#vihmanepäev

7. mai 2015

Ärkasin täna hommikul äratuskella peale, lülitasin selle omastarust snooze’i peale ja… ärkasin teist korda üles alles pool kaks :D Ma arvan, et asi oli selles, et vihma sadas niiii mõnusalt. Või selles, et lugesin kella kolmeni öösel raamatut, mine tea.

Mul olid tänaseks vabaks päevaks tuhat plaani tehtud, aga ainult ühega neist olen poole peal. Nimelt otsustasin riidekapid korda teha ning ära visata-maale viia need, mida ma enam üldse ei kanna. Praeguseks olen asjadega sealmaal, et kõik mu riided on magamistoa põrandal hunnikus. Pole minu süü, et Märt jõudis SIILilt tagasi ja tõi ühe suure Siriuse kanapitsa endaga kaasa, eks. Praegu magab mu väsinud metsamees diivanil (jäi sekundiga magama) ning mina lükkan riiete koristamist edasi :D:D

Eile, kui mul kella ühe ajal ikka veel und polnud, haarasin esimese ettejuhtuva raamatu kätte.. ja lugesin ühe jutiga lõpuni. Selleks oli Calia Readi “Haruta mind lahti“. Ma otsisin pikalt raamatukogust teoseid, mis leiaksid aset vaimuhaiglas ning jutustaks mõne patsiendi loo, see on üks leidudest.

Tegelikult meeldiks mulle selle teemalised raamatud rohkem, kui nad on tõsielulised ja psühholoogilisemad. Noh, et seletataks rohkem, mis-miks-kuidas teaduslikumas võtmes. “Haruta mind lahti” on aga pigem põnevusromaan.

Lugu ise on ääretult kurb. Peategelane, 20-aastane Naomi, on pärast mingit traagilist sündmust vaimuhaiglas, sest ta “kukkus pinge all kokku”. Arst, kes temaga kaks kuud tegeles, oli osavõtmatu ning neiu arvas, et ta jääbki asutusse kinni. Lõpuks tuleb sinna noor naisarst, kelle hoole all hakkab Naomi esimest korda rääkima, mis temaga juhtus.

Ta pidi veetma suve oma parima sõbranna, Lana, kodus, sest ta enda vanemad olid ära. Ühel hetkel sattus ta aga peale, kuidas Lana isa oma tütart vägistas. Tuli välja, et see on nende peres “tavaks” olnud juba ajast, mil tüdruk oli 10-aastane.. Naomi üritab kõigest väest sõbrannat aidata ning teda perekonna juurest eemale saada. Lisaks sellele, et ta peab aitama seesmiselt väga katkist inimhinge, on ta samal ajal ka ise segaduses. Ta armastab üht noormeest, oma lapsepõlvesõpra.. kuid sel suvel armub ta uuesti, jalust nõrgaks võtvasse Maxi…

Lõpp.. oli minu jaoks väga üllatav. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis tegelikult oli kõik väga loogiline ning ma oleks pidanud seda ette aimama (eriti ühe lause pärast), kuid teos oli lihtsalt nii kaasahaaravalt kirjutatud, et mul polnud aega spekuleerida, kuidas kõik läbi saab :D

Mulle meeldis, kuidas kõik üles ehitatud oli. Peatükkides oli nii minevikusündmusi kahe kuu tagusest ajast kui ka Naomi lapsepõlvest, mil ta kohtas oma armastatut. Lisaks hetked vaimuhaiglast, kui ta omaette arutles, mis ta mõistusel viga on, hallukate ja kahtlaste unenägude nägemine ning sessioonid/loo rääkimine arstiga.

Ühesõnaga.. “Haruta mind lahti” on väga kurb lugu ühe noore naise heitlusest iseendaga vaimuhaiglas ja sündmustest, mis ta sinnani viisid. Selline mõnusalt põnev raamat, mida ei saanud enne käest panna, kui see läbi oli.. Super :)

You Might Also Like

6 kommentaari

  • Reply pastaccas 7. mai 2015 at 19:03

    Ise lugesin ka seda "Haruta mind lahti" ja samamoodi ühe jutiga läbi sest nii põnev oli lihtsalt :D
    "Ei.Tohi.Magama.Jääda" ja "Nurka aetud" olid minu jaoks samamoodi paeluvad.

    • Reply mesiliis 7. mai 2015 at 19:08

      Ooohh, lugesin mõlema tutvustused läbi, tunduvad ülipõnevad, võtan kindlasti järjekorda :D

    • Reply pastaccas 8. mai 2015 at 18:20

      Need on tõesti head raamatud. Mõlemat lugedes oli väga raske käest ära panna, aga noh… magamine ja muud asjad tulid ette :D

  • Reply Anonymous 10. mai 2015 at 07:22

    Tõmbasin, lugesin ja ei saanud pidama enne kui viimase lehekülje pöörasin.
    Tänud meeldiva lugemise eest! :)

    • Reply mesiliis 10. mai 2015 at 08:06

      Palun palun, rõõm kuulda, et meeldis :)

  • Reply Efka 13. mai 2015 at 12:19

    Ma ju tahan nüüd teada, mis juhtus lõpus :)

  • Leave a Reply