omadega rabas

14. juuni 2015

Miskipärast on mind väga pikalt kummitanud mõte teha mingi väiksema seltskonnaga üks rabamatk. Naljakas, sest kooliajal ma ei talunud selliseid väljasõite üldse. Või noh, lõbus oli alati, aga seda looduse ilu ma hinnata ei osanud. Nüüd aga tahaks kõik kohad, kus vanasti ekskursioonidel käidi, üle vaadata :D


Algselt oli mul plaan matkama minna lumega. No teate, termos kuuma kohviga, mõnusad inimesed, lumi saabaste all krudisemas ning hiljem viinerite kärsatamine ja sooja saamiseks väike snaps. Isegi RMK matkaonnides külmaga ööbimine tundus nii ahvatlev. Nii kahjuks aga ei läinud (tuleval talvel!). Selle asemel rääkisin mõne inimesega, kes kohe plaanist kinni haarasid. Meid oli täpselt nii palju, et saaks ühe auto (Märdi isa väikebussiga) minna. Laupäeval ärkasingi kell kaheksa üles, et meile võileibu meisterdada ja pirukaid küpsetada. Sihtpunktiks oli Meenikunno raba matkarada Põlvamaal.




Kuigi ilmateade lubas sooja 28kraadi ning lauspäikest, siis tegelikult oli maru pilvine. Paar korda isegi tibas õrna seenevihma. Iseenesest hea, sest väga kuumaga poleks eriti kõndida viitsinud.

Meie matka esimene osa algas Päikeseloojangu maja juurest (mis imeline nimi!), laudtee viis mööda raba edasi, maastik vaheldus ning nägime paari peegelsiledat laukajärve. Allan võttis enda kanda õpetaja rolli, luges teadetetahvleid ning määras taimi kindlaks :D


Üks iiiimeilus vaatepilt. Ma olin nii kindel, et laugastes küll keegi ujumas ei saa käia, 
aga näed siis, isegi supluskoht oli tehtud :D


Peatuspaiga tegime Liipsaare vaatetorni juures. Ronisime megajärsust trepist üles ja nautisime vaadet. Kui raba pool oli selline tuhmim, siis metsa-alune oli nii.. erkroheline :D


Seal on ka super koht pikniku pidamiseks, olemas on nii varjualusega pingid, grillimiskoht, puukuur, kuivkäimla kui ka metsaonn. Kuna väliala oli juba hõivatud, pidasime “pikniku” just väikeses majakeses. Siinkohal tahaks öelda, et kõik, kes neid maju/onne kasutavad, võiks enda järelt ikka ära ka koristada. Näiteks leidsime ühe suure kannu, mille sisse oli keegi nuudleid teinud, aga ära puhastanud seda polnud… päris kole vaatepilt. 


Teine pool rajast, mis tagasi Päikeseloojangu maja juurde viis, kulges läbi metsa. Tegelikult oleks ka seal olnud palju vaadata, aga tee ääres olid hiiglaslikud kuklasepesad ning terve rada oli neid täis. Ehk kui sekundikski seisma jäid, ronisid nad juba mööda sääri üles. Ei pea mainimagi, et selle teekonna läbisime rekordkiirusel :D



Kuna Meenikunno matkarada oli umbes kuus kilomeetrit pikk, tahet ja jaksu meil aga oli, vaatasime üle ka lähedal asuvad Rebasmäe allika ning Ilumetsa meteoriidikraatri. Allikas oli nii külm, et tõmbas sõrmed krampi (kuulduste järgi). Kes kortse tahtis siluda, tõmbas näo veega üle, ma jätsin selle mõneks teiseks korraks :D



Põrguhaua meteoriidikraatri juurde viis laudtee, mille ääres seisid ägedad puukujud. Kraater ise.. noh, ma ei tea, oli suur ja võimas küll, aga ma mäletasin seda kuidagi teisiti, kui gümnaasiumi automatka ajal sinna sattusime :D



Vaatamisväärsustega ühel pool, otsisime poodi, kust saaks grillimiseks süüa osta ja jõudsime lõpuks Orava.. alevikku? Kõik sattusid vaimustusse uhkest “Takeaway coffee” sildist, sest noh, kui juba see on olemas, siis järelikult kõva koht. Kahjuks polnud seda takeaway-ust nii kaua avatud, et selle ümber olid ämblikuvõrgud. Kaval turistimeelitus samas :D

Algne plaan oli maanduda Mustjärve äärde, kus on samamoodi mõnusad varjualused, lauad ja restiga grillimispaik. Kahjuks olid aga nii see, Rebasmäe kui ka Valgejärve platsid hõivatud. Viimases hädas läksime tagasi Liipsaare vaatetorni juurde, mis vaba oli ja kus me oma kodinad lahti pakkisime. Oleks tahtnud küll järve ääres olla, aga samas polnud ilm nii palav ka, et oleks väga kahju olnud.



Mõned tunnid veetsime grillides, süües ja Erkile piire õpetades. Äkki olid kõik ühel meelel, et võiks asju vaikselt kokku hakata panema ning kahe minutiga olid kotid pakitud. Sel korral me ööseks küll ei jäänud, aga juba on plaanis võtta ette paaripäevane tripp Lahemaale ning korralikult ikka metsaonni võlusid kasutada.


Tegelikult need RMK lõkkeplatsid ja metsaonnid on minu arust niiii vinged, ülihea idee midagi sellist keset metsa ehitada.. Kahjuks aga on vist üsna õnnemäng, kas nendesse kohtadesse ka löögile pääseb. Eriti suvel ja nädalavahetusel :D 

Igastahes, sellist mõnusat väikest matkapäeva soovitan küll kõigile. Rada on piisavalt lühike, et ei hakkaks igav, aga samas piisavalt pikk, et saaks öelda “käisin matkamas” :D Lisada siia juurde hea seltskond, piknik värskes õhus ja Eestimaa avastamine, siis noh.. mis veel üheks ilusaks laupäevaks vaja?

