kohvik O Põltsamaal

Mõni päev tagasi sattusime Märdiga Põltsamaalt läbi sõitma. Kuna kõhud olid tühjad, otsustasime soovituste peale Kohvik O‘st läbi käia. Esiteks olen ma natuke hämmastunud, kui ilus Põltsamaa on (ma pole seal kunagi käinud), teiseks olen hämmastunud, kui head me tellitud söögid olid.

Kohvik ise asub sellises..natuke mittemidagi ütlevas majas, alguses ei pannud tähelegi, et seal söögikoht oli, sest see tundus tavalise elumaja moodi olevat. Seest oli kõik aga mõnusalt hubane ja tagumine külg koos terrassiga avanes ilusasse parki. Asukoha poolest olen kahevahel. Ühelt poolt hea, et see asub kohe suure tänava ääres, ei ole (eriti võõrastel) palju seiklemist. Teisalt aga on terrassi ühel poolel istudes autotee kuidagi.. liiga lähedal.

Mulle hullult meeldib, kui söögikoht hoiab ühtset stiili või joont lõpuni välja, ka igasugustes detailides. Sellised boheemlaslikud iga-tool-eri-moodi kohad mulle ei istu. Kohvik O’s ei tundunud aga miski juhuslik või suvaline, domineerivaks detailiks oli musta värvi kasutus. Olgu selleks siis siseruumides olev sein, armsa sõnumiga sildid õlipudelikestel või teated seintel. Isegi salvrätid ning kastmekausikesed olid musta värvi ja läksid nõudega kokku! Tavaliselt ongi see, et suuremad asjad ja sisekujundus tehakse viimase peal hoolikalt ära ning toidunõud, söögiriistad ja sellised piiisikesed detailid jäävad unarusse.

Samamoodi oli äge, kuidas terrassi juures oli laste mänguväljak ning sinna kõrvale oli kahe puu vahele ka lauake toolidega asetatud. Päris hea mõte, sest nii said vanemad rahulikult võsukesi jälgida, samal ajal ise süüa ning samas ei jooksnud lapsed ema-isa juurde minnes teiste laudade vahel. Win-win.

Söögist rääkides, siis Märt tellis endale parmesanikana prae. Natuke mekkisin ta taldrikust üleküpsetatud kartuleid ning need olid niiiii head, et ma olin korraks päris kade. Ausalt, kui keegi teab, kuidas täpselt selliseid teha, siis olen üks suur kõrv!

Endale võtsin Verdure salati kanaga, mis ületas igasuguseid ootusi. Olen märganud, et tavaliselt tuuakse salatina taldrikutäis “maltsa”, mille sees natuke tomatit, kurki, paprikat ja ehk veel mõni lisand. Seekord oli mu taldrikus esindatud aga kõike- šampinjonid, tomat, kurk, paprika, sibul, türgi oad, suhkruherned, suvikõrvits, porgand ja raudselt midagi veel..

Mulle meeldis, et köögiviljad olid mõnusalt krõmpsuvaks jäetud, sest kui on midagi, mida ma ei salli, siis on need lödid porgandid :D Ainus väike “viga”, mille võiks välja tuua, on see, et mõned tükid olid natuke liiga suured ja kohmakad. Aga see ilmselt mu enda mugavuse viga, sest ma ei viitsinud nuga kasutada :D

Mina tahaks igal juhul sinna ainuüksi nende kartulite pärast tagasi minna ja see salat oli ka üle pika aja üks parimaid, mida saanud olen. Sellega suudab võistelda ilmselt ainult Kapriisi tandoorikana salat. Kahju ainult, et Põltsamaa nii kaugel on ja sinna üldse ei satu.. Minu poolt küll thumbs up!