danger! danger!

6. sept. 2015

See on teada värk, et kui kirjutatakse mingil teemal popp blogipostitus, mis saab palju vastukaja, siis tuleb riburada pidi järgi veel kümme sama sisuga sissekannet. Ma ei teagi, kas ajendiks on see, et tahetakse ka oma arvamust avaldada või aetakse hea teemaga taga rohkem lugejaid (ise teen praegu sama :D). No näiteks on praegu valitsevateks postitusteks “Back to school nipid”, “Blogimisnipid” ja “Blogimise ohtlikkus”.

Mul pole midagi selle vastu, et lugeda ühest teemast mitut eri vaatenurka, kui need on ära põhjendatud ja argumenteeritud arvamused. Marina sissekanne, millest kõik alguse sai, on minu arust just selline. Head argumendid, ladus jutt ning tõstab võib-olla natuke ka teadlikkust.

Kahjuks vallandas see paljusid samalaadseid postitusi, kus kõik dramaatiliselt ahastasid ja esmase reaktsioonina kohe blogi kinni tahtsid panna. Ma nüüd muidugi ei saa kõigist sel teemal blogijatest rääkida, sest võimalik, et ma pole kõiki postitusi lihtsalt lugenud. Neid, mida olen, võib aga põhimõtteliselt kõiki ühte patta panna ja minu arust on nende puhul tegemist täieliku ülereageerimisega. Minu ainus mõte lugedes oli: KUS TE VAREM OLITE :D?

Nagu ausalt, kas varem, avalikult blogides, linki erinevates foorumites ja kommuunides ja suhtlusportaalides jagades ei tulnud tõesti selle peale, et okou, äkkkki on see natuke ohtlik? Kas tõesti oli selle “silmiavava” avastuse jaoks vaja kellegi blogipostitust ja tema näpuga viibutamist? Kas te varem polnud kunagi kuulnud ohtudest, mis varitsevad siis, kui kirjutate kuskile (nt kas või facebooki) avalikult ja täpselt, millal kodust ära olete, kuhu lähete jne. Ja nüüd siis järsku on kõik ehmunud ja kustutavad pilte/muudavad nimesid/hakkavad ettevaatlikumalt kirjutama.

Ja näiteks see laste eksponeerimine.. okei, paljud toovad põhjuseks nüüd, et ei taha, et tulevane tööandja tema beebipilte leiaks vms. Esiteks- kui blogi pole just megapopulaarne, siis pealetulevate piltide hulk on nii suur, et võimalus, et tulevane ülemus need pildid leiaks, on päris väike. Teiseks.. ärge siis pange üles neid pilte, mis lapsele piinlikkust tekitatada võivad :D

Mina loen heameelega teiste elust-olust ja vaatan veel parema meelega pilte. Kui need on maitsekalt tehtud ja ilusad (mitte alasti laps a’la poriaugus, pudrune nägu või sassis ja räpane taust), siis ma küll ei näe põhjust, miks sellised pildid peaks tulevikus takistuseks olema.

Isiklikult olen näiteks täielikult nõus Mirjamiga ja tema kommentaaridega Marina postituse all. Sest igasuguste ohtudega, mis võivad selle hobiga kaasneda, tuleb arvestada ka blogiväliselt. Kommentaarides toodi välja, et blogija ähvardamise eest on saadud karistada (Soomes) ja ühel Eesti blogijal on samamoodi jälitaja, kelle pärast politseisse pöörduti… Aga ähvardatakse, jälitatakse ja hirmutatakse ka täiesti tavalisi inimesi. Äkki peaks siis üldse internetist eemalduma? Kõike võib juhtuda. Võib juhtuda ka siis, kui mitte avalikult kirjutada.

Ehk tõesti, et avalikult blogijad teevad end ise veidi haavatavamaks, aga samas ei näe mina küll mingit suurt ohtu. Eriti nii pisikeses riigis, kui seda on Eesti. Võib-olla peaks muretsema pigem suured-tuntud blogijad, kes enamasti avaldavadki vähem infot, aga praegu näib, et kõige rohkem tekitab see teema vastukaja blogijates, kes oma teekonda blogimaastikul alles alustanud on..

