Olen siin huviga teiste blogisid jälginud ning paistab, et rabades käimine muutub üha populaarsemaks. Miks ka mitte, Eestimaal on nii palju ilusaid kohti, mida avastada ning kui lisada juurde värske õhk ja head sõbrad, siis tulemus on suurepärane! Suvel avastasime oma seltskonnaga Meenikunno raba (link), seekord võtsime teekonna ette veidi kaugemale ning sihtkohaks sai Kakerdaja raba.
Veel minekupäeva hommikul olin kahevahel, kas matk päriselt ka toimub, sest vihma sadas päris kõvasti. Ärkasin kell kuus üles, et pirukaid kaasa meisterdada ja iga natukese aja tagant vaatasin aina kurvemaks muutudes aknast välja. Ilmaennustus oli terve Eesti peale ikka väga kehv ning lisaks vihmale oli murekohaks veel see, et äkki jääme liiga pimeda peale.
Sõitsime väikese hilinemisega Lähtele ning arutasime kiirelt plaanid läbi. Kuna ilm muutus vahepeal veidi selgemaks, otsustasime oma plaani ikka läbi viia ning võtsime suuna raba poole. Sõit iseenesest oli päris pikk, aga läks kiiresti. Mõned valekalkulatsioonid hiljem jõudsime hoopis soovitud raja lõppu. Meil oli plaanis alustada ühest otsast, jõuda Noku lõkkekohta, teha seal lõunapaus pirukate ja kuuma seljankaga ning siis tagasi matkata. Nimelt pole tegu ringrajaga ja tee pidi läbi tegema kaks korda. Meie sõitsime minu gepsu järgi kohe Nokusse, ei lasknud end sellest aga häirida ja pakkisime kotid selga.
Alguses mõtlesime, et oleme mingi suurema ürituse peale sattunud. Nimelt oli meid ees ootamas oma paarkümmend inimest, kõik uhketes matkavarustustes… ja siis meie tavariiete ja kummikutega nagu pühapäevalised :D Aga tuli välja, et nemad võtsid ette räätsamatka.. mis iseenesest kõlab ka päris hästi.
Igaljuhul tegime soojenduseks läbi väikese ringi ümber Kalajärvede ja seejärel suundusime juba otse rappa. Vaatepilt oli iiiiimeline!
Rabade juures meeldivad mulle kõige enam laukad ning neid oli Kakerdajas palju! Üldse oli vaade vapustav. Ma olen kindel, et suvel või sügise algusepoole oleks kõik olnud veel värvilisem ja mõnusam, aga praegune natuke sünge punakas raba oli ka väga mõnus!
Kohati oli mõlemal pool laudteed suured alad mingite taimenutsakatega, mis nägid niiiii pehmed ja mõnusad välja, lähedalt olid aga teravad nagu siili okkad :D
Tegime terve raja edasi-tagasi päris kiiresti läbi, sest ühelt poolt kartsime (no vähemalt mina), et hakkab kohe-kohe sadama ning teisalt, et läheb enne pimedaks, kui tagasi jõuame. Plaanitud seljanka jäi ka ära, sest olime pirukad tee peale kaasa võtnud ja pauside ajal mugisime neid, niiet kõht oli täis.
Ära minnes käisime veel ühe järve äärest läbi, kus tegime kiire kohvipausi ja maiustasime šokolaadiga. Merci Teele emale! Muuseas, niipea, kui end minekule asutasime, muutus ilm päris hämaraks ning hakkas padukat sadama. Hea ajastus! Õhtul tähistasime oma ellujäämist sushi ja “Eesti mänguga”, mis osutus päris kirgi kütvaks..kes oleks osanud arvata :D
Järgmine kord tuleb matk juba lumega ja loodetavasti on meil siis endiselt nii palju meelekindlust, et jääda ööbima ka ühte metsaonnidest :)
11 kommentaari
Mu vaieldamatult lemmik pilt on neljas!
Ei, mitte kolmas, neljas!
Või siiski…kolmas? :D
Mai gaad, kui kade ma ikka olen, kahju et tervis niiviisi alt vedas…
Meil oli ka kohe palju igavam, kui polnud sind ja sinu nalju :( Aga järgmine kord! :)
Kusjuures ma olen ka paari viimase kuuga enda jaoks rabad avastanud. Siiani siiski olen üksi käinud. Lihtsalt nii mõnus on võtta see hetk ja vaikust nautida. Kuid peab tõdema, et sügise tulekuga on matkarajad ja rabad populaarseks osutunud. Rahast käib päris palju ja kohati tekib ülerahvastatuse tunne. Kakerdaja raba on mul alles plaanides, Meenikunnos käisin isadepäeval. Vot see oli mõnus ja rahulik jalutuskäik.
Jaaa. No me olime küll kambaga, aga oli palju vaikseid hetki ka, kus igaüks lihtsalt mõttessevajununa jalutas. Rabades on üldse hoopis teine õhk ja olemine, nii mõnus rahustav :)
Aga selle ülerahvastuse osas nõustun. Meenikunnos nägime ainult paari inimest, Kakerdaja oli matkajaid ja laupäevanautijaid puupüsti täis..
Meil on ka lähiajal plaanis Kakerdajasse minna. Mina soovitaks veel muraka raba ida-virus, see on kohutavalt suur raba kus inimesi käib kõvasti vähem kui mujal. :)
Oo, uurin kindlasti Muraka raba kohta, aitäh vihje eest :)
Mõtlesin muuseas Sinu eeskujul samamoodi kõik rabad ette võtta ja järjest läbi käia….aga ma ei tea, kui nõus mu sõbrad sellega oleks. Seni on õnneks kõigega kaasa läinud :D
aaah,
ma armastan ka kohutavalt rabasid. meenikunno on mu suur lemmik. ja minu arust on rabade juures eriti tore see, et isegi kui on väljas kehv ja sombune ilm, siis sinna see sobib ja annab veel maagilisema hõngu juurde.
Meenikunno oli tõesti väga väga võimas! Kusjuures ma panin ise ka sama tähele. Alguses olin päris kurb, et nii halb ilm on ja pildid tumedad tulid… aga hiljem meeldis mulle just see süngus ja maagilisus, mida sombune ilm juurde andis :)
Annab tõesti juurde. Ja selline õrn vihm ei sega üldse. Õige riietusega on see just mõnus lisand, väga rabalik olemine. Ja kui udu ka veel on, siis oh jah. Mõnus.