i know what you did last summer

20. apr. 2015

Nagu Sixten mulle umbes neli korda on meelde tuletanud, siis on mul kuidagi meelest läinud eelmise suve sündmustest kirjutada. Right back at you, teil Aussis tuhat korda lahedamaid jutte, kui minu blogipost Haanjas käigust, kus te mõlemad Kariniga osa võtsite :D:D

Miskipärast on juhtunud nii, et mõned reisid-tripid on täiesti unustusse vajunud. Näiteks on mul ikka veel kirjutamata, kuidas üleelmine (?) suvi Märdi tädil Soomes külas käisime, oma hirmudest Särkänniemi lõbustuspargis võitu sain ja päris tsillilt aega veetsime. Aga pildimajandus oli umbes tuhandetes ning uued juhtumid tulid peale, et tundub imelik kirjutada, et ohh, teate, kaks aastat tagasi käisin Soomes :D

Murran siis natuke oma tavapärasest blogirutiinist välja ja teen ühe megapika postituse sellest, kuidas eelmine aasta otsustasime suve lõpuks teha ühe väikese tripi Haanjasse, kus asub Sixteni vanaema (ja onu) kodu. Kui ma nüüd väga ei eksi, siis on see kunagi ka Võrumaa ilusaimaks koduks valitud… Aga see on seda igal juhul väärt! Koht on mõnus ja rahulik, ideaalne paik, et puhata ja end korraks linnakärast välja lülitada.


Meiega liitusid ka Jaanika ja Andrus ning kuigi oli ju sõpru veel, kes oleks võinud kaasa tulla, siis ma leian, et kuue inimesega oli see tripp päris hea. Liiga suure seltskonna puhul vajutakse kuidagi laiali, seekord oli selline hubane olemine. Samas kui vaadata toidutavaari, mida kaasa ostsime, oleks küll arvanud, et peame vähemalt 20pealise inimkarja ära söötma :D:D

Okei.. sellest postitusest saab üks korralik mälutreening, sest ega ma midagi suurt ei mäletagi. Esimene õhtu tegime grilli, sõime lihtsalt niiiiii palju, vaatasime Rasmus Mägi tõkkejooksu ja lõpus kolisime sauna ümber. Seal tegime endale ülimalt mõnusa olemise- pugesime magamiskottide sisse, jõime kokteile ja üürgasime kõik igasugustele eestikeelsetele lauludele kaasa. Hitiks oli muidugi “Öölaps”. Kuulsin näiteks Karinit esimest korda laulmas :D


Järgmine päev kostitas Sixteni vanaema meid pannkookidega. Eelmine õhtu toodi meile lisaks oma kraamile veel maitsvaid isetehtud kotlette ka, nii et nälga ei pidanud kartma. Kuna Läti piir oli lähedal, tegime ühe kiire reisi ka sinna. Keegi mitte kusagil dokumente ei küsinud, selline illegaali tunne oli :D Käisime väikeses linnakeses, mille nimi oli “Ape” ja mis oli noh.. kaunis mõttetu. Väga ilus, puhas ja armas koht, aga täiesti väljasurnud.

Piiriametnike asemel võttis meid Lätis vastu koerasuurune kalkun

Läti-tripp jäi lühikeseks, sest pidevalt sadas vihma. Lõpuks otsustasime mingeid x-teidpidi tagasi kodumaale sõita. Seal oli pikk teelõik paranduses, ainult üks pool oli sõidetav, aga mingeid märke ega midagi väljas polnud. Vihm tegi oma töö ning teine pool teest oli reaalselt üks mudahunnik. Ei pidanud kaua sõitmagi, kui nägime, et üks auto oli juba sisse vajunud. Ja ikka korralikult. Üks selle auto reisijatest näiteks kaotas plätudki muda sisse ära.

Naljakas on see, kuidas kõik arvavad, et eestlased on ükskõiksed, kui tegelikult on seda lätlased. Kõik inimesed, kes peatusid ja aitasid (meie kaasaarvatud), olid eestlased. Lätlased vahtisid tülpinud näoga kolonnis või üritasid mööda vingerdada. Kõige naljakam oli, et möödasaamist ootas ka üks suur traktor (või harvester või veok või jumalteab, mis asi :D), ning lihtsalt… ei tulnud appi, sest palju toredam oli ju tundide viisi passida. Lõpuks läks kõik ikka hästi, auto saadi kätte ning kodutee jätkus. Kuigi jah, väga naljakas suhtumine lätlaste poolt. Ja just see, et mittttte kuskil polnud ühtki märki, et üks sõidusuund on läbimatu…

Saatsime Jaanika ning Andruse ühe maitsva lõunaga Tartu poole teele ning ise tegime peatuse Kubija järve ääres. Meie Kariniga külmetasime ja pildistasime, poisid tegid saltosid.. või noh, ma ei tea, mida Sixten tegi :D



Sel õhtul tsillisime niisama (=sõime kogu aeg) ja lõpuks läksime sisse “Maisilapsi” vaatama. Selline.. meh-film oli, mis poiste arust oli igav ja samas tekitas Karinile korralikke õudukaid :D Nüüd mõni aeg tagasi tuli see uuesti telekast ja Märt kiitis kõigile, kui õudne ning lahe film see on.. Oolks.


Oma kolmepäevase puhkuse lõpetasime Haanja must-visit kohas, Munamäel. Et noh, kui juba sinnakanti sattuda, siis tuleb ära ju käia.



Tegelikult on päris kurb mõelda, et sel aastal jääb sinna minemata, sest seal on alati nii tsill ja mõnus olla… Samas kutsus Sixteni ema meid pannukatele, niiet see on peaaegu sama :D

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply Anonymous 20. apr. 2015 at 11:25

    Korralikud neelud käisid praegu seda postitust lugedes (vanaema kotletid ja pannukad).

    Aga pannukate plaani panime just emmega nädalavahetusel paika – 16. juuni ajame õhtul jälle traktorile hääled sisse (minu ülikooli lõpetamine) ja 17nda hommikul siis peaparanduseks (nagu ikka) Tiina pannkoogid :D – pane kuupäevad lukku! :)

    Britta

    • Reply mesiliis 20. apr. 2015 at 11:32

      Mul ka meenutades tuli juba maitse peaaegu suhu :D

      Märt ütles jaa, panin kirja ära! Pole nii ammu teie juures käinud, traktoril ka kindlasti juba tolmukiht peal :D

    Leave a Reply