Ma loodan, et ma ei mõju nüüd väga kurjana, aga ausalt… ajas naerma küll, kuidas nüüd järsku inimesed avastasid, kui ohtlik võib avalikult kirjutamine olla, nagu varem poleks selle peale tuldudki :D

You Might Also Like

40 kommentaari

  • Reply mallu 6. sept. 2015 at 10:09

    Nõustun :D

  • Reply jaanika o. 6. sept. 2015 at 10:26

    Ei maksa jah mingit draamakuningannat mängima hakata nüüd mõnel. Pigem arvan, et siin on mängus hoopis teised põhjused, see oli vaid ettekääne, et see jama ära lõpetada:D

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 10:31

      No sellesmõttes, et kui keegi tahab oma blogi kinni panna, sest tunneb, et on end liiga palju avanud, siis selle vastu pole mul midagi, see kõigi enda sisetunde küsimus. Aga pigem on naljakad sellised inimesed, kes nagu alles nüüd järsku ärkasid, et ohoh, internet on ohtlik. :D

  • Reply tudengiraport 6. sept. 2015 at 10:29

    Nooguan ka takka. Blogijatel on muidugi veidike suurem võimalus selleks, aga tõesti see, et inimesed EI mõtle sellest, mida nad kirjutavad ja avaldavad, on mõnes mõttes ikka väga hämmastav. Või siis "ainult sõbrad näevad". Aga kui nägevaid sõpru on juba mitukümmend, siis alati on võimalik, et keegi sõber miskitõttu jagab. Ja FBs on eriti lihtne ainult ühele kindlale grupile mõeldud pilt paari klikiga avalikuks tekitada.

    Mulle ei meeldi absoluutselt postitada (ei FBs ega blogis ega kuskil mujal), et nüüd ma kinos ja nüüd ma lähen viieks päevaks reisile ja nüüd on mu töögraafik nii jube, et olen iga päev 8.00-15.00 kodust ära jne. Kui tahta sellist infot jagada või kasvõi reisipostitust teha, siis saab kõike reeglina ka takkajärge teha.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 10:37

      Ma ise mõtlen, et iga arukas inimene ei jaga mitte kuskil oma aadresssi ega seda, kuna täpselt on elamine tühi, olgu tal blogi või mitte :D

      Ja noh, kui inimene peab blogi, on nagu normaalne, et ta on juba igasuguste ohtudega eos arvestanud ja vastavalt sellele kirjutab, mis tahab. Okei, võib-olla 10aastastel pole sellist ohutunnet veel, aga teistel nagu võiks ju olla.

      Aga jah, suurt vahet pole, kas postitada blogis või facebookis või kuskil mujal internetis, avalikkuse ette võib see alati jõuda..

    • Reply tudengiraport 6. sept. 2015 at 10:49

      See jah oluline osa, et sa võid tegelikult avaldada ja kirjutada mida tahad, aga siis arvestada vastavalt ohtude ja riskidega, mis kaasneda võib. Olukord, kus inimese maja tühjaks varastatakse, samas kui ta ise on kuu aega jaganud infot, et "Iga kolmapäev, reede ja pühapäev olen see ja see kell BodyPumpis teises linna otsas" ja paneb veel update'i ka, et nüüd kohal on… Sellest olukorrast on küll kahju aga samas ei saa öelda, et oleks antud kõik, et vältida. Õnneks küll väga selliseid juhtumeid ei tea.

      Ohutunne on ka selline, et saab vahepeal peast kinni hoida… 10aastastel võib mõnes mõttes juba rohkem olla, sest nad põhimõtteliselt kasvavad koos internetiga üles. Aga nt lapsevanemad, kes tegelikult netimaailmast suurt midagi ei tea, lubavad samal 10aastasel FB teha (ja ei jälgi, mis seal toimub või mida tehakse) või siis ostavad rõõmsalt GTA V, see paneb veel rohkem peast kinni hoidma, et "Mis mõttes?"! See aga hoopis teine teema… :D Alustan aiast rääkimisega ja lõpetan aiaauguga.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 10:57

      Internet on üks ohtlik paik, kui seda hoolimatult kasutada. Loomulikult peaks ka blogijad olema ettevaatlikud, mida nad avaldavad, millest kirjutavad ja mismoodi. Samas ma ei leia, et see nii hull oleks, et kõik peaks pabinas olema, üldse blogimise ära lõpetama või kõva tsensuuriga kirjutama. Ühelt poolt saan ma aru, et blogijad panevad end ise veidi haavatavamasse olukorda, jagades rohkem isiklikku infot, aga samas saab vabalt piltidega enda elust kirjutada nii, et ei jagata sellist infot, mis võiks blogijat ennast kahjustada. Sest olgem ausad, kui keegi tahab mingit konkreetset inimest ahistada-jälitada või tema kohta kõike teada saada, siis pole vahet, kas tal on blogi või ei. Facebook, igasugused juhututtavad jne annavad vahel isegi rohkem infot :D

