raamatutest ja filmidest

24. jaan. 2015

Noh, tuleb tõdeda, et ega mul suurt millestki muust kirjutada olegi, kui ainult raamatutest ja mõnest filmist. Hakkasin suure vaimustusega täitma oma eesmärki aastaga150raamatut ja ma ei tea, miks ma pole varem selle peale tulnud, et pikad öövahetused saata mööda lugedes?! Võtsin end lõpuks käsile ja läksin isegi raamatukokku, et uuendada lugejakaarti ning maksta ära viivis. Viimati käisin ma seal aastal 2011 ja teaaaaate, kui mõnus oli raamatuid valida (neid hiljem lugeda muidugi ka) :D

Siinkohal tahaks öelda suure aitähi Mirjamile, kes tuletas mulle oma kommentaariga meelde Michael Scotti “Surematu Nicholas Flameli saladused” sarja. Ma kunagi ammu jõudsin kaks raamatut ära lugeda, aga kuna teised polnud veel Eestisse jõudnud või olid üleüldse avaldamata, siis lõin käega. Ma ei salli tegelikult üldse järjeraamatuid, sest kui teos on ülihea ja nauditav, siis ma lihtsalt ei saa enne oma eluga edasi liikuda, kui ma pole läbi lugenud ka kõiki järgesid.

“Flameli”-sari on ülimalt põnev, hoogne ning täis seiklusi. Eriti meeldib mulle see, kuidas omavahel on väga osavalt ühendatud kõik kultuurid, jumalad ja legendid. Ma pole ammu lugenud nii, et pole suutnud raamatut käest panna enne, kui see läbi on. Ja noh, siis ka hakkasin peas kalkulatsioone tegema, kuna uuesti raamatukokku minna, et järgmist osa alustada :D

Lisaks võtsin lugemiseks Mirjami soovitatud “Mürgiõpetuse” (Maria V. Snyder) ja noh, tänks selle eest, järgmine järjeraamat :D Kuigi see lõppes üsna…lõplikult ära, et seda võib võtta ka kui üht terviklikku teost, siis mina seda ei suuda ja pean ülejäänud osad sama kiirelt läbi lugema.

Ka see on fantaasiat täis põnevik. Juba algus on hea- peategelane ootab vanglas oma hukkamist ning paratamatult on vaja teada, miks ta vangi sattus, kuidas ja kas ta üldse pääseb… Väga osav nüke autori poolt :D Lisaks põnevusele, intriigidele ja “pahadele”, on raamatus nats ka romantikat. See tundus mulle kuidagi nii… armas, kuidas tunded vaikselt ligi hiilisid ja koos tegevusliinidega arenesid, mitte ei avaldatud juba pärast kaht peatükki armastust (hate, when this happens, eks). See on järgmine raamat, mida mina omakorda teistele väga-väga soovitan :)

Vahepeal olen ma muud ka lugenud, aga need on olnud üsna.. keskpärased, et ma ei viitsigi neist eraldi rääkida. Räägin hoopis filmist, mida täna Märdiga vaatasime. “John Wick”, peaosas Keanu Reeves’iga. Mingit erilist sisu või teemat sellest otsida ei maksa, tegu on läbi ja lõhki märuli-tapafilmiga.

Ühesõnaga, Keanu tegelaskuju on endine (väga ohtlik) maffiasidemetega hitman, kes elab rahulikku elu oma naisega. Too sureb, saadab väga “P.S I love you”– moodi hauatagusest elust Johnile paki ehk koerakutsika. Natuke aega hiljem tuleb filmi kõige kurvem koht- ühed ennasttäis nolgid murravad ta koju sisse, et ta auto varastada ning nii möödaminnes tapavad ka kutsika ära. Ausalt, ma ei oodanud seda üldse ja ulgusin nats, enne kui filmi sain edasi vaadata.

