18aastane Liis

12. nov. 2015

Ma olen aeg-ajalt ikka maininud, et olen bloginud juba hästi kaua. Mu esimene ajaveeb oli livejournalis ja ma alustasin seda suvel enne 12ndat klassi. Olin siis 18 ja omast arust nii lahe kuju, et praegu mind täitsa huvitab, kuhu see pohhuistlik ja mässaja Liis kadus.  Kaua ma seal vastu ei pidanud, detsembri lõpust kolisin juba bloggerisse, aga… kes kurat üldse teeb blogi livejournalisse :D

Mu esimeses postituses oli lõik: “Igastahes oli mul igav ja nüüd ma blogin. Loodetavasti ma ka viitsin seda edaspidi teha. Hardly ever, aga ikkagi.” Noh.. pea kaheksa aastat on mööda läinud, kui ma olen vahet pidamata bloginud, niiet viitsimist vist nagu oli.

Vahel ikka satun oma kõige esimeste postituste peale ja vangutan piinlikkusest pead. Aga ära ma seda ka pole kustutanud, sest aeg-ajalt on hea enda üle naermas käia ja näha, kuhu ma oma blogiga nüüd jõudnud olen. No kas või kujunduse mõttes. Kes üldse arvab, et on hea idee kasutada jubedat fonti, mis imiteerib kirjutamist? Lisaks on mul sinna kirja pandud pisikesi ülestähendusi, mis teiste jaoks võivad mõttetud tunduda, minus aga äratavad niiiiiii palju mälestusi.

Näiteks kui Andrus mind pea iga päev nats mõnitas: 
Andrus: “Liis, mis sa oled Õvi küla geenius vä?”
Andrus: “Liis, kas sa tahad suurena Õvi linnapeaks saada?”
Andrus: “Liis, kas sa tahad Õvi külavanemaks saada?”
Andrus: “Liis, kas sa tahad Õvi hõimupealikuks saada?”

Või juhtumid, kui me Kristinaga pea iga nädavahetus linna vallutamas käisime: 
Kunagi jõudsime Annelinna, Kristina õe juurde. Grete läks Getteri juurde. Magasime mõlemad põrandal. Tegelikult oleks ma voodis magada saanud, aga Kristina kustutas tule ära ja ma ei leidnud voodit üles.

Või näiteks see, kuidas Joosepil kodus küüned lõikamata jäid: 
Praegu tuli meelde, et esmaspäevases inglise keele tunnis lõikas Joosep mu kõrval küünetangidega küüsi nii, et need Teedu juustesse lendasid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Okei, ma nüüd tean, miks ma 12ndast klassist suurt midagi ei mäleta. Sest nagu blogist välja tuleb, oli pool klassi pidevalt tundide ajast joomas. Mitte, et ma maru uhke selle üle oleks, aga vähemalt on klassikokkutulekute ajal hea meenutada, kuidas Siim oli teisel septembril väga positiivselt meelestatud, et ta pole veel kordagi kooli ajast joomas käinud :D (Ja tegelikult mäletan ma oma lõpuklassist väga palju!!)

Teisipäev, 2. september, oli niisama tühja. Lõpuks läksime tsikkide ja osade kuttidega Katja ühikatuppa, et ta vein ära juua. Seejärel suundusime poodi, ostsime kamba peale KiSS’i. 
Simpka: “Ma pole veel ühtki korda koolist puudunud..” Natuke aega hiljem, “Ma pole ühtegi korda veel kooli ajal joonud ka.” 

Kolmapäev, 3. september. Anuga just rääkisime, et see aasta pole ühestki tunnist puudunud. Siis algas kehaline. Kuhu me ei ilmunud. Sõime tema juures, tegime mu termostassi rummikoka koksi ja olime koolis mõnusad. Krix tuli ja tegi põhja peale, ehk tema toob homme jooki. Huvitav, kas ma peaks ikka kõigest siin kirjutama? Äkki mu ema loeb ja saab teada, kui tegus ma tegelikult koolis olen. Hmmmm. Peab mõtlema.Tuli välja, et ema mul siiski blogi ei loe… 

Nii. Nädal juba möödas. Jälle. Üsna tegus on olnud. Terve selle nädala peale oleme Anu ja Kadiga käinud kokku nii umbes..10 tunnis vist. Aga meil on väga hea põhjendus (ja seekord pole see väljamõeldud ka).Väga tore, Liis, et see üks kord oli puudumiste jaoks päris põhjus olemas :D 

Tegin ka algajate blogijate vea ja kirjutasin päeva täpsusega üles, mis koolis tehti. No minu mõte oli ilmselt selles, et näidata, kui cool ma olen, et tundides ei käi..