      Noh jah, seda küll, et lapsed kasvavad internetiga üles. Pidevalt räägitakse igasugustest ohtudest, seda enam peaks vanemad rohkem laste netikasutusel silma peal hoidma. Mina oma tuleviku laste puhul näiteks ei karda niivõrd seda, et minu postitatud pildid neile kahjuks tulevad (mis ülemus ei palkaks kompetentset inimest paar armsa beebipildi pärast??), vaid seda, et nad ise postitavad endast poolalasti purjus peopilte :D:D

    • Reply tudengiraport 6. sept. 2015 at 11:44

      Seda kindlasti, et ei pea nüüd hakkama kõike kinni panema ja iga teist sõna kustutama. Aga vähemalt see praegune hüsteeria on selles osas hea, et paneb inimesi mõtlema, mis toimub.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 11:56

      Seda küll, a mu jaoks ikka natuke imelik, et alles nüüd avastatakse seda :D

  • Reply Kati 6. sept. 2015 at 10:31

    Mina olen ka nõus. Ma kujutan ette, et jah, Mallu, Miiu, Britt ja mõned veel, kel on seal vaatajaarvud laes, aga teema ongi üle võtnud juba täiesti väikesed ja algajad blogid, kelle vaatajanumbrid on kahe aastaga ehk Mallu kuu numbriga täis :D.

    Mina enda jutu ja pildid (eriti laste omad) filtreerin sada korda enne avaldamist läbi ja laste piltidele panen märgi ka peale. Sest ma teadsin ohtudest ka enne :D

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 10:41

      Neil jah natuke "hullem" seis, aga samas.. ma ei leia, et nad oleks midagi kirjutanud, mis tõstaks nende ohuprotsenti nt tavainimese omast, kes on facebookis aktiivne. Mõni jagab seal avalikumat infot, kui blogijad :D Kõik ohud on samad, vahet pole, kas on inimesel blogi või ei. Võib-olla jälitajatel ja ahistajatel on elu veidi lihtsamaks tehtud, aga no ausalt, kes tahab ahistada, saab seda teha ka ilma blogi jälgimata :D:D

      See filtreerimine on täitsa okei ning isegi vajalik. Kui panna valimatult kõik pildid üles, siis tulevikus võib see jah natuke piinlikkust tekitada või kuidagi kätte maksta. Aga nt ma ei saa aru neist, kes nüüd äkki leiavad, et panevad edaspidi ainult pilte, kus lapse nägu näha pole (et seljast või?). Nagu, miks siis üldse blogida?

    • Reply Kati 6. sept. 2015 at 12:01

      Jup, ma pigem võrdlesin lihtsalt numbrite mõttes, et neil nendest sõna võtnutest võib see oht leiduda.

      Vat, jah, sellest ma ka aru ei saa, kust nüüd kõik enda lapsi piltidel peitma hakkasid :D.

  • Reply kaur 6. sept. 2015 at 11:52

    1) Nõus.

    2) Aadressidest. Esiteks – pisikeses Eestis leiavad kõik ükskõik kelle nkn üles. Teiseks avaldavad su aadressi teised; minu koduaadress sisaldub nt mõnes Tallinna haldusaktis ja on seega kõigile igaveseks avalik. Kunagi olid olemas telefoniraamatud, kus kõikide telefoni-omanike aadressid täiega avalikud, osa neist on endiselt netis olemas, minu leiab nt https://www.1182.ee/otsing?what=viru+au&page=6 lehelt. Igatahes on mu kodune aadress mu kodulehel alates aastast 1996 kõigile lahti olnud ja ma ei näe, et see mu elu kuidagi ohtlikumaks teeks.

    3) Mida mõelda haavatavuse all?
    Isikuvastased kuriteod on Eestis nii harvad, et mingit statistikat "blogijad vs muud" ei eksisteeri.
    Kui sellist statti tegema hakata – keskmine blogija on kõrgharidusega naine ja tõenäoliselt on ta elu statistiliselt ohutum kui ühiskonnal keskmisel.
    Kurjategijad on enamast niikuinii ohvri tuttavad või sugulased ja teavad mitte vaid ohvri aadressi, vaid kõike.

    4) Laste piltide üle on tööandjal hea meel. Abielu ja lapsed kinnitavad, et inimene on võimeline pikaajaliseks suhteks ja sellega kaasnevateks kohustusteks ja see on puhtalt positiivne.

