kuidas ma täna jalgrattaga sõitmas käisin

13. märts 2015

Üldiselt ma ei usu sellesse 13-ja-reede-ebaõnne-päev jamasse, sest ma arvan, et inimesed ise tõmbavad õnnetusi ligi, kui usuvad, et just tänasel päeval peab midagi juhtuma. Ja kui juhtubki, siis on ju hea süüdistada kuupäeva, mitte näiteks.. ennast :D

Täna ärkasin ma niii hea tujuga. Nässakas tuli kaissu magama, sain voodis mõnuleda nii kaua, kui ise tahtsin, vaatasin hommikusöögi kõrvale Walking Deadi uut osa.. Idüll no.

Olin pea terve päeva mõnusalt toas veetnud ning lugenud, väljas paistis päike aga niiii kutsuvalt.. Mõtlesingi siis, et noh, ajan vana hea ratta keldrist välja ning lähen sõidan Õvile. Käin korra empsil külas, ajan juttu ja saan end samal ajal liigutada ka.

Idee oli hea, aga teostus.. mitte nii hea :D

Esiteks tegin endale juba hobusesaba 32 minutit (võtsin aega), sest ma ei talu, kui juuksed pole pealaelt ühtlaselt või mõni salk on kuskilt väljas. Täna olin eriti lödinäpp, sest kohe üldse ei tahtnud juuksed ilusasti patsi jääda.

Läksin siis viis korrust alla keldrisse (koos sellega kuus), avastasin, et mu võtmekimbus pole keldrivõtit. Proovisin igaks juhuks kõik läbi- ei õnnestunud avada.

Ohkasin ja kõmpisin viis korrust tagasi üles, otsisin välja kõik võtmed, mis korteris leidusid ja alla tagasi.

Avastasin, et ka mitte ükski uus võti ei sobi. Nutsin paar hääletut vihapisarat.

Proovisin uuesti ning leidsin, et üks võti mu algsest kimbust ikkagi sobib ning tegi ukse lahti. Pühkisin pisarad ära.

Jamasin kümme minti rattalukuga, sest kuigi võti oli õige, siis see lihtsalt ei teinud viimast nõksu ära, et see lahti tuleks.

Sain rattaluku lahti ja avastasin, et ops, sadul on liiga kõrge ja mul pole kruvikeerajat. Meil saab nimelt sadulat madalamaks lasta ainult mingit jullat lahti keerates vms. Nutsin nats ja trampisin korra jalgu.

Proovisin seinast kinni hoides ratta peal olla, et näha, kas jalad pedaalideni ulatuvad. Oli veidi ebamugav, aga ulatusid küll. Mõtlesin, et noh, ühe otsa vast kannatab ära sõita, küll maal mõne kruvika leian. Kui ei leia, siis lähen häälega linna tagasi..

Kaotasin tasakaalu ja kukkusin riiulite vahele. Nutsin nats.

Pühkisin pisarad ära, hakkasin ratast välja vedama ja… avastasin, et tagumine kumm on täitsa tössis. Ja mul pole pumpa. Ei viitsinud enam nutta.

Läksin viis korrust tagasi üles, viskasin võtmed nurka ja läksin poodi jäätist ostma. Poolel teel avastasin muidugi, et mul on jalas rattasõidu-tossud (ehk mis kõndides täiega hõõruma hakkavad) ja vanad koledad trennipüksid. Ok. Vähemalt on mul jäätist. Ja üks imearmas Nässukas!

Ainuke asi, mis veel veidi lohutab, on see, et poodi minnes oli täiega tugev tuul väljas ja siis olin nats õnnelik, et sellele vastu väntama ei pea :D

You Might Also Like

10 kommentaari

  • Reply Kristi Remmik 13. märts 2015 at 16:13

    Teiste õnnetuste üle pole ilus naerda aga see rida "Kaotasin tasakaalu ja kukkusin riiulite vahele." Ajas naerma tänu elavale kujutluspildile :)
    Homne juba parem! :D

    • Reply mesiliis 13. märts 2015 at 16:22

      Hahaha, noh, ma praegu suudan ka olukorra üle naerda :D Vast läheb paremaks jep! :D

  • Reply Anonymous 13. märts 2015 at 16:16

    Muidu mulle kassid eriti ei meeldi, aga sinu oma on küll megailus.

    • Reply mesiliis 13. märts 2015 at 16:23

      Oii, nii armas sinust :) Nässukas tänab!

  • Reply Maris 13. märts 2015 at 18:09

    Haha, sa tundud nii põnev inimene, et sooviks lausa kokku saada :D

  • Reply Jane, 14. märts 2015 at 12:19

    Mul on plaan täna ratas välja ajada…ausalt öeldes loodan, et mul on rohkem õnne :D

  • Reply hennamingles 15. märts 2015 at 18:54

    Pole taaskord selle postitusega seotud, aga kas ma olen ainus, kelle meelest superstaari-Kristjan su kaksikvennana tundub? :D

    • Reply mesiliis 16. märts 2015 at 12:46

      Hahahaha :D Pidin kohe Superstaari korduse peale panema ja ise vaatama :D Mul sõbranna ütles, et ta on rohkem Märdi õe nägu :D

    Leave a Reply