Esmaspäev: Lumetorm oli. Koolis vähe rahvast. Peale teist tundi läksime Anu juurde teed jooma. Võileipse sõime ka. Siis tulime kooli juurde ja lendasime kümme korda hangedesse.

Teisipäev: Alustasime filmimisega. Õigemini, tegime üksikasjaliku plaani, mida filmida, kuidas ja kus. Käisime poes, ostsime suure pudeli LX Powerit, kaks suurt krõpsukotti ja dipikastet. Olime stuudios, sõime ja arutasime. Kaarte mängisime ka.
Kolmapäev: Filmfilmfilm, tundidesse väga ei jõudnud.
Neljapäev: Esimene tund oli kõnepidamine. Mul oli hääl vägaväga ära. Rääkida pmst ei saanud. AGA kõnet pidada SAI küll. Kõik vähe naersid, aga no..pole hullu. Siis läksime Kadi juurde Andruse ja KAtjaga. Sööma. Arutasime väitlusteemasid ka. Jõudsimegi väitluse ajaks kooli. Oo. Mõned panid veits võssa, aga no. meie võidame.
Õhtul käisime teatris, “Kõik aias” vaatamas. Üsna väga naljakas oli. Soovitan kõigile.
Reede: Täna isegi käisime tundides. Õhtul läksime Twilighti vaatama. Täiesti perses, KUI hea film see on.Täiesti perses, et ma vanasti arvasin, kui hea film Twilight on.. Oh seda nooruse rumalust :D 

Miskipärast olin ma kopeerinud blogisse ka väga palju msni-vestlusi ühe sõbraga. Mäletate üldse veel, mis see msn on? :D

J: Nüüd alles ärkasid?
L: Pmst.
J: Hobuseuinuteid sööd enne magamaminekut?

J: Kas see kass ise ka tab, mis ta nimi parasjagu olema peaks?
L: Jaa.
J: Ma täitsa kahtlen selles. Aga no sinu kass võib targem ka olla kui mina .
L: Ta teab.
J: Kuidas sa üldse tead , et ta teab ? Mingi loomaarst oled või ? Ise tahad veel saksakeele tõlgiks saada .Loomadega tuleb sul rääkida hoopis , teeniksid ka palju rohkem . Sest ma ei tea ühtegi inimest kes tahaks saksa keelest aru saada . Va mairi ja sina , aga te elate ka samas kandis , vb sinna maandus meteoriit ja saite kõvasti kiiritada.
J: Tahaks ka seda meteoriiti korra .
J: Meteoriidi nimi oli Õ_I ? ( ma ei julge seda päris välja kirjutada )

Lõppu lisaks ma ka ühe 18aastase Liisi väga diibi teksti. Sest kuigi ma ei kirjutanud ka siis väga avameelselt ja masetsevalt, siis ometigi pidasin end maru tähtsaks ja pohhuistlikuks ja mässajaks. Nüüd ma juba tean, et mida rohkem kõigile kinnitada, kuidas nende arvamus mind “ei koti”, seda enam see tegelikult kotib küll..

Ma pole kunagi rahul sellega, mis mul on. Ei, õigemini, ma olen rahul küll, kuid samas ei jäta lootust pürgida veel paremuse poole. Endaga pole ma vist kunagi rahul. Mul on vaja pidevalt end tõestada. Ei teagi, miks. Kuid mul on vaja tunnustust, vaja seda, et teised näeks minus midagi enamat, kui lihtsalt..olijat. Sunnin end pidevalt tagant, et saavutada veel, veel ja veel. Ebaõnnestumistele ma nii palju ei mõtle, vaid alustan uuesti. Imelik tegelikult. Mind eriti ei huvita, mida inimesed minust arvavad, ometi vajan nende heakskiitu. Teadmist, et ma oskan midagi, et olen milleski hea. Ei, mitte hea, parim. See tähendab aga ka seda, et enda suhtes olen ma üldiselt väga nõudlik ja kriitiline. Ja paratamatult nõuan palju ka teistelt. Ma arvan, et mu kõige suurem hirm praegu on see, et ma ei saavuta elus mitte midagi, mille üle uhke olla.