    Samas ei ole mõtet pahandada inimeste üle, kes "ootamatult" maailma avastavad. Kõik on millalgi noored – ja avastavadki – ja väljendavad seda – ja see on täiesti normaalne. Ja kus mujal veel oma mõtteid läbi mõelda ja avaldada kui mitte iseenda blogis :)

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 12:03

      Olen sinu kommentaariga nõus :)

      Just see, et Eesti on nii väike ja kui keegi tahab mingi X inimese kohta midagi teada, siis infot saab ka ilma blogita. Samamoodi, et pole statistikat blogijad vs muud. Selle Soome blogija kohta oligi näide seetõttu, et pandi suure kella külge, kuna ta avalikult kirjutab ja "ise kutsus kurja kaela", aga samas täpselt samu asju juhtub ka tavainimestega.

      Mina pean haavatavuse all silmas pigem seda, et ma avan tee iseendani võhivõõrastele inimestele. No näiteks, kui mul blogi ei oleks, siis ilmselt inimesed Tartust kaugemal mind nii ei teaks (pean siis silmas neid, kes mu blogi ka loevad :D). Et ühesõnaga, ma kutsun ise võõrad inimesi endale ligi. Aga mu arust ei saa kuidagi öelda, et blogimine oleks ohtlikum kui mujal sotsiaalmeedias figureerimine. Kiusajad-ahistajad-kurjategijad on alati eksisteerinud. Kui midagi peaks juhtuma, siis ma kahtlen, et määravaks faktoriks oleks blogi omamine.

      Noh..samas kui "ootamatult" maailma avastavad inimesed on kõik juba teismeeast väljas ja pigem täiskasvanud, siis on küll natuke veider. Aga selles on sul õigus, et kus mujal ikka mõtteid avaldada, kui mitte isiklikus blogis :)

    • Reply kaur 6. sept. 2015 at 13:30

      Ma olen 45 ja muudkui avastan maailma edasi – mis teha, maailm on lihtsalt väga suur :)

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 14:04

      Hehh, ma ei tea, miks, aga ma arvasin kogu aeg, et oled 30-35aastane.. Aga tõsi ta on, maailm on suur küll :)

      Muuseas, sinu kommentaariga täitus mul blogis 3000 kommentaari! Niiet aitäh selle eest :D

    • Reply Kati 6. sept. 2015 at 14:36

      Ma kusjuures ka arvasin (vanade tutvuste kaudu ;) ), et Sa Kaur noorem oled. :D

    • Reply kurinurm 6. sept. 2015 at 15:51

      Eestis on kaks Kaur Virunurme.
      Too teine: https://www.facebook.com/kaurviru
      Mina: https://www.facebook.com/kurinurm

      Too teine on minust kõvasti noorem, ehk tunnete just teda. Tundub tore inimene olema :)

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 15:59

      Kati kohta ma ei tea, aga ma sind nii täpselt ei tea (st nimeliselt ja facebookist). Vanuse "otsustasin" oma jaoks siis, kui esimest korda su blogi sirvisin. Aga kuna ma seda nii hoolikalt ei loe, et täpsemalt teaks, siis jäigi selline arvamus :)

    • Reply Kati 6. sept. 2015 at 21:16

      Jep, ma panin nimega puusse :D.

    • Reply Eveliis 9. sept. 2015 at 13:29

      Sry, et teemat ebaolulise kommentaariga risustan, aga ma arvasin ka, et sa, Kaur (ja mitte see teine), oled minuvanune ehk siis 34-35. Nüüd mõtlen, et huvitav miks. Ja et kas see on kompliment või mitte.
      Mis aga antud teemasse puutub, siis olen Kauri kommentaariga täpselt sama meelt. Ma muidugi pean ütlema, et ma ei tea absoluutselt mitte midagi sellest nö paanikast, tundub nagu oleks ma kivi all elanud või vbla ma muidugi ka ei loe neid blogisid, kus paanika tekkis:)

    • Reply mesiliis 9. sept. 2015 at 14:01

      Hehh, täitsa huvitav, mis mulje internet inimesest jätta võib :D

      Ma üldiselt ka neid ei loe, aga kuna Blogipostituste reklaamigrupis jagati üksteise järel selliseid üledramatiseerivate pealkirjadega postitusi, siis pidin peale klikkama :D Ja noh, ma ei tea, kuidas seda ilusalt öelda, aga enamasti olid nö draamatsejad just sellised, kelle blogil on vähe jälgijaid/kes alles on blogimist alustanud ja kes pole üldse nii tuntud. Seda naljakam oli lugeda, et suured "tegijad" võtsid asja tsillilt ja siis inimesed, kellel jälgijaid paar-kolm said šoki, et isssand nüüd hakatakse neile käru keerama vms.

