kust leida blogiteemade jaoks inspiratsiooni?

16. okt. 2015

Teate, kuidas ma kadestan blogijaid, kel on jaksu ja mõtteid, et postitada kolm korda päevas. Kelle ideed ei saa otsa ka siis, kui on nädal aega järjest kirjutatud. Kes suudavad arutleda jutti nii erinevatel teemadel nii, et need kõik tunduvad väga huvitavad….

Minu üks suurimaid probleeme, miks ma ei tulista postitusi järjest, on see, et mul pole pilte. Kõlab väga naljaka pseudomurena, eks :D Aga mulle ei meeldi avaldada kirjutisi, kus pole juures illustreerivat materjali. Loomulikult saab kasutada kõikvõimsat internetti ja leida sealt näiteks sobivaid gife (olen ka nii teinud), aga see pole ikkagi seeeeee. Ja kuna ma viimasel ajal tihti just pildistama ei satu, siis on seda materjali kah vähe..

Teiseks ei meeldi mulle sunnitud postitused. Noh, et õiget tuju pole, millestki kirjutada ka õieti pole, aga nagu peaks…kaua aega on vaikus olnud ja kohusetunne pressib peale… Minu arust on siis parem blogi aknake kinni panna. Parem paar päeva vaikust ja siis tekkiv imeline postitus, kui enda sundimine kirjutamaks midagi.. mitte nii imelist :D

Jaanika kirjutas laheda postituse blogijate tüüpidest. Ja kuigi sealt võib välja lugeda, et elustiiliblogijal peaks olema nagu kõige kergem, sest ükski teema pole vale, on minu arust just raske leida suure valiku seast see õige, millest hea jutuke teha. Millest siis aga kirjutada? Kust leida inspiratsiooni üha uute postituste jaoks?

Nagu öeldud, siis elustiiliblogijal on kõige kergem, sest ta saab kirjutada nii muuseas ka oma elust. Käisid kinos? Teatris? Söömas? Ostsid midagi uut? Jalutasid tänaval ja märkasid midagi? Panid ägedad riided selga ja tegid pilti? No problem, blog the shit out of it.

Kui aga elus midagi märkimisväärset ei toimu? Kaua ma ikka kirjutan, et näed, sel päeval magasin nii-nii kaua, siis sõin ja siis tulin tööle ja siis olin tööl ja siis läksin töölt koju? Paraku selline mu argipäev on. Kuna päevased vahetused kestavad üheksani õhtul, siis blogimise mõttes on päev raisus.  Noh, sellessuhtes raisus, et ei ole saanud midagi teha, millest hiljem blogida :D Võib-olla paar korda jaksaks rääkida oma töisest päevast, aga siis oleks see end ammendanud.

Ühed sellised toredad asjad, mis igasse päeva midagi uut toovad, on aga ajalehed ja ajakirjad. Sealt leiab teemasid, nii et tapab! Oled kellegi Postimehe arvamuslooga nõus (või vastupidi- pole üldse nõus)? Blogi! Leidsid laheda horoskoobi? Blogi! Mõni absurdne uudis või staaride apsakas? Blogi!

Mina ise olen vist paarist ajalehe-nupukesest kirjutanud küll. Viimati siis, kui tekitati draama ühe Tartu uue tänavanime pärast. Teadlikult olen aga hoidnud end erinevatel “kuumadel teemadel” sõna võtmast. Loomulikult on mul oma arvamus olemas ning oskan seda ka üsna hästi põhjendada, miks see just selline on. Samas ma tean, et nii palju, kui on mul mõttekaaslasi, on ka neid, kes on mulle totaalselt vastu. Ja seepärast ma ei kirjutagi neist, sest ma ei taha muuta blogi kommentaariumit tapluslavaks. Ma saan aru, et on inimesi, kes arvavad teisiti- ja neil on selleks igasugune õigus. Aga ma ei taha, et tuldaks mu postituse alla mind ja minu arvamust maha tegema või enda oma peale suruma. Teiste blogide põhjal olen näinud, et just nii sageli juhtub. Ilusasti ja viisakalt argumenteeritud (vastu)arvamusi on väga vähe.

Kui nüüd elimineerida elu (sest midagi põnevat ei toimu) ja ajalehed päevakajaliste sündmustega, siis mis jääb järele? Loomulikult teised blogijad! Väga palju on lihtsaid teemasid, millest ise ei mõtle (sest see nii lihtne :D), aga kui sõber kaasblogija neist kirjutab, lööb tuluke põlema. Näiteks olen ma mitu korda mõelnud, mismoodi ei tulnud ma esimesena selle peale, et kirjutada lemmikteleseriaalidest??