Selline väike jalutuskäik mälestusteradadel siis. Need pisikesed mõttevälgatused, teismeea arusaamad ning igapäeva-juhtumid ununevad nii kiiresti, et mul natuke kahju kõigist neist, kes pole oma nooruses bloginud või päevikut pidanud ega saa neid seiku uuesti “läbi elada”. Ja noh, oma 18aastase-mina üle naerda :D

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

You Might Also Like

12 kommentaari

  • Reply Hanna 12. nov. 2015 at 22:50

    Hahaha ebareaalne, ma mäletan seda konkreetset lõiku su vanast blogist veel. :D :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 12. nov. 2015 at 22:53

      Hahahaha, mida asja, sa oled niiiii kaua mu blogi lugenud?? :D Sa peaks mingi auhinna saama vms :D

  • Reply T. 12. nov. 2015 at 23:08

    Mul siiamaani livejournalis blogi, kuhu kirjutan paar korda kuus. XD See pole küll avalik, aga ma olen sinna kõik oma mõtted privaatselt kirja pannud aastast 2007 ja ei ole paremat kohta selleks leidnud (ega viitsinud otsidagi tegelikult).

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. nov. 2015 at 20:40

      Ma mäletan, et ma valisin livejournali, sest mu sõbranna pidas seal blogi ja siis ma ei hakanudki muud platvormi otsima.. Siis, kui juba uurisin, tundusid wordpress ja blogger alguses NIIII keerulised, samas kui praegu LJ-d vaatan, siis ei saa absoluutselt enam aru, mis seal tegema peab :D

  • Reply K. 13. nov. 2015 at 00:47

    Ma loen su blogi sellest ajast, kui sa seda TH foorumis kunagi lahkelt kõigile jagasid. :D Ja tulid mulle ka tuttavad lõigud ette. Pidasin su blogi siis lahedaks ja pean nüüd ka. :D Vanusega ikka prioriteedid muutuvad. Tundub, et õnneks paremuse poole. :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 13. nov. 2015 at 14:53

      Haahaha, tänu TH foorumile ma blogima hakkasingi. Seal keegi blogis ja loomulikult pidin ma ka kohe järgi tegema :D

  • Reply Anne-Mai 13. nov. 2015 at 02:18

    Ma mäletan ka seda vana blogi, seda lõiku, et keegi polnud veel koolist puudunud :D Täpselt ei mäleta, kui kaua, aga järelikult päris kaua olen su blogi lugenud.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 13. nov. 2015 at 14:33

      Hahaha, apppi :D Ma miskipärast arvasin, et neid kõige vanemaid postitusi on lugenud ainult üksikud inimesed :D

  • Reply E 15. nov. 2015 at 17:25

    Deem ma olen 25 ja arvan siiamaani, et Twilight on väga hea film…. :D :D Aga väga lahe on lugeda noore Liisi mõtteid :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. nov. 2015 at 20:38

      Hahaha, päriselt? :D Mulle kunagi väga meeldisid nii raamatud kui filmid, aga kui nüüd üle lugesin-vaatasin, siis hoidsin kätega peast kinni :D

  • Reply Jane 21. nov. 2015 at 11:31

    Jaa, Twilight oli äge. Ja oiii, kuidas ootasin, et kuidas raamatud filmideks tehakse. Aga huvitaval kombel kadus see ägedus enne, kui kõik filmid olid ekraanile jõudnud.
    Ma mäletan, kuidas sai Twilight’i maratonil käidud… Ja pärast väga mitmeid tunde, mõtlesime, et mille kuradi pärast me ennast niimoodi piinasime?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 21. nov. 2015 at 16:51

      Kusjuures oli ja nii, et teise filmi valmissaamise ajaks oli kõik vaimustus kadunud… Haha, mäletan ja seda maratoni :D Korralik piin ja raharaisk tegelikult :D

    Leave a Reply