    • Reply Eveliis 10. sept. 2015 at 07:39

      Pean vist ka selle grupiga liituma, sest muidu ei tea üldse, mis blogimaailmas toimub:D

      Jah, see on täiesti huvitav, et internetist võib hoopis teine mulje jääda inimesest. Jälle teemast välja, aga kunagi luges filmidele tekste peale Toomas Lassman (sry kui nime valesti kirjutasin). Tema hääle järgi olin ma teda alati pidanud seksikaks, pikka kasvu, natuke jamesbondilikuks tüübiks. Ütleme siis nii, et olin ikka üllatunud küll kui lõpuks ka nägu häälele juurde tuli:)

    • Reply mesiliis 11. sept. 2015 at 07:54

      Sealt leiab jah igasugust lugemist :D Nii uusi ja põnevaid blogijaid, kui "appi-mis-ma-just-lugesin-"postitusi :D

      Haha. kusjuures, mul oli sama arvamus ja hilisem reaktsioon. Ettekujutlusvõime on väärt asi :)

  • Reply Aili A 6. sept. 2015 at 14:43

    Ma imestasin mis kulutulena see hirm korraga levima hakkas, justkui nüüd oleks kõigile selgeks saanud mis kõik blogimisega kaasneda võib. Mina enda jaoks ei avastanud nagu mingeid uusi hirme, sest kõik mis kirja panen ja pildid avaldan, olen juba arvestanud erinevate ohtudega. Ja nagu eelnevalt oli jutuks, siis valitseb oht igapäevaselt ka väljaspool Internetti. Ilmselt palju suuremgi kui me tegelikult aimame.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 15:07

      Mind ka hämmastas, et nii järsku tuli paanika, nagu varem poleks sellele mõeldudki. Marina postitus oli hästi argumenteeritud ja mõeldud pigem väikese meeldetuletusena, aga et sellest selline hirmulaine tekib, poleks küll osanud oodata :D

    • Reply Marina 6. sept. 2015 at 15:30

      Teate, ma hoian siiamaani oma peast kinni ja imestan, et ühest väikesest infojupist selline paanika tehti. Pole ime, et riikide valitsused rahva eest igasugust olulist infot varjavad, sest tõenäoliselt oleks paanika käigus surijaid rohkem kui teadmatuses elades.

      Minu eesmärk oli lihtsalt väike meeldetuletus nii endale kui teistele, aga nagu sa eespool välja tõid, siis võis see teema kuuluda ka " populaarsust tõstva " teemade gruppi.

      Ega ma oma blogi ei kavatse ka kinni panna, ikka mõistusega ja mõõdukalt.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 15:41

      Tõesti, kui väikest juba teadaolevat infot niimoodi paanikaks kasutatakse, mis siis veel salajasega tehakse… :D

      Iseenesest sinuga ma nõustun, et tuleks olla ettevaatlik(um), sinu postitus oligi nagu meeldetuletus ja lihtsalt.. asjalik sissekanne igapäeva elust ja blogindusest. See, kuidas sellest aga kinni haarati ja paanikat tehti, et "Nagu Marina ütles, siis oleme kõik ohus ja panen oma blogi kinni", läks juba natuke üle mõistuse. Aga jällegi, tegu võis tõesti olla ka teema populaarsuses ning et kõik sellest kirjutasid.

  • Reply Britt 6. sept. 2015 at 15:08

    Minule tundub ka natukene kummaline, et alles nüüd avastatakse, et ohhooo..ei olegi üksi internetis. Tundub ju tegelikult üsna kergesti arusaadav, et kui pole just kutsetega kinnine blogi, võivad sinna otsa koperdada igasugused tegelased. Täiesti ilma blogi teadlikult reklaamimatagi. Rääkimata siis sellest, kui viimast tehakse.

    Inimestel on muidugi hirmutunnetus erinev ja samamoodi erineb ka see, kui palju end/lähedasi blogis eksponeeritakse.

    Mina olen ennegi öelnud, et mulle lisab teatavat turvatunnet Prantsusmaal elamine. St. kui ma ka mõne eestlase peaksin närvi ajama, julgen ma sügavalt kahelda, et ta raatsiks mitusada euri välja käia ja mind taga ajama tulla. Aga kunagi ei tea, eks.