Teine viis on võtta mõne blogija arvamuspostitus ning sellest omakorda arvamuspostitus teha. Need kaks varianti on ideaalsed nendeks puhkudeks, kui endal mõtteid pole…aga samas on see selline slippery slope tee. Kui samal teemal kirjutavad kaks-kolm blogijat, on see igati tervitatav (te ei kujuta ette, kui palju häid sarju ma nii leidnud olen). Kui asi läheb aga ülekäte ehk järsku avastavad kõik, et tahavad sel teemal postitusi teha, muutub see kuidagi vastumeelseks. Ja noh, alati on see võimalus, et idee autor saab kurjaks, et kõik tema postitust ahvivad :D

Veel üks viis blogi jaoks lugusid genereerida, on vaadata unistavalt aknast välja ja lasta mõttel rännata. Nagu mina seda terve päev otsa teinud olen. Väga tihti see küll ei mõju ja tulemuseks on lihtsalt see, et oled näinud umbes 1214 autot mööda sõitmas… aga vahel läheb õnneks ning tuleb meelde midagi, millest olid plaaninud blogida, aga oled unustanud. Või juhtub akna taga midagi nii ägedat, et sellest lausa PEAB blogima :D

Lõputu ideede allikas on Pinterest. Vähemalt nii olen ma kuulnud. Tõesti, see on maast laeni täis põnevaid projekte, lihtsamaid ja raskemaid DIY‘sid, ilusaid pilte… kõikekõike. Võta aga kätte ning tee järgi. Kui oled aga lödinäpust “meisterdaja” (nagu mina) või oled pidevalt muude tegevustega rakkes, et pole aega (nagu mina), siis… võid Pinteresti heaga kinni panna.

Kui oled mingil teemal juba bloginud, millest saab ka edaspidi kirjutada, siis hoia see nii-öelda varuväljapääsuks. Et noh, kui tõesti on nädal aega vaikust olnud ja blogis ulub tuul, siis saad selle trumbina välja käia. Minul on selleks raamatud! Ega suurt midagi tegema peagi, loe üks teos läbi ja kirjuta, mis sellest arvasid. Works every time.

Tegelikult seda, millest kirjutada, on küll ja küll. Tuleb vaid silmad lahti hoida. Ja peab meeles pidama, et pole halbu ideid (on vaid halb teostus :D) Väga sageli olen ma mõelnud milllestki blogida, siis jälle mõelnud, et “ahhh, see nii tühine ja mõttetu värk, kes ikka lugeda tahab” ….ning avastanud paar päeva hiljem, et keegi teine on selle mõtte teoks postituseks teinud ja veel nii hästi! See, mis minu jaoks võib tunduda tavaline ja harilik võib teistele jälle huvitav tunduda.

Ja kui tõeeesti pole peas mitte ühtegi mõtet… Siis blogigegi sellest, kuidas millestki pole blogida ja kust leida inspiratsiooni :D

Üks pilt kah lõppu (pole minu tehtud)

adpbg6B_460s_v1

You Might Also Like

9 kommentaari

  • Reply Sirli 16. okt. 2015 at 21:14

    Ma arvan ka, et pigem mitte blogida kui ideed pole. Võib ka nii, et paned endale kirja ideed kohe kui need pähe tulevad ja siis teinekord ideed pole siis saad sealt võtta :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. okt. 2015 at 12:40

      Jaa, see jäi mul postitusest välja, et kui mingi hea idee tuleb, siis kohe kirja panna, muidu läheb veel meelest :D Mul endal kotid paberilipakaid täis, kus postituste ideed kirjas :D

      • Reply Lizzy 17. okt. 2015 at 14:02

        *lipikuid ;D

  • Reply Lizzy 17. okt. 2015 at 04:42

    Ma arvan, et see oleneb blogi eesmärgist, et kui on äriline blogi, millega tahetakse reklaamide abil raha ka teenida, siis pole jah mõtet igast “sitta” kirjutada, mis inimesi eemale ajada võib. Aga üldiselt pooldan ma mentaliteeti, et minu blogi, kirjutan mis tahan ja kuni kellelegi sellega liiga ei tee, siis vahet pole. Keegi pole kohustatud lugema midagi, mis on tema jaoks mõttetu. Jumal teab, et neid blogisid on tuhandeid (eesti keeles siis) ja igaüks leiab oma.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. okt. 2015 at 12:40