You Might Also Like

15 kommentaari

  • Reply Maria 14. juuni 2015 at 16:50

    Tead, ma olen niiiii kade, et sul on selline seltskond, kes kohe tahab matkata ja niimoodi seigelda! Ma unistan kogu aeg sellistest raba-metsamatkadest ja tahaksin millalgi selle Oandu-Ikla matkatee läbi teha, aga mitte keegi ei viitsi kunagi kaasa lüüa :D

    • Reply mesiliis 14. juuni 2015 at 17:00

      Tegelikult olen ma ise ka meeldivalt üllatunud, et kõik nii hakkajad olid, ma olin valmis selleks, et pean korralikult neid pinnima :D

  • Reply Anonymous 14. juuni 2015 at 17:40

    Nii tore, et keegi katsetas ette ära, et kas tasub minna või mitte :D Ma olen ka tükk aega mõelnud sellise reisu peale. Nii mõnus lihtsalt! Igal juhul teeb selle reisi ära!

    • Reply mesiliis 14. juuni 2015 at 17:49

      Muidugi tehke! :D Jalga soovitan kindlasti kinnised jalanõud panna, sest metsaraja peal oli neid kuklasi ikka meeetsikult :D

  • Reply Miss Fanciful 14. juuni 2015 at 18:04

    Minu teada saab neid RMK majakesi ette ka bronnida enda jaoks.. Suuremaid…. Aga need muidugi maksavad ka siis :P

    • Reply mesiliis 15. juuni 2015 at 09:21

      Nood on veits uhkemad ka, aga kuna neid metsaonne igasuguste puhkealade ümbruses päris palju, siis vast ei pea broneerima :D

  • Reply Kadi Eller 14. juuni 2015 at 18:15

    Mul tuli ka nüüd suurem tahtmine minna rabamatkale. Eriti veel, kui ilmad on sellised, et kõlbaks ka vees ära käia :D

    • Reply mesiliis 15. juuni 2015 at 09:21

      Jaaaa. Me ikka mõtlesime, kas minna veel korra rabateele, et seal laukas ära käia.. aga noh, oli ikka veits jahe ilm :D

  • Reply lihtsaltmelon 15. juuni 2015 at 07:41

    Ma ei kujutaks oma elu ette vist ilma RMK-ta. (Muide neil on äpp ka! Väga mugav kui olla mitmepäevasel tripil.)
    Mulle üldse ei meeldi teha suvalises kohas lõket. Alati kardan, et siis panen terve metsa põlema ja üldse.. kole on ju. Ja rmkl on veel lisaks olemas puud jne ja isegi kaetd lõkkekohad vihmaste ilmade jaoks. Ilma RMK-ta ei oleks ma elus sattunud vist pooltegi nende järvede äärde kuhu olen sattunud, sest lihtsalt olen otsinud telkimiskohta. Ja kõik on olnud imelised (Peale ühe maailma kõige kriipima koha, kus lõpuks kuskil telkimisala ei olnudki ja kogu infokaart oli vale O_O).
    Samuti need matkarajad… Palju ägedam kui kuskile suvalisse metsa huupi minna vaatama. Rajad tavaliselt ikka ilusamad ja mõttestatumad, mitte päris suvalistes kohtades. Oh kus ma tahan nüüd metsa tagasiiiiiiiiiiiiiiiiii!

    • Reply mesiliis 15. juuni 2015 at 09:24

      Need kohad on jaa väga mugavad. Ei pea muretsema, kus süüa või kus süüa teha. Olemas on käimla ja no, superluks :D

      Mu arust on telkimine üldse kriipi, kõik need öised metsahääled ja puha, aga samas see teebki asja põnevaks :D (Ma megapalju muidugi selliseid "Vale pöörde" taolisi õudukaid vaadanud).

      Aga jah, suvaliselt nii ei oskakski kuskile minna, rajad on kõik netis üleval, sageli koos piltidega, et noh, kindlam tunne :D

  • Reply Anne-Mai 15. juuni 2015 at 09:00

    Mõned tunnid veetsime grillides, süües ja Erkile piire õpetades.
    Mingi intervention?:D

    • Reply mesiliis 15. juuni 2015 at 09:20

      Ahahaha, ei :D Me tegime seal kõik igasuguseid (ka kohatuid) nalju, aga Erki oli alati see, kes nalja liiiiiga kaugele viis, et noh, ei tunnetanud piire :D

  • Reply Carolin 16. juuni 2015 at 07:52

    Orava takeaway kaitseks võin öelda, et eelmisel suvel läks see kohalike oma ülesehitatud poeke põlema ja siiani ei ole seda avatud, seet kahjum oli suur ja taastamiseks kuluks palju. Seega seda vist ei avatagi.

    Aga meenikunno on üks mu lemmikraba:))))

    • Reply mesiliis 16. juuni 2015 at 11:26

      Oii, sellest polnud aimugi, väga kahju :(

      Jaaa, see on nii mõnus tsill koht :)

  • Reply kakerdaja raba novembris – Mesiliis 17. nov. 2015 at 16:49

    […] värske õhk ja head sõbrad, siis tulemus on suurepärane! Suvel avastasime oma seltskonnaga Meenikunno raba (link), seekord võtsime teekonna ette veidi kaugemale ning sihtkohaks sai Kakerdaja […]

  • Leave a Reply