    Üldplaanis arvan ma siiski, et kõike tuleb võtta mõistusega. Nii neid "hirme" kui ka enda isikliku elu avaldamist. Ehk siis absoluutselt kõiges ei maksa näha tonti, aga alastipilte endast/lastest ei tasu vast ka kuskile üles riputada. Ja siinkohal ei räägi ma isegi blogidest vaid nt. fb suletud gruppidest, mis tekitavad paljudes millegipärast liiga usaldusliku tunde.

    • Reply mesiliis 6. sept. 2015 at 15:17

      Ma ka ei tea, mis uus avastus see nüüd on :D Kui keegi tahab avalikult blogima hakata, siis peaks juba eos selgeks tegema, mis ohud kaasnevad ja kui palju ennast-lähedasi eksponeerida.

      Naljakas on see, et kõik kardavad nüüd avalikku blogimist, aga sellele ei mõtle, et sama palju infot (vahel rohkemgi) on saadaval ka facebookis ja mujal, kus kontod on. See kinnine konto (või grupp) ei ole tegelikult nii kindel midagi. No ainult siis on, kui seal pole reaalselt mitte ühtki pilti-infokildu. Mõne inimese kohta tean ma näiteks väga palju, isiklikest detailidest elamiskohani ja vanemateni välja, ainult nende Facebooki ja instagrami põhjal. Nagu ma enne ütlesin, siis kui keegi tahab X inimest jälitama-piinama hakata, siis pole blogi olemasolu üldse oluline. Eesti on nii väike, et iga vajaliku info saab naguniii kätte.

      Ja noh, see peaks olema juba kaine mõistus, et alastipilte või kompromiteerivat materjali ei panna kuskile netti üles, vahet pole, kas tegu on blogi või fb-grupiga :D

  • Reply katrihelenak 6. sept. 2015 at 22:27

    Mul oli sama reaktsioon- alles avastasite?

    Igal pool ju taotakse seda, et ei ole vaja igasugust infot avaldada. Samas ma tean ainult kahte blogijat, kes minu silmis avavad oma elu rohkem kui peaks. Üks siis see paljulapseline ja teine on see, kes oma seksuaalelu lahkab. Mallukas on näiteks väga popp, aga no mida ma temast tean rohkem kui näiteks mõnest väiksemast blogijast? Ma arvan, et see et ta mehel polnud 2 nädalat enne pulmi ülikonda ja et Mari talle peale pissis ei tee targemaks ühtegi kurjategijat.

    Muidugi on teine asi on laste piltidega. Neid ma nii agaralt ei jagaks. Isegi mitte selliseid, kus on teatud kohad kaetud. Mõni üksik on muidugi okei. Miks? Sest ma ei tea, kas mu laps tahab et terve internet teda täis oleks. Pedofiile ma ei kardaks (muidugi täie aruga inimene ei postita alasti pilte, aga pedofiilile sobivad ka ujukates). Need jobud võivad pildistada su last rannas, spas, basseini ääres jne. sa ei jõua kõige pärast muretseda.

    Ja kõige enam. NIIKUINII on kõik meie info internetis üleval. Mõni helge pea suudab selle kõik välja peilida. Seda tänu meie e-riigile. Haiguslood, hariduskäik, isikuandmed, pangakäitumine jne.

    Mina isiklikult ei jaga oma blogis teatud teemasid. Näiteks kus keegi mu pereliikmetest töötab, õpib või elab (täpset aadressi siis). Samuti ei räägi uisapäisa tulevikust. Näiteks et "lähen homsest kaheks nädalaks terve perega reisile". Üks asi on muidigi siis sellest räâkida kui lähed ûksi ja ülejäänud pere jääb koju maja valvama.

    Üle ka ei tasu mõelda. Ohud varitsevad meid igal pool. Tobe ju et "ma ei pea enam blogi aga samas päevitan solaariumis iga nädal".

    • Reply mesiliis 7. sept. 2015 at 10:49

      No isegi see, kes oma seksuaalelu lahkab, ei anna olulisi andmeid välja. Pluss päris pikalt oli ta üldse anonüümne :D Kuigi noh, mina isiklikult arvan, et sellisel teemal blogimine (eriti nüüd, kui nimi ja inimene on teada), on pigem kahjulik. Ma olen ka mõelnud, et ohohohoh, küll Mallukas annab endast palju infot… aga tegelt ei anna eriti midagi ju. See, kus ta laps lasteaias käib, kus töötab tema või Kardo, on nagunii väga hõlpsasti teada saadev :D

      Noh.. lapse piltide osas olen ma veidi eriarvamusel. Kõigil on miskipärast nüüd see hull moraal, et äkki lapsed ei taha neid pilte näha netis. Esiteks, kui on maitsekad ja ilusad pildid (näiteks nagu Britil), siis ma küll ei näe põhjust, miks need üleval ei võiks olla. Lisaks, kes teab, äkki siis, kui nad on juba piisavalt vanad, et aru saada, inimene enam ei blogigi ja infotulv on nii suur, et naljalt neid pilte ikka ei leia.