      Ee, ma ei mõelnud oma postitusega küll kuskil seda, et peaks valima, mida oma isiklikus blogis kirjutada vms. Kui sa viitad postituse viimasele poolele, siis selle all pidasin silmas midagi muud. Mitte seda, et oh, nüüd pean nii valiv olema ja kõike kirjutada ei saa, pean mõtlema ainult sellele, et kõigile sobiks lugeda jne. Sest ma olen ka arvamusel, et minu blogi, kirjutan, mis tahan :D

      • Reply Lizzy 17. okt. 2015 at 14:00

        Ei, ei ma ei mõelnudki tsensuur, et peab mingitest teemadest kõrvale hoidma. Ma mõtlesin rohkem seda, et kuigi pealkiri on inspiratsiooni leidmisest, siis postituse sisus on ka palju blogimise do-s and don’t-s. Ala, et pole mõtet end sundida kirjutama, kui pole õiget ideed, sest siis kukub välja midagi “mitte nii imelist”. Sellest jääb mulje, nagu peaks iga postitus olema mingi kustiteos, kus iga idee on hästi teostatud jne. Kuigi samas ma võin panna terve postituse ainult K-tähega sõnu ritta, mis on täiesti suvalised, ja enamik inimesi ei taha seda lugeda, aga sittagi, mul tuli tahtmine neid kirjutada ja kirjutasin. Ei sunni kedagi neid läbi lugema.

        • Mesiliis
          Reply Mesiliis 17. okt. 2015 at 14:46

          Mu postitus oli eelkõige veidikese huumoriga, et ei mõelnud kõike surmtõsiselt :D Ja noh, minu vaatenurgast :) Sest minu jaoks võiksid kõik mu postitused imelised olla (kas või siis, kui ma kirjutaks ka suvalisi k-tähega sõnu :D), aga ma ise tunnen neid üle lugedes ära, et ma pole selle või tolle kirjutamise ajal päris mõttega seal juures olnud ja siis ma automaatselt pole postitusega enam rahul. Teised ilmselt nii lugedes sellest aru ei saa, aga mina ise ju saan :D:D

          Ja ma tean küll, et tegelikult on lipikud, aga lipakad kõlab ägedamalt :D

    • Reply Elve 17. okt. 2015 at 13:27

      Ma olen ka seda meelt, et blogin endale. Pealegi, kuna ma pole aktiivne inimene ja eriti millegiga ei tegele ja igasugu vidinaid ka kokku ei osta(finantsiliste vajakajäämiste tõttu), moodi ma ei järgi(vihkan selliseid soovitusi ja ei loegi neid), siis usun, et ega kedagi ei huvitagi, millest ma blogin. Ja teemasid, millest mul aimugi pole, kohe kindlasti ei hakka ma vägisi välja mõtlema, et ainult blogida või iga päev kasvõi millestki kirjutada. Muide, ma ei kliki iga päev isegi nende blogijate postitustel, keda ma jälgin. Mõni kord piisab juba pealkirjast, et mõista, kas see teema mind üldse huvitab, või mitte. See Teie inspiratsiooniteema tundus huvitav. Muide, ma pole üldse kindel, kas see blogi on üldse mul jälgitavate nimekirjas. ;)

      • Mesiliis
        Reply Mesiliis 17. okt. 2015 at 14:52

        Noh, mina ise ka vägisi teemasid välja mõtlema ei hakka.. AGA mulle kohutavalt meeldib blogida ja ma ausalt teeks seda iga päev…aga lihtsalt pole, millest kirjutada. Või pole seda õiget tuhinat peal. Kuigi TAHE kirjutada on :D

        Ja muidugi blogitakse iseendale (kui tegu pole ärilise blogiga), aga samas mida rohkem on võõraid lugejaid, mida suurem jälgijaskond on, seda enam hakatakse mõtlema ka nende peale. Isiklikust 1-2 lugejaga blogist saab siis nagu kogukond. Mina näiteks kirjutan küll ainult sellest, mis mulle meeldib ja siis, kui ma tahan, aga paratamatult mõtlen ka lugejate peale, et postitus ka nende jaoks huvitavaks teha vms :)

    Leave a Reply