Ja noh, mis muud ongi Johnil teha, kui tulla pensipõlvest tagasi, võtta põranda alt oma relvad ning minna põhinolki otsima. Kes, muide, täitsa juhuslikult on kõige kõvema maffiapealiku poeg. Järgneb 100 minutit kättemaksutapmist, sest maffiapealik arvab rumalalt, et suudab oma poega kaitsta. Ok, tegelikult ta teab, et ei suuda midagi teha, aga proovima ju peab :D

John is a man of focus, commitment, sheer will. Something you know very little about. I once saw him kill three men in a bar. With a pencil. With a fuckin’ pencil.Then suddenly one day he asked to leave. It’s over a woman, of course. So I made a deal with him. I gave him an impossible task. A job no one could have pulled off.The bodies he buried that day laid the foundation of what we are now.

Ma ütlen ausalt, et tegelikult on see üsna sisutu film, sest noh.. siin pole mingit tegelaste arengut või keerdkäikudega huvitavat süžeed… lihtsalt Keanu kannab vinget musta ülikonda ning laseb inimesi maha. Miskipärast hakkas see aga mulle täiega meeldima! Ma arvan, et asi on Keanus, kes on üks mu lemmikumaid näitlejaid, eriti kui ta kehastab niivõrd badass-tegelast, nagu John Wick. Päris kihvt oli vaadata, kuidas kõik ainult tema nime kuuldes värisesid ning isegi maffiapealik ütles oma pojale, et too on ikka täitsa idioot ning põhimõtteliselt et tehku testament valmis :D

Enda suureks rõõmuks taasavastasin ka “Boondock Saintsi” filmi ja selle järje. Noo, Norman Reedus, Sean Patrick Flanery, iiri aktsent ja musta huumoriga märul? Count me in! Mulle hullult meeldib, et nende filmide sisse on peidetud pisikesi nükkeid ja nalju, millest saabki aru alles teist korda vaadates. Dafoe on esimeses osas lausa geniaalne ja see on nii vinge, kuidas mõrvapaikades “tagasivaated juhtunule” tehtud-lahendatud on. Muuseas, need kaks on ainukesed filmid, mida olen soovitanud meessoost tuttavatele ning mille nad ka heaks kiitnud on :D

Ühesõnaga… loen ühe silmaga Flameli-sarja viimast raamatut, teisega vaatan Boondocki ning elu on mõnus :)

You Might Also Like

16 kommentaari

  • Reply Arra 24. jaan. 2015 at 22:16

    Ma ei tea, mind miski häiris neid raamatuid lugedes. Ma ei mäleta ainult, et mis. Kas oli mingi ebaoogika või lollus :D Mul muidugi viimane raamat lugemata. Appi, ma ei tea, kas see mu üldse riiulil olemaski on. Teised on, siis peaks viimane ka olema….vist. Peab kontrollima :D Ja peab lugema ka.

    • Reply mesiliis 24. jaan. 2015 at 22:33

      Eks need olegi ebaloogilisust ja plothole täis :D Mind õnneks sellised asjad ei sega eriti…või noh, kui tegu pole hullult läbinähtava veaga, et segaks lugemist. Ajaviitekirjanduseks kõlbab hästi :D

    • Reply Arra 24. jaan. 2015 at 22:53

      Mind ka muidu ei sega, aga seal oli mingi suurem asi vist :D Aga no ma lugesin neid nii ammu ka ja viimane üldse lugemata seega mis seal ikka :P Tagasi Eestis olen, siis loen lõpuni ja kui lõpp on äge, siis pole probleemi-korvab kõik muu ehk :D

    • Reply mesiliis 24. jaan. 2015 at 23:13

      Kusjuures, mind alguses häiris see, et kõik kultuurid, nende legendid ja jumalad ja asjad omavahel kokku ühendati, ja tänu sellele läks mu arust ajaliin (no mineviku oma) nats paigast ära, aga mida enam lugesin, seda rohkem see hoopis meeldima hakkas :D

      Praegu (viienda osa täitsa lõpus) hakkas üks asi täiega häirima, aga ma ei taha sulle spoilerdada… :D

  • Reply lihtsaltmelon 25. jaan. 2015 at 11:45

    Jessuke, sa actually lugesidki asju, mida ma soovitan! :D –
    Nii hirmutav on nyyd kommenteerida, my words matter! Tavaliselt kommenteerimine on nagu mõtete ära viskamine hiiglaslikku musta auku.. nüüd oli tagajärg.. nii hirmutav, aga ÄGE!