      Lisaks see vabandus, et äkki tulevane tööandja näeb… no ma tahaks näha ülemust, kes ei võta kvalifitseeritud ja asjalikku inimest tööle, sest kuskil on temast (ilusad) lapsepildid üleval :D

      Aga jah, selliseid elementaarseid asju, et ei ütle, kuna maja tühi jne, ei tohiks keegi öelda ja samas peaks kõik piisavalt targad olema, et seda mitte ka teha :D

  • Reply Merje S 7. sept. 2015 at 13:06

    Mina olin üks neist ülepaanitsejatest! :D

    Ma ei ütleks, et ma enne ohtudest teadlik polnud, aga kordamine ka paha ei teinud. Eelmine aasta panin ka just selle mõttega blogi kinni, aga kui ma õieti mäletan, siis ma polnud nii "avalik". See kirjutamine on paras nuhtlus – no kui alustad, siis lahti enam ei saa, hakkasin jälle pihta :D

    Selle aasta algul tuli ka korra blogi kinnipanemise tuhin, aga mõtlesin ümber. Kuna nüüd viimasel ajal on mulle tunduma hakanud(olen seda ka "küla pealt" kuulnud), et blogi hakkasid lugema inimesed, kes ei tundud huvi mitte ainult minu kirjutiste vastu vaid üritasid muud infot välja otsida. Eks mu oma süü ka, patrasin vahel liialt palju. Et "jälitajatest" lahti saada, oli lihtsam see blogi ära kustutada, siis ei leita mind enam üles :D Vahest on tutvusringkonnas selliseid naljakaid inimesi, võõrastest lugejatest pole mul midagi. Lisaks

    Ja noh, eks see laste netti tirimine on juba omaette teema. Ma ikka liialdasin ka vist veidi, oleks pidanud ses suhtes madalamat profiili hoidma.

    Ise olen ka loll, et reklaamisin end nii mõneski kohas. Parem on anonüümne olla ja kirjutada (sellevõrra saab veel avatum olla :D), sest endale see meeldib. Mitte, et inimesi kokku meelitada piltide näol ja tullaksegi lugema vaid sellepärast, et minu peret teatakse. Nüüd olen targem :) Kuigi oleks võinud algusest saati anonüümsena, või äärmisel juhul ainult endaga, piirduda.

    Mu teine pool oli üsna löödud, et blogi ära kustutatud, ta teadis ju et seda nautisin, ise ta luges seda muidugi harva. Kusjuures ta on paar kuud tagasi pidanud mu blogi pärast piinlikust tundma kui talle midagi selle kohta ütlema tuldi. Ses mõttes, et "sitateemades" on ta üsna konservatiivne :D Ma arvasin, et mu blogi loevad AINULT naised :D Ma ei viitsinud "väärt" infot vahelt välja kustutama hakkata. Ja ega see pere teiste liikmete blogist ära kustutamine midagi ei muuda, need kes siiani lugenud on, teavad ju niikuinii, kellega tegu. Olen ju teinud nii mõndagi, et tervet mu peret tänaval ära tuntakse :D

    • Reply mesiliis 7. sept. 2015 at 18:11

      Esiteks on mul väga kahju, et sa blogi kinni panid ja teiseks ei pidanud mina tegelikult sind selle paanitseja all silmas :D

      Sellessuhtes jah, et selliseid kordamisi võib olla ja tulekski olla, sest inimesed muutuvad mugavaks ja unustavad ohud ära. Aga samas käituda nii, nagu kuuldaks esimest korda üleüldse internetist, on ka naljakas :D Ja noh, see, kas blogitakse edasi või mitte, on iga inimese enda sisetunde otsus. Ma arvan, et Marina postitus panigi paljusid uuesti mõtlema blogimise üle üldiselt, mida sellega antakse ja vastu saadakse. Vahel leitaksegi, et on endast liiga palju võõrastele "ära antud", et tahaks omaette jälle olla. See on täitsa okei :)

