teisipäevane jutuvada

10. märts 2015

Pealkirjaks sai sel postitusel küll “jutuvada”, aga ega midagi erilist mul rääkida olegi. Ma võiks oma aega praegu palju kasulikumalt kulutada, aga palju mõnusam on pleedi sees kössitada, poole silmaga “Communityt” vaadata ja kõrvitsaseemneid süüa. Näiteks tõstsin ma kõikkkk riided kapist magamistoa põrandale, sest tahtsin “korda luua”. Siis tuli meelde, et pidin Kadiga kokku saama ja noh.. nii nad vedelevad mul seal. Segaduse ignoreerimiseks on väga lihtne viis- kustutasin magamistoas tule ära ja enam sinna ei lähe :D

Väljas on juba nii hea värske kevadõhk ja isegi pool kuus õhtul on veel piisavalt valgust.. tunnen kohe, kuidas talveväsimus kaob ning energiat juurde tuleb. Kõige rohkem igatsen ma miskipärast aga korralikku äiksevihma. Niii mõnus oleks diivanil end kerra tõmmata, teed juua ja raamatut lugeda, kuulata, kuidas vihm aknaid peksab ning iga natukese aja tagant suure müristamise peale võpatada. Mulle on lapsest saadik äikesetormid meeldinud, need toovad hinge natuke ergutavat hirmu ja kummalise rahulolu.

Kasutasime Kadiga kohe tänast õhtust valgust ära, et paar pilti teha, aga tuleb välja, et niiiii valge ikka pole :D Kuna mu enda riided olid põrandal hunnikus, siis haarasin endale selga hoopis Märdi särgi. Meil miskipärast nii, et tema riiulid on alati ülikorras, kõik hoolikalt volditud, ja siis minu riiulilt kukuvad asjad iseenesest välja, kui ukse lahti teed.. Või noh, mis “miskipärast”, ma tean küll, miks see nii on, nats laisk ja lohakas olen :D Suures “laenamistuhinas” võtsin ta kella kah endale.



Üks teine päev paistis aga nii ilus päike ning otsustasin jala kesklinna minna, et tee peal natuke pildistada. Noh, olin veidi õues olnud, kui äkki läks taevas pilve ja hakkas vihma tibutama. Oma mõtlematuses olin kaasa vedanud ka 10kilose raamatukoti, et vahepeal Lutsust läbi põigata, ja nii ma siis plätserdasin porilompides, õlg valutamas, kott peaaegu mööda maad lohisemas ning kurat, ühtki head pilti ikka ei saanud.



Mis siis veel? Mõtlesin oma plaanid hoolikalt üle, panin igasuguseid plusse ja miinuseid kirja ning otsustasin sünnipäevapeo osas teha…noh nii 180 kraadise pöörde. Alguses kahtlesin küll, sest mul oli oma esmasest plaanist juba väike kinnisidee saamas, see oleks olnud midagi hoopis teistsugust.. Aga lõppkokkuvõttes poleks ma mitte ühegi peokohaga suutnud seda nii hästi välja “mängida”, kui sellega, millest ma ilma jäin. Rääkisin Britiga ka nats ja sain aru, et minu jaoks on olulisem üks mõnus tähistamine heade inimestega, kui ülevõlli uhke pidu, mille ajal pean ma reaalselt ainult ringi siblima ja poleks suurt võimalust seda ise nautida. Praeguseks olen juba peaaegu sama elevil oma uue mõtte üle (mis muidu oli mul algusest peale üks tagavara-valikutest olnud).

Ma tegelikult tahaks hullult palju rääkida planeerimisest ja vajalike asjade otsimisest-ostmisest, lisada inspiratsioonipilte… aga samas tahaks ma, et külalistele jääks mingi wow-efekt ka, mitte et on kõike juba mu blogist näinud :D Et jah, ärge siis pahandage, kui ma selliseid hästi ebamääraseid tekste kirjutan ja omast arust saladuslik olen, eks ma pärast pidu teen korraliku ning detailirohke postituse :D

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Anonymous 12. märts 2015 at 21:16

    Kust sa selle crossbody tellisid, päris äge tundub :)

    • Reply mesiliis 13. märts 2015 at 12:13

      Facebookist Joanna Teas'e käest :)

    Leave a Reply