis jutt, aga terve sari hea)

  • Reply mesiliis 22. jaan. 2015 at 09:48

    Ooo, aitäh, et meelde tuletasid! Mul kunagi oli eelmise töö juures selle sarja raamat Marie Antoinette'ist ja see oli nii põnev, et ma lugesin selle vist neli korda läbi :D Peakski raamatukokku nende jahile minema :)

  • Reply bitrtruh 22. jaan. 2015 at 12:48

    jah, selle sarja juures positiivne see, et ei saa kunagi otsa, niiiiiiiii palju raamatuid on seal lihtsalt. Peaks siis M.A. ette võtma, kui nii põnev oli :D

  • Leave a Reply