      Ma oma postitusega pidasin silmas pigem neid, kes reaalselt kirjutasidki, et "Oii apppi, ma üldse ei teadnud, et nii võib juhtuda, tahan kohe ka blogi kinni panna/ pildid ära kustutada/ edaspidi lisada lapse pilte, et tema nägu pole näha jnejne. No umbes nii, et kohe on kõik hukas, röövlite armee ukse taga ning last hoitakse ka edaspidi keldris :D:D

      Mul elukaaslane seni oli ka üsna konservatiivne ja pigem eelistaks, et ma temast ei kirjutaks, aga kui nägi telekast, et Mallu sai pulmad tasuta, siis ütles "Kirjuta minust hästi palju, mõtle kasvõi asju välja, kui tahad!!!" :D Aga jah, kui avalikult blogida, sisi ei tea kunagi, kes su kirjutiste otsa koperdab ning kas nad loevad blogi siirast uudishimust ja kaasaelamisrõõmust (nagu mina) või lihtsalt nuhkimise eesmärgil.

      Igaljuhul on mul väga kahju, et sinu pere tegemistest enam lugeda ei saa, aga jõudu ja jaksu ikka :)

    • Reply Anonymous 9. sept. 2015 at 15:07

      MerjaS, loodetavasti Sa endale ikka blogist koopia tegid enne kustutamist. Kui ei, siis on küll väga kahju. Nii Blogger kui ka WordPress pakuvad ju väga häid koopiategemise võimalusi ja ka varjatud blogimise võimalusi.

  • Reply miiu 8. sept. 2015 at 21:14

    kirjutan ka alla ja ütlen ka omalt poolt kõigile ärkajatele tere hommikust. :D

    • Reply mesiliis 9. sept. 2015 at 11:16

      Sa ikka eriti varajane :D

  • Reply Liivi 9. sept. 2015 at 10:17

    Ma ei läinud paanikasse ega viitsinud Marina postituse all või enda blogis oma seisukohta jagada. Siin oleksin küll juba peaaegu kirjutanud kommentaari, mis oleks blogipostituse mõõdu välja andnud, aga panin kogemata lehe kinni ja sinna see läks. Las ta siis läks. :)

    Lühidalt öeldes on mul siiski kõik ikka enne vähemal või rohkemal määral läbi mõeldud ja midagi päris uisa-päisa ei avalikusta, kuigi mõnele võib vastupidine mulje jääda. See on juba see koht, kus inimesed tunnetavad erinevalt liigset avameelsust ja valehäbi, kuigi ometi on kõik elust enesest.

    Samuti ei põdenud ma, kui kirjutasin, et läheme kuuks ajaks Soome või oleme perega Eestis, sest mehe Soome korterist pole absoluutselt mitte midagi pänna panna ja meie kodu pole tühjana seisnud, kui meid pole. Mitte, et meil kodus oleks midagi väärtuslikku. :D See on ka see koht, kus ei tasu keskenduda vaid nendele faktidele, mis kirjas on. Ja meie tänaval on kahes majas käidud päise päeva ajal sees ning minu teada need majaomanikud blogi ei pea. Seega valvel tuleb olla kogu aeg. :)

    • Reply mesiliis 9. sept. 2015 at 11:15

      Õnneks on jah piisavalt ka selliseid blogijaid, kes võtsid asja ratsionaalselt ega hakanud kohe hulluma :D

      Mulle näiteks väga meeldib, kuidas sina oma blogis lastega olukorra lahendanud oled- ei kirjuta nimepidi, vaid neil nö hüüdnimed. Selline ettevaatlikus on täiesti normaalne. Aga mu arust tulebki kohe alguses blogi pidades selgeks teha, kuhu piir tõmmata. Kas avaldada kõike-kõiki, kirjutada koodnimedega või lisada pilte, kus pole nägusid näha (või üldse mitte pilte). Naljakas on see, kui valitakse üks avaldamisviis ja siis järsku nähakse kõiges ohtu…

      Nagu ma kommentaarides ka maininud olen, siis ma ei leia mitte kuidagi, et üks asjalik (pere)blogi, kus kajastatakse lapse tegemisi, oleks talle tulevikus kuidagi kahjuks. Mu arust oleks palju hullem, kui see "laps" täiskasvanuna laeks üles mingeid poolalasti joomepilte :D

      Aga olen täiesti nõus sinuga, valvel tuleb olla kogu aeg. Halbu asju võib kõigiga juhtuda, vahet pole, kas tegu on blogijatega või ei :)

    Leave a Reply