    Mürgiõpetusega ma avastasin mitu aastat hiljem alles, et see tegelikult sari, mitte üks raamat ehk siis tõesti, see tundub hästi terviklik. Samas ei saa ma öelda, et ma olen kurb, et sellel veel raamatuid on :D.
    Ja sorry, et ma sarju soovitasin.. aga noh.. ma pole väga leidnud häid fantaasia raamatuid, mis ei oleks sarjad.. kui tead pliis soovita mulle ka :D.
    Kusjuures, just rääkisin ühe fantasyt armastava sõbrannaga, et kui närvi ajab see kui raamatutes inimesed armuvad paugust ja siis nii ongi ja kõik. Mürgiõpetuses minu arust nii nauditav vaadata kui vargsi see liin kulgeb samas on see lugejale just tegelikult põnevam, sest lugeja saab aru enne kui tegelased ise ja seda põnevam kaasa elada. Miski pärast on seda nii harva raamatutes. Üks triloogia kus samamoodi aeglaselt kulgeb on Traitor Spy triloogias (Musta võluri triloogia järg triloogia.. sest miks mitte kirjutada triloogiale järg lisa triloogia näol eksole… :D)

    Arra, soovitan viies osa ka läbi lugeda, lõpus väike plot vist, mis ehk kõik tasa teeb.. või teeb kõik hullemaks :D.

    • Reply mesiliis 25. jaan. 2015 at 15:37

      Hahaha ikka :D Mõtlesin, et kuna me mõlemad suured HP fännid, siis väga mööda ei saa nende soovitustega panna ja õigus mul oligi! :D

      Sellesmõttes on hea jah, et "Mürgiõpetus" oli justkui tervik, aga mul on tunne, et peab ikka ülejäänud osad ka ära lugema. Kusjuures, ma olen ka märganud, et head fantaasiaraamatud on alati järgedega. Saan aru ka, kui luuakse terve uus maailm (mitte ei kasutata olemasolevat), uued liigid, rassid, klannid jnejne, siis noh, ainuüksi nende kirjeldus võtab poole raamatu mahu ära. Tavaliselt fantaasialugudega ongi twiste ja väiksemaid liine nii palju, et noh jah.
      No worries, mul tegelikult järgede vastu pole iseenesest midagi, saabki kauem lugeda, aga nii häirib, kui need järjed pole veel avaldatud või pole kuskilt kättesaadavad :D Siis ma ise olen üritanud neist hoiduda, aga eriti ei õnnestu :D

      Mul praegu tuleb meelde ainult üks fantaasiaraamat, mis pole sari, see on hiljuti loetud "Sobimatu" ("Misfit"), aga see oli kuidagi.. naljakas. Normaalne ja põnev lugemine, aga lõppes nii järsku ära. Mul oli u 20 lehte lõpuni lugeda ja siis juba hoidsin kätega peast kinni, et järjekordne sarjaraamat, sest kõik oli nii lõpetamata.. ja siis seoti sõlmed mingi kahe leheküljega kokku. Nii mulle ka ei meeldi :D

      oo, jälle midagi uut nimekirja lisada, tänks :D

      SAAAD ARU, MA JUST LÕPETASIN VIIMASE OSA JA JA JA MISMÕTTTTTES :D Täesti hämming :D

    • Reply Arra 25. jaan. 2015 at 21:19

      Kindlasti loen :D Ei saa ju pooleli jätta.

      Muide, mul on minu meelest päris mitu head fantaasiateost riiulis, mis pole järgedega…no kolm kindlasti. Aga no minu mälu ja mu hunnik raamatuid, ega ma peast kohe ei suuda pealkirju ja autoreid öelda :D Ma tean kaanepilte :P

      Ah, muide, Liis, kas sa seda džinni triloogiat oled lugenud ikka? Brometheus vms…see on ülihea minu meelest. Ma muidugi vb olen juba soovitanud seda või oled sa maininud või..aga no ma ei mäleta :P

    • Reply mesiliis 26. jaan. 2015 at 11:45

      Tead.. ära parem loe :D:D Naliii. Ok, tegelikult.. ma ei tea, see viimane osa jättis mulle nii segased tunded ja siis ma sain aru ka, mis mind sarja juures nats häiris. Lõpus hakkas palju häirima, aga õnneks oli lõpp. Samas oli see endiselt hästi kirjutatud ja põnev, niiet noh.. mixed feelings ühesõnaga :D

      Ma tean ka kindlasti ühe-raamatu-jutte, aga enamik jäävad tiinekaaega ja neid ma praegu enam ei soovitaks endavanustele :D

      Eeeeeee..ei ole. Lähen googeldan ja võtan nimekirja! :D

    • Reply Arra 26. jaan. 2015 at 14:43

      Aa…seda et..googelda Bartimaeusi triloogiat..mina ja nimed..ma ei kommenteeri rohkem :D Esimene raamat on Samarkandi amulett.

    • Reply Arra 26. jaan. 2015 at 14:45

      Amberi lugusid oled lugenud ikka? Siis üks raamat, mis on järgedeta, aga mulle meeldis (ma lugesin seda julmalt ammu küll ja sel on oma huumor, mis pole kõigile) on "Head ended".

    • Reply mesiliis 26. jaan. 2015 at 15:21

      Tead, see nimi (Samarkandi amulett) ja lühikirjeldus on jumala tuttavad, nagu ma oleks neid varem lugenud, aga samas ma ei tea, vb ei ole ka :D "Häid endeid" olen lugenud, aga Amberi lugusid mitte :D
      Sellepärast mulle meeldibki teistelt soovitusi saada, sest ma ise paratamatult valin kuidagi ainult ühte stiili raamatuid või noh, sarnaseid. Mul nt poleks pooled soovitatud teostest endale pähe tulnudki, veelvähem oleks neid ise raamatukogus laenutama hakanud, aga seni on kõik mulle väga meeldinud :D

    • Reply Arra 26. jaan. 2015 at 15:36

      See triloogia on ka hästi hästi hea, kus on "Tuule nimi"jne. Kuningatapja kroonikad vist üldnimetus. Ja kui sulle "Head ended" meeldisid, siis vb meeldib "Üksildane oktoobriöö" ka :DA ma rohkem ei räägi raamatutest praegu ,sest no sa ei jõua lugeda ja uurida korraga nii palju :D

  • Reply SK 25. jaan. 2015 at 14:57

    Just eile vaatasime John Wicki, samad tunded, ülikond ja tapmine, väga seksikas värk. Filmi ajal korduvalt mainisin, et väga hea film (hoolimata süžee ja sisu puudumisest siis). Ja no Keanu..

    • Reply mesiliis 25. jaan. 2015 at 15:38

      No just! Ma alguses mõtlesin küll, et selline arutu tapafilm, aga kõik oli kidagi nii elegantselt lahendatud (ma arvan, et asi oli ülikonnas :D)

  • Reply Anonymous 26. jaan. 2015 at 17:10

    Boondock Saints'il on järg?!?! Miks ma sellest alles nüüd kuulen, kohe lähen tõmbama! :D
    Kui sa veel In Bruges'i näinud pole, siis soovitan, seal on samuti iiri aktsent ja must huumor (+Colin Farrell ja Ralph Fiennes) :)

    • Reply mesiliis 26. jaan. 2015 at 17:13

      Jep, Boondock Saints: All saints day :D

      In Bruges on samuti üks mu lemmikuid, just selle kõige pärast, mis siin kommentaaris mainisid :D

    